Jaan Tatika ideed
#61

vene kroonus olles saadeti meie roodu mingi uus prappor. oli teine vist Saksa DV-s teenides millegagi hakkama saand ja saadeti Siberisse "asumisele". aga "koondamisraha" oli ta vist ikka saanud - umbes kolmandal teenistuspäeval saabus ta kasarmusse ja kutsus meid välja, et vaadake, tema ostis endale auto. oligi, kollane ja väga roostes ZAZ. me siis rääkima, et oled petta saanud, see auto on väga roostes ja väga halvasti hoitud. tema vastu: pole midagi, nädala pärast on kõik "bizdata", tema remondib kere ära.
nädala pärast kutsus uuesti vaatama - oligi "bizdata": iga väiksemgi roostelaik oli üle veetud veetud sinise, rohelise, punase või musta isoleeripaelaga ja roostet polnd tõesti näha. ise ta kiitis, et nüüd on nagu "rallikas". ukselingi all oli suur kleepekas nu pogadist tuntud hundist, mingeid lilli ja muid loodusobjekte leidus kleepekate näol veel.

sügisel, kui poisid hakkasid koju pääsema, muutus see ZAZ demblitöö objektiks. seda muidugi teate, mis oli demblitöö - said mingi ülesande, nagu see ära tehtud sai, anti paberid kätte ja olid vaba mees. no ja ühe kuti demblitööks sai siis selle sapika järjekordne "remont". kutt polnud kade mees kah - leidis kuskilt mitu potitäit ollust nimega Kuzbasshlakk. ma ei oska öelda, mis selle aine tõeline otstarve oli, aga välimuselt võis teda pidada ka mustaks värviks. värvist eraldas teda siiski asjolu, et ta ei idanenud, ei mädanenud ja ei kuivanud pärast laiali määrimist kah korralikult - jäigi kleepuvaks, nagu siin ühes varasemas loos mainitud pigi. külmaga ei juhtunud suurt midagi, aga soojema ilmaga hakkas tilkuma. "demblitööd" teinud sõdur aga seletas meie prapporile, et tegemist on enneolematult hea kruntvärviga - pärast selle pealemäärimist ei tule enam ükski rooste kallale.
auto keret muidugi üle värvima ei hakatud, nii loll see prappor ka polnd, aga õnnetu sapika põhi, sillad, stanged, rattaveljed jms võõbati küll põhjalikult Kuzbasshlakiga üle. pärast seda, kui prappor oli linna asfaldil teinud proovisõitu, tunnistati demblitöö kordaläinuks ja poiss saadeti koju. aga siis oli prapporil asja polügoonile...
üks õnnetu mees jäi minust, kui eelviimasest lahkujast igatahes veel maha. Tema demblitöö seisnes nimelt selles, et ikka selle sama sapika põhja alt tuli nüüd meisliga lahti taguda sinna kleepunud puulehti, kive, linnusulgi ja muud sellist kraami.
Vasta
#62

sm.Poljakov Kirjutas:Hiiumaa tean hästi.
kas keegi hiidlastest ei mäleta kunstnik Paul Kammile konstrueeritud mootorsõidukit millega olevat saanud juht/reisija poollamaskil lebades liigelda?

Huvitun GAZ 12 ZIM-i varuosadest ning selle sõidukiga seotud kirjandusest, dokumentidest ja mälestustest.
Vasta
#63

Kunagi, kui mul veel vanaisa elas ja lindi peal töötas (T-74) juhtus selline asi. (ei tea, kas nüüd tõsi, aga tädipoeg rääkis)
Oli siis vanaisa kuskil Keila jõe ääres midagi teinud (kündnud, vms) Töö tehtud ja koju vaja minna, aga kütus otsa saamas...Noh, ta siis võttis jõest vett ja pani paakiToungue Pani gaasi põhja ja kodu pooleWink

Arvan, et sama asi, nagu ennem mainiti, et keegi pissis paaki. Et diisel on kergem ja tõuseb pinnale, ning ulatub toru otsani siisSmile

Ei tea, mis siis oleks juhtunud, kui diisel oleks otsa saanud ja vett sisse tõmmanud?Toungue


Vasta
#64

Võrrimootoriga muruniitja - tegemist on eheda meistriteosega nõukogude põllumajandusratsionaliseerija tegevusmailt.
http://www.osta.ee/index.php?fuseaction=...&id=921972
originaalis oli see vist Tartu tehase Võit käsimuruniitja?
Vasta
#65

TeeTL Kirjutas:Võrrimootoriga muruniitja - tegemist on eheda meistriteosega nõukogude põllumajandusratsionaliseerija tegevusmailt.
http://www.osta.ee/index.php?fuseaction=...&id=921972
originaalis oli see vist Tartu tehase Võit käsimuruniitja?

See oli ka Tagadil müügis (kuigi seal katsudes tundus erinevalt oksjoniinfost "hea kompressioon", et reaalselt on vist mootor "kinni"... kuigi see ei ole antud teose olemuse puhul üldse oluline ja selle väärtust langetav...ning võisin ka eksida)... uurisin ja mõtlesin, et teen ringi laadal ja siis ostan ära... aga kahjuks läks kojuminekuga nii kiireks, et ununes. Nüüd jääb vaid loota, et oksjonihind mingiks ulmeliseks ei roni ja antud masin leiab omale rahuliku vanduspõlve mu teiste, analoogsete võrrimootoriga "imemasinate" kõrval.

[Pilt: trakt3.jpg]

[Pilt: vosa1.jpg]
Vasta
#66

TeeTL Kirjutas:Võrrimootoriga muruniitja - tegemist on eheda meistriteosega nõukogude põllumajandusratsionaliseerija tegevusmailt.
Big Grin Ohhooo. Kuidagi tuttav tuleb ette. Kunagi paarkümmend aastat tagasi sai just taoline ka meisterdatud.
Vasara (või Võit'u) muruniitja käivitusnarre läks katki. Ei viitsinud ka seda eriti ees lükata. Juhtus siis käe alla just selline võsalõikaja (vene ajal täiesti tehases tehtav toode. Vist Lätist), kui Oldmopedi eelmise postituse alumisel pildil. Nendest asjadest saigi siis kokku meisterdatud  mootoriga muruniitja. Poes tollal selliseid asju ei müüdud. Sellesama võsalõikaja väikse paagiga sai üsna tükk aega niita.
Muuseas väga hea töö tegi see niitja. Ta ei lõhu rohtu katki, vaid lõikab. Rootor peab ainult ilusti vastu alumist talda käima. Ka muru sees juhtumisi olevad traadid lõikas nagu naksti katki.
Läks lõpuks mahakandmisele rihmaseibide kulumise tõttu. Lõikas veel, aga käima ei saanud. Rihm libises (Käimatõmbamine käis läbi veorihma). Eks aeg oli ka niipalju edasi läinud, et sai soetada juba mingitsuguse USA mootoriga muruniitja.

Peab tunnistama, et tatikas olen ma eluaeg olnud. Mitte küll Jaan Tatikas. Ütleme siis Peep Tatikas. Egas siis nimi meest riku.Toungue
Vasta
#67

oldmoped Kirjutas:Nüüd jääb vaid loota, et oksjonihind mingiks ulmeliseks ei roni ja antud masin leiab omale rahuliku vanduspõlve mu teiste, analoogsete võrrimootoriga "imemasinate" kõrval.

... AMF tegelane hellrix näikse sal kah huviline olevat, poleks vist patt kokku leppida, ilma rahapatakaid vastamisi löömata, kes seda kunstiteost rohkem tahab või vajab Smile

Aga kas võrrimootor polnud mitte tundlik asendi suhtes, st ei saanud teda eriti loksutada-kallutada - kas selle baasil lahendet võsalõikur üldse mingitmoodigi toimis/toimib?
Vasta
#68

TeeTL Kirjutas:Võrrimootoriga muruniitja - tegemist on eheda meistriteosega nõukogude põllumajandusratsionaliseerija tegevusmailt.
http://www.osta.ee/index.php?fuseaction=...&id=921972
originaalis oli see vist Tartu tehase Võit käsimuruniitja?
See on jah "Võidu" tehase muruniitja. Mina võtsin aga oma kauges nooruses ette vähe kitsama lõikelaiusega analoogi-vist mingi Läti toode oli ja "installeerisin" talle vana tolmuimejamootori jõuallikaks külge. Ekspluatatsioonis ilmnes, et mändide all muru niitmisest ei tule sellise lõkatsiga midagi välja: esimene käbi või oksake kiilub võlli kinni.

Huvitun GAZ 12 ZIM-i varuosadest ning selle sõidukiga seotud kirjandusest, dokumentidest ja mälestustest.
Vasta
#69

TeeTL Kirjutas:Aga kas võrrimootor polnud mitte tundlik asendi suhtes, st ei saanud teda eriti loksutada-kallutada - kas selle baasil lahendet võsalõikur üldse mingitmoodigi toimis/toimib?

Ei ole masinat kasutada ega isegi mitte käivitada proovinud - tegu on täiesti uue eksemplariga, mida ei ole isegi veel lõpuni komplekteerinud vaid niipalju kokkupannud, et saaks aimu, millega tegu on.
teoreetiliselt ei tohiks probleeme küll olla, kui karpat just väga pikali ei keera.

Aga Tatikateemasse kah - sai suve alguses natukene ka ise huvi pärast pisikese kulibinlusega tegeletud ja kaks inimjõul liikuvat sõidukit toodetud:

a:

[Pilt: karueest.jpg]

[Pilt: karukulg.jpg]

[Pilt: karutagant.jpg]


b:

[Pilt: kurkeest.jpg]

[Pilt: kurkkylg.jpg]





Vasta
#70

terve leht imelisi asjandusi http://www.hattijahunen.com/chainsaw.html
Vasta
#71

tatikate töömailt.
mercedese w124 diiselmootori remont pooleli ja vaja kaanetihendijääke puhastada aga et sodi kanalitesse ei satuks oli ühel geeniusel hea idee panna kanalitesse vanade sokkide ribad troppidena ette.kõk asjad tehtud ja mootor siis tarkadel koos ja pealik valab õli mootorisse no kurat üle 1,5 l ei lähe ja klapikambrikaan juba täitumas.ja karteris mitte halligi...siis tuli teisel geeniusel hea küsimus et kas sa sokid võtsid mootorist välja?.siis järgnes pealiku vehklemine esimese geeniuse kupli suunas.
Vasta
#72

minu viimane leiutis tehtud sügisel,vaja autole talvekad alla pana aga need kurjavaimud ei pea õhku, tubelessid ja lasevad velje vahelt läbi. kuna polnud hetkel 600 eeku mida anda kummimehele siis proovisin sellist lahendust, rehv velje küljest lahti, vahele ohtralt fairi nõudepesuvahendit ja siis õhk sisse. imede ime, siiiamaani peab täitsa kenasti...
Teine lugu, kenad setumaa liivased metsateed kui vaatan, et jahutusvedeliku temperatuur üle 100, koduni 300km. Auto tee äärde ja kapott lahti. Vaatab mulle sealt vastu pooleks läinud kummivoolik.Pagasnikuluuk lahti ja vaatan, seal läbikärsanud autotelekas. Teleka sees alumiiniumkorpusega kondekas. kondekast sisu välja ja põhi ka alt ära, ongi kena ja õige läbimõõduga jätkamise toru. Kondeka korpus kummivoolikusse, sellele ümber isoleerpaela ja kõige peale veel teleka mähisest võetud vasktraat, jällegi kestab siiamaani.
üks kroonulugu kompresioonist(tõesti sündinud) Poolakast ajateenia paneb talvehommikul gaz66 käima ja selle asemel, et jahutussüsteemi vett valada, jätab mootori tuksuma ja läheb ise sööma.Tuleb tagasi, mootoril jõud kadunud, käima ka ei lähe enam hästi ja ringi aja või näpuga.Noor poiss, ähmi täis. Tuleb ülemus ja ütleb, mootoril kompresiooni pole, ajateenija haarab ämbri ja paneb jooksuga minema, ülemus hüüab järgi, et kuhu sa nüüd jooksed,kutt vastu, et kompressiooni tooma...
Vasta
#73

To unicman
Tglt soojuskaameraga peaks olema täitsa võimalik vaadata kas mõni soojendustraat katki on. Kui auto soojas garaazis on ntks.

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta
#74

Remondiäparudusi lugedes tuli endalgi üks lugu meelde. Juhtus mingi 2-3 aastat tagasi. Oli üks Scania 143 remondis (v8). Motoristil oli tööd palju ja pandi praktikant siis kolbe sisse panema. Hiljem kontrollis motorist kõik üle ja tunduski norm. Pani siis ise lõpuni kokku. Kui käima panime, siis õlirõhk kuidagi madalavõitu ja gaasi andes mootoril klõbin sees. Reguleerisime klappe, kuidas tahtsime, aga klõbinast jagu ei saand. Õlirõhku sai pumbast peale keeratud, siis oli enam-vähem. Kohe sai see ka Venemaale maha müüdud. Jõuti piiripunkti, kui mootoril kolin sees. Selle asemel, et mootor seisata, jättis juht selle käima ja hakkas kabiini üles tõstma, et vaadata, mis viga. Kui kabiin poole peal, jooksis mootor täitsa kinni ning starterit andes see vaid inises. Jõudsid selle kah veel läbi kärsatada. tassiti siis puksiiriga tagasi. Motorist võttis kõik plokikaaned maha ja 5-dal silindril kolb pikuti pooleks ja klapp selle sees püsti. Hülss ja plokikaas kah õhtal. siis tuli välja, et praktikant oli kolvid valepidi sisse pannud ja gaasi andes käis klapp vastu kolbi. Vahetati siis see kolb, hülss ja kaas välja, keerati ülejäänud täkilised kolvid ringi ja läks jälle Smile
Vasta
#75

Tatika-nimelist auraha väärivaid imekonstruktsioone on ju ka täiesti ametlikult ja raha eest müüdud. Enamasti oli tegu riistapuudega, mis väidetavalt auto kütusekulu vähendasid. Eestimaal ei tule küll rohkem meelde, kui kunagi müügil olnud Indias valmistatud sädemevõimendi, mis süütejuhtmete vahale ühendati. Mõned väitsid, et olevat isegi mingit kokkuhoidu andnud. Lääneriikides oli sarnast kola üsna ohtralt saada ja sealsed autoajakirjad on neist ka üksjagu kirjutanud. Lisaks sädemevõimenditele oli ka bensiinitoru ümber kinnitatavaid magneteid, sisselasketorustikku paigaldatavaid suunavaid labasid jne. Ajakirjad katsetasid neid riistu korduvalt ja jõudsid ikka samale järeldusele: kasutu. Sellest hoolimata võis mõni aasta hiljem jälle imevidinate reklaame lugeda. Mäletan, et ühe sellise testi võitis tavaline pesukäsn, mida müüdi "säästusvammi" nime all ja topelthinnaga. Gaasipedaali alla paigutatav käsn raskendas pedaali põhja vajutamist ja raske jalaga juhtidel vähendas see tõesti kütusekulu. Kõik ülejäänud testis osalenud riistad tunnistati kasututeks. Ühes 70-ndate Tekniikan Maailmas kirjeldati aga õlitussüsteemi lisatavat seadet, mis väidetavalt kaotas vajaduse õlivahetuseks. Nimelt oli tegu õlivoolikutega ühendatava potsikuga, n.ö. täiendava õlifiltriga, mis sisaldas tavalist WC-paberi rulli. Riista müüv firma väitis, et peldikupaber puhastab õli nii hästi, et kaob vajadus õlivahetuseks, tuleb vaid aeg-ajalt vahetada paberirulli ja õli lisada. Võib arvata, kui hästi WC-paberi pudi õlikanaleid ummistasBig Grin

Kaþdy automobil se stane jednou veteranem, nebude-li dřive seðrotovan.
Vasta
#76

Vormsi praamil sai nähtud sellist VOLVO-t.

http://fotoalbum.ee/photos/heix2/23884571

HONDA GL 1000-1976
Vasta
#77

madheix Kirjutas:Vormsi praamil sai nähtud sellist VOLVO-t.

http://fotoalbum.ee/photos/heix2/23884571

See oli vahepeal auto24-jas müügis.
Vasta
#78

tarko Kirjutas:
madheix Kirjutas:Vormsi praamil sai nähtud sellist VOLVO-t.

http://fotoalbum.ee/photos/heix2/23884571

See oli vahepeal auto24-jas müügis.

http://www.volvofotod.pri.ee/volvoclubfo...3229#53229

õrnalt siin kah juttu. aga see peaks olema tehasevariant
Vasta
#79

Otse Rootsi (või tegelikkuses Hollandi) tehasest selline aparaat pole kohe kindlasti tulnud, küll sarnaseid kombiks-ehitusi pakkus 1990tel mingi Saksa firma ka näiteks esimese põlvkonna Seat Toledodele.
Vasta
#80

Tatika ideede teostustest olen kuulnud, et nõuka ajal ostis keegi Petserist jawa 634 ja sai Võrru ära sõita ja masin seisab. Lahti kakkudes avastas ta oma masina seest tammepuust kolvid Toungue . Aga kui tammepuule jutt läks siis võiks keegi täpsustada juttu "tammepuust metallipuurpingist".
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 5 külali(st)ne