Väiketraktor
#21

unicweb Kirjutas:Kui kellelgi peaks huvi olema siis mul varsti 2 sellist masinat pakkuda.
Jään põnevusega ootama. Mul oleks vaja kollektsiooni käruga täiendada. Trakale endale kuluks originaalrool ja käigukang ära. Samuti hüdrosilinder ja jagamispea.

Kuskilt jäi kõrva, et talviseks käivitamiseks oli keegi edukalt MB hõõgküünla installeerinud.
Vasta
#22

Tänases Kuldses Börsis müüa väiketraktor FENG SHOU 18kw.Ma ei oska kahjuks linki üles panna h-35kilo.Smile
Vasta
#23

See on küll NSR-kategooria info, kuid originaalis pidi see soojendusküünal olema mingi vahetatava tahiga, umbes nagu vanad vulkanisaatorid. Taht süüdati ja pärast ära põlemist oli mootor soe. Ise pole näinud (vähemalt ei mäleta, et passis midagi sellest oleks kirjutatud).

(NSR- naised saunas rääkisid)
Vasta
#24

künnimees Kirjutas:See on küll NSR-kategooria info, kuid originaalis pidi see soojendusküünal olema mingi vahetatava tahiga, umbes nagu vanad vulkanisaatorid. Taht süüdati ja pärast ära põlemist oli mootor soe.
Siin peaks vist kirjas ka olema "Ustroistvo i ekspluatacija..." all.

Selle, et tahi sussitamine mootori kohe soojaks võtab, on vist naised jah juurde pannud, et põnevam oleks. Ma kardan, et pärast kirjeldatud protseduuri on lihtsalt nõus käivituma ja alles siis läheb soojaks...
Vasta
#25

unicweb, muldajast oleks küll huvitatud.
Originaalniiduk pidi sel hirmus rambe olema, kas keegi on midagi sellele külge muud kompunninud?
Mida arvate näiteks sellisest? Kuulutus Börsis
Sellest trakatsist pidi olema ühes eestikeelses raamatus ka põhjalikult juttu.
Teab keegi sellest raamatust midagi?
Vasta
#26

Endel Piirsoo, Valdeko Hussar VÄIKETRAKTORID JA- MEHHANISEERIMISVAHENDID.
Vasta
#27

ahah, tänan.
A selline küsimus ka, et kas keegi on sellele aretanud lisarattad? Kuidas siis ja miiliseid?
Või kannatab sellele veljele üüratud kummid peale ajada? Kui siis kust selliseid saab?
Vasta
#28

Velgede poldiavade vahe on sama mis Volgal UAZ-il ja Nival. Neist saab midagi aretada.
Vasta
#29

pannkook Kirjutas:A selline küsimus ka, et kas keegi on sellele aretanud lisarattad?

Milleks? Kui rööbet vaja laiemaks teha, siis sellele on juba valmistajatehases mõeldud. Need flantsid, mille külge veljed kinnituvad, saavad mööda liistu väljapoole liikuda. Ise pole kordagi kasutanud, samas ühe külje rattad on paar korda ikka maast kerkinud.

Originaalniidukil on 2 puudust: niidetud heina suunaja ei saa oma ülesandega hästi hakkama (üks inimene peab rehaga aitama) ning
ta kipub mõnikord ummistuma. Esimene võib olla ka seadistuse viga.
Üks nõuanne ka: traktori niidukiga agregaatimine on oluliselt lihtsam
(saab üksinda hakkama), kui viimane tali abil üles riputada. Selleks
kasutan ise seda transpordiasendi fikseerimise vinkelraua küljes olevat konksu.
Vasta
#30

künnimees Kirjutas:
pannkook Kirjutas:A selline küsimus ka, et kas keegi on sellele aretanud lisarattad?

Milleks? Kui rööbet vaja laiemaks teha, siis sellele on juba valmistajatehases mõeldud. Need flantsid, mille külge veljed kinnituvad, saavad mööda liistu väljapoole liikuda.
Selleks, et ei vajuks maasse nii sügavale ja haage oleks maksimaalne.
Täna üritasin esimest sõitu teha, jäi kohe mutta kini ja vaid üks ratas käis ringi Sad
Seda ma kartsingi, et tal tõelist nelivedu pole, vaid on nagu viletsamaotsa tsiipidel, millel differ ei ole blokeeritav.
Ja kuda see teine sild oleks vedama muidu pidanud hakkama?
Peab vist uuesti müüki paiskama, tundub et tõukerataski on võimekam Cool
Aga eks ma uuri raamatust, kui selle kusagilt kätte saan. Äkki on peidus kusagil mingi nipp Toungue
A selle küsiks ikka ära, kas tal siis nelivedu on või ei ? Ja kust see sisse lülitakse?
Tänan
Vasta
#31

Loomulikult on sellel traktoril nelikvedu ja esimese diferentsiaali blokk.

Nelikveo lülitamiseks on vasakul pool kõige ääres kolme asendiga hoob.
1)Kui hoob on tõmmatud juhi suunas lõpuni, lülitub sisse tagasild.
2)Kui hoob lükata ettepoole, kuni vedruriiv piirama hakkab, lülitub tagasild välja.
3) Kui riiv üles tõsta ja hoob ettepoole lõpuni lükata,
hakkab kardaan pöörlema, sõltumata käigukangi ja reeversi olekust. See asend on vajalik ainult freesiga (võib olla ka tänavapuhastusharjaga) töötamisel, kui jõuvõtuvõll on lülitatud mootorist sõltuvaks, st tagasilla karteri vasakul küljel olev kang (fikseeritud stopperkruvi ja mutriga) on välja tõmmatud asendis.
Kui jõuvõtuvõll on veost sõltuv ja lükkad hoova riivist edasi, riskid jõuülekande purunemisega
.

Esimese diferentsiaali blokeerimine toimub parempoolse äärmise kangi alla vajutamisel. NB! Esimest diferentsiaali tohib blokeerida ainult siis, kui traktor on sirgelt (roolist otseks keeratud), muidu jõuülekanne puruneb. Kuna diferentsiaali eriti tihti blokeerida pole tarvis (siiani peamiselt
põllu servast üles ronimisel mõnikord kasutatud), on nimetatud kang vedru abil automaatselt tagastuv, st. ei fikseeru alumises asendis.

Igaks juhuks meeldetuletus: kõik lülitused toimugu väljalülitatud siduri ja traktori paigalseisu ajal!

Ise olen traktorile pidanud lauajuppe rataste alla toppima ainult 1 kord
ja seda ka freesiga töötades, ehk ainult esiveoga põllul mütates.


P.S Üks tagantjärele naljakas lugu seoses selle esidiffri blokeerimisega.
Olin just jõudnud roolikarbis loksu normaalseks reguleerida (puksi lisamisega) ja selle traktorile monteerida. Differentsiaali blokeerimise
kangi vedru koos akualuse raamiga oli veel maas. Hakkasin siis rooli proovima: pool pööret keskasendist ühelepoole - edasi ei jõua, teiselepoole  - sama lugu. Plaanisin juba roolikarpi uuesti maha võtta,
kui avastasin, et esimese diferentsiaal blokeerimishoob alumises asendis...
Vasta
#32

kas siis, kui esimene differ on blokitud asendis, siis rattaid pöörata enam ei saa? Siis läheb vaid otse?
Tänan väga heade nõuannete eest, ma oleks homme selle mänguasja ise susides kindlasti siis pilbasteks lasknud Rolleyes
Vasta
#33

Pass isegi netis üleval:

margus61 Kirjutas:Siin peaks vist kirjas ka olema "Ustroistvo i ekspluatacija..." all....


Veel üks oluline küsimus: kas sildades, käigukastis, mootori karteris ja portaalides on õli piisavalt? Õige õlitaseme kontrollimiseks on jõuülekandeseadmetel kontrollavad, mis suletakse 5 mm läbimõõduga kruvi või poldiga. Kõik määritavad/õlitatavad kohad ja kontrollavad on märgitud oranži värviga. Õige õlitaseme korral voolab õli nendest tasakesi välja, kui kruvi pealt ära (töötamisel peavad kruvid muidugi küljes olema).
Alustan siis eestpoolt:
1)Mootori karter - kontrollvarras õhufiltri pool küljel (oranži otsaga),
plastmassist korgiga täiteava silindrikatte ja õhufiltri vahel mootori eespoolsel küljel.
2)Siduri survelaager - paar tilka õli sellesse kuuliga suletud avasse seal
kütuse/õlipaagi juhipoolse alumise serva ääres enne iga tööpäeva algust. Kuuli lükkad õlikannu otsaga alla ja tallad töötava mootori korral sidurit üles-alla, õli läheb vaikselt avast sisse. Liiga palju ei ole kasulik õli panna (passis kirjas: нескoлькo кaпли ).
3)Käigukast - täiteava kangide (reeversi ja käigukangi) vahel, kontrollava
aku juures traktori õhufiltripoolsel küljel. Ise kasutan transmissiooniõli TAД-17п.
4)Esisilla portaalid - täiteavad eespool üleval, kontrollavad sisemistel külgedel pidurihoobadest natuke kõrgemal. Ise kasutan sama õli, mis käigukastis. Pidurihoobade pukside määrimiseks on portaalide alumisel küljel määrdeniplid.
5) Roolikarp - täiteava peal (~22 polt), kontrollava pole, õli sama.
6) Roolikarbi määrdeniplid - pritsiga määret sisse, kuni roolivarda vahelt välja hakkab tulema.
7)Auk kardaanitunnelil, kust paistab kardaani nuutidega osa - ise olen lihtsalt aeg-ajalt õli kannust peale kallanud.
8)Kardaani määrdeniplid - kummalgi ristil oma nippel, ligi pääseb siis, kui rool maksimaalselt ühele küljele välja keerata.
9)Tagasilla karter - õli täiteava peal (hüdrauliku all) tagumises osas, kontrollava tagumise otsa all nurgas. Õli ikka TAД-17п.
10)Tagasilla kardaanipoolne otsalaager - kuuliga ava, nagu sidurilgi, asub
hüdrauliku mootoripoolse otsa all. Õlitamise intervalli koha pealt jään vastuse võlgu, üldiselt mõni kord kuus paar tilka.
11)Jõuvõtuvõlli laager - kuuliga ava käigukasti tagumise otsa pealmisel osal. Õlitatakse masina kasutamisel statsionaarse jõuallikana, soovitav
igaks juhuks ~kord kuus paar tilka õli panna.
13)Tagasilla portaalid - kõik sama, mis esisilla portaalidelgi.

Kuuliga avadesse läheb tavaline mootoriõli ja niplitesse solidool (siiani pole vähemalt midagi halba sellest juhtunud). Kui midagi ununes või on vale, võiksid teadjamad täiendada, kirjutasin mälu järgi. Võib olla tead
õlitamiskaarti isegi, kuid meeldetuletus ei tee halba.
Vasta
#34

pannkook Kirjutas:kas siis, kui esimene differ on blokitud asendis, siis rattaid pöörata enam ei saa?

Sain kinnitust passist:
....
Внимание!!!

В случае пункта 2 (привод передних и задних колёс )     нельзя  включать моторную зависимость ,может произойти поломка.

Блокировку дифференциала ( рис. 58 ) включайте только при езде в прямом направлении, если пробуксовывают  правые или левые колёса. На поворотах  запрещается применять блокировку дифференциала....


Tõlgituna ja selgitustega:
Esimene venekeelne hoiatus: (jõuvõtuvõlli) mootorist sõltuvust ei tohi lülitada (kõige vasakpoolse hoova riiviga blokeeritav asend), kui tagasillas asuv kang on ettepoole lükatud asendis (kardaanilt saadav pöördemoment kantakse tagaratastele).

Teine: esimest diferentsiaali tohib blokeerida vaid otsesuunas sõites, kui paremad või vasakud rattad kohapeal keerlevad. Pööretel on blokeeringu kasutamine keelatud.

Peale selle unustasin kirjutada, et õhufiltri alumises osas (kinnitub kolme klambriga) käib ka mootoriõli. Õli tase peaks seal olema vist nende pressitud märkideni. Samuti tasuks üle käia muud (haakeraua, hüdrauliku)
liigendid.



Vasta
#35

kuradi palju määrimist on küll siis.
olen kindel, et pooled neist kohtadest on aastaid määrimata olnud.
Mis analoog selle TAД-17п sama on? Või kust seda saab?
Vasta
#36

Ei ole palju. Iga tööpäeva alguses tuleb ainult mootori karteris oleva õli taset kontrollida ja sidurile natuke õli  lisada. Ülejäänud kohad
saavad kontrollitud tavaliselt enne tõsisemaid töid (freesimine, niitmine)
või lihtsalt tunde järgi. Tegelikult töötab meil traktor aastas ~20..100 tundi, mistõttu  selline hooldus peaks piisav olema. TAД-17п on siiani saadaval, ei pea millegagi asendama. Kogu õlitamine/määrimine koos pritsi täitmisega võtab umbes tunni. Täiteavad asuvad küllaltki ,,heades"
kohtades, mistõttu näiteks silla portaale täidan konksukujulise toruga pritsi abil, lehtri ja kanistriga oleks keeruline.

Passis on lõpuosas (natuke enne neid pilte) toodud määrimistabel.
Vasta
#37

Üks müüb niidukit, mille mark pidi olema ZI-152 tehtud 1986a.
Ei tea, kas see läheb mu pillile?
Maksab 5.5 tuhat.
Kas see hind on mõistlik selle rondi eest maksta?
Vasta
#38

käisin seda vaatamas kah. kole ront oli küll. ei julgenud ära osta. mõistusevastane tundus olevat roostes käki eest 5500 maksta.
huvitaks asjaosaliste käest selline küsimus, et kuda see alumine värk liigutatav on?
vikat ise tõusis vist mingi trossi abiga...Rolleyes
Vasta
#39

mesimark Kirjutas:kuna antud teema käsitleb väiketrakoreid siis kasutan juhust!
Oskab keegi soovitada väiketraktorit millega saaks lund lükata, käru vedada ja mis ei jääks jänni ka väiksemate põllutöödega.
Hetekel on silma jäänud ainult JIMNA, kuid see on ka kõik.
Kas keegi oskab selle Jimna kohta midagi täpsemat öelda?
Vasta
#40

pannkook Kirjutas:... kuda see alumine värk liigutatav on?
vikat ise tõusis vist mingi trossi abiga...Rolleyes

Sõltub, mida selle alumise osana mõista. Üldjoontes koosneb niiduki karkass kolmest osast : 1)äärikuga traktori külge kinnituv horisontaalne toru, 2)selle toru ümber pöörlev vahetükk, 3) vahetüki külge liigendiga kinnituv  vikat - põhimõtteliselt on niiduki suuremate osade kinemaatikaskeem nagu inimese käsi õlaliigesest randmeni.
Niiduki tõstmiseks läheb tross vikatilt üle 2 trossiratta hüdraulikuga ühendatud õlani, mille liigendi kinnitub horisontaalsele torule.
Transpordi ajaks fikseeritakse vahetükk stopperiga horisontaalse toru külge, selleks tuleb vahetüki vikatipoolset otsa natuke kergitada.Vikati maast tõstmise ajal kerkib esimesena just traktoripoolne ots, mida stopperi lukustamiseks just vaja ongi. Niiduki transpordiasendist tööasendisse viimine toimub sama moodi - vikat tuleb maha panna ning seejärel uuesti natuke kergitada - stopper vabaneb ilma mingi rakuseta.

Üks asi on niidukil natuke ohtlikult tehtud - vikati stopperi (see nurkrauast latt, mi ühe otsaga konksu ja teisega poldi külge pannakse)
ja terade kaitsme paigaldamise järel on võimalik niidukit jõuülekandega ühendada, mis lõhub paremal juhul vaid niiduki terad, halvemal juhul näiteks traktori ja niiduki vahele käiva hammasmuhvi.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne