Rooste eemaldus (galvaaniliselt; juttu ka happest)
#1

Praegu müügil olevas \"Mobilisti\" seitsmendas numbris, viimastel lehekülgedel asine artikkel vanavidinate roostest puhastamise kohta. Käsitletud nii galvaanilist protsessi kui hapetega sehkendamist. Lühikesevõitu aga asjalik jutt.

loll on loll olla.
Vasta
#2

oskate äkki mainida milline peaks olema sidrunhappe konsentratsioon?

Parimat, Sander
Vasta
#3

Olen nüüdseks juba mõnda aega kasutanud autoplekkide tugevalt roostetanud kohtade puhastamiseks soolhapet. Kuna happega toimetamine on küllalt ebamugav töö, leidsin firma, mis tegeleb kuumtsinkimisega. Neil suured happevannid koos happega pidevalt kasutusel.
Katse tulemusel võin soovitada: 10% soolhappes ca 4...5 tundi, siis peaks rooste pehme olema. Seejärel kohe survepesusse ja soovitavalt veel leeliselahusega pesta (kõik shampoonid sobivad). Ei soovita ainult selliste detailide puhul, mida ei pääse korralikult pesema (valtsivahed). Peale pesu tõmbub plekk punakaks, selle olen üle harjanud ja rohkem pole probleeme olnud, ka mitme kuu pärast on plekk ikka puhas.

Terv. Märt Aarne
www.vanatehnika.ee
Vasta
#4

Käisin poes lehte piilumas, sääl soovitas toda sidrunhapet 20-25% kangusega, ehk nii kilo pulbrit 4-5 liitri vee kohta. Muude (siis mitte raud-) metallide ja sulamitega tuleb ettevaatlik olla. Alumiiniumi söövitab liiga ja tsink saadanas lahustub kogunisti, neutraliseerides samas happe. Vase puhul toimivat vist ka päris edukalt.

loll on loll olla.
Vasta
#5

Olin ülbe ja lugesin tolle lehejutu poes leti ees päris otsast lõpuni. Kirjutan siinjuures nüid lahti ka tolle roosteeemalduse elektrolüütilise menetluse. Selle eeliseks happevariandi ees on kiirus ja tuleb vist odavam kah, see happepulber raip maksab ja kulub teda ka hulka.
Tarvis on akulaadijat (nisikest võimalikult lihtsat vanamoelist, mitte tänapäevase automaatikaga), pesusoodat (naatriumkarbonaati- mitte söögisoodat, mis olla naatriumBIkarbonaat), plekitükki (soovitavalt roostevaba aga tavaline käib kah) plastämbrit, vett ja elektrivoolu.

Lühidalt- soodalahus 4-5% kangusega, \"-\" klemmi otsa roostes vidin, \"+\" klemmi külge too nimetet plekitükk (kumb neist nüid anood ja kumb katood oli, seda ei mäleta, viimasest füüsikatunnist niipalju aega mööda...Smile, vidinad ämbrisse ja stepsel seina. Nood neg. laenguga roosteosakesed hüppavad siis tolle plusspleki külge. Paari tunni pärast peaks jubinad puhtad olema.

Samamoodi tuleb hoolikalt loputada, nigut happegi puhul. Miinuseks on aga, et toda protsessi poe hää valveta jätta. Elektrolüüsi käigus eraldub säält pangest natukene gaase. Nimelt vesinikku ja hapnikku, mis omapäi jäädes võrdlemisi pauguohtlikud materjalid võivad olla. Seetõttu oleks toda hää teha ventileeritud ruumis või suisa õues ja ämbrit pole hea ka kinni katta. Kui tahtmine noid vidinaid liigutada, tuleks stepsel välja tõmmata, et ülearust sädelust ei toimuks. Ka on mõttekas pista vidinad lisatraatide otsa, mitte otse laadija klemmide külge, muidu läevad nood tuksi ja ka võiks nood jubinad niiviisi rippuda, et ämbri seinu/põhja ei puutuks.


Terv. Ivar

ps. operatsiooni tõhustamiseks/kiirendamiseks võib võimaluse korral pruukida ka kaht laadijat korraga.

loll on loll olla.
Vasta
#6

Veel tuli nipp meelde.... Toda sidrunhapet võib segada tapeedikliistriga Wink
Saab sellise pintseldatava mögina, mis ära ei voola. Sellist käsitlust tuleb muidugi topelt teha aga mõne koha peal seegi variant hea..

loll on loll olla.
Vasta
#7

Väga huvitav füüsikatund!
Küsimus, kuidas antud asi kroomile mõjub, foorumikasutaja usku nimelt kinkis mulle gaz m-21 originaal küljepeegli, mis kohati päris roostes. Kas antud menetlust tasub proovida? Mida üldse tasuks ette võtta?
Vasta
#8

autorestauraator Kirjutas:Olen nüüdseks juba mõnda aega kasutanud autoplekkide tugevalt roostetanud kohtade puhastamiseks soolhapet. Kuna happega toimetamine on küllalt ebamugav töö, leidsin firma, mis tegeleb kuumtsinkimisega. Neil suured happevannid koos happega pidevalt kasutusel.
Katse tulemusel võin soovitada: 10% soolhappes ca 4...5 tundi, siis peaks rooste pehme olema. Seejärel kohe survepesusse ja soovitavalt veel leeliselahusega pesta (kõik šampoonid sobivad). Ei soovita ainult selliste detailide puhul, mida ei pääse korralikult pesema (valtsivahed). Peale pesu tõmbub plekk punakaks, selle olen üle harjanud ja rohkem pole probleeme olnud, ka mitme kuu pärast on plekk ikka puhas.

Aitäh kasulik info! Paluks ka selle kuumtsinkimisega tegeleva firma nime.

Huvitun GAZ 12 ZIM-i varuosadest ning selle sõidukiga seotud kirjandusest, dokumentidest ja mälestustest.
Vasta
#9

Eelnevas tekstis eksitav viga: soolhape on 30%-ne. 10%-line jääb liiga nõrgaks, peab liiga kaua hoidma.
Olen käinud Viimsis, endise angaarivalmistaja TERG territooriumil.


Terv. Märt Aarne
www.vanatehnika.ee
Vasta
#10

robi Kirjutas:Väga huvitav füüsikatund!
Küsimus, kuidas antud asi kroomile mõjub, foorumikasutaja usku nimelt kinkis mulle gaz m-21 originaal küljepeegli, mis kohati päris roostes. Kas antud menetlust tasub proovida? Mida üldse tasuks ette võtta?

Näha olev pindmine rooste peaks ära minema küll aga kroom ju ikkagi ka tuksis, nõnda et päris ilusat asja sedaviisi ikka ei saa Sad

loll on loll olla.
Vasta
#11

kodumaist praktikat (jutt ja pildid - hea ülevaade) nn elektrolüüs-roosteemalduse kohta:
http://www.beetle.ee/foorum/viewtopic.php?f=3&t=2304

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#12

Küsimus selline: Kas anoodiks võiks olla ka näiteks nõu ise? Kahesajane vaat või mõni muu plekk ämber?
Vasta
#13

(06-10-2009, 23:00 PM)pontu6 Kirjutas:  Küsimus selline: Kas anoodiks võiks olla ka näiteks nõu ise? Kahesajane vaat või mõni muu plekk ämber?

Põhimõtteliselt küll, aga puhastataval esemel ei tohi siis olla otsekontakti ämbriga.
Vasta
#14

plekist nõu seinad võivad ruttu läbi roostetada (idee ju ongi selles, et anoodi materjal tuuakse ohvriks).
Kui, siis ehk glasuurist vabastatud malmvann - sellel vähemalt paksemad seinad.

When I die, I want to go peacefully sleeping, like my grandfather did. Not screaming, like the passengers in his car.
Vasta
#15

"Marcello" peakski mu teada põrnikaklubi-teema autor olema Smile

aga meetodi miinusena on viide, et elektrolüüs võtab rooste lahti, aga ei eemalda - et vaja rooste siiski veel mehaaniliselt eemaldada. Kas sellel etapil ei oleks ehk survepesurist abi?

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#16

See, et roostejäägid ja pinnale sadestunud raua suspensioon tuleb hiljem eraldi maha pesta, on tõsi.
Survepesust oleks kindlasti abi, aga kas sellest üksi piisab ei tea, sest pole proovinud.

When I die, I want to go peacefully sleeping, like my grandfather did. Not screaming, like the passengers in his car.
Vasta
#17

(07-10-2009, 14:43 PM)Marcello Kirjutas:  See, et roostejäägid ja pinnale sadestunud raua suspensioon tuleb hiljem eraldi maha pesta, on tõsi.
Survepesust oleks kindlasti abi, aga kas sellest üksi piisab ei tea, sest pole proovinud.


Paarsada baari keevavee survet teeb kindlasti puhtaks. Paljudel muidugi kodus selline aparaat on kuid neid saab tahtmisel isegi rentida. Eriti hea tulemuse võiks anda Torbo vesipritsiga puhastamine sest sellel on vägevalt veesurvet ja abrasiivset liiva võib vette lasta vajadusel väga vähe.

Iseenesest oleks sel jumet suisa ärina: pane vanni kasvõi terve kere! Kõigepealt värvisurma vanni ja pask pesuriga maha. Selle järgi rooste-eemaldusse ja jälle survekaga üle. Pole ju üldse üle mõistuse keeruline aga paljudele kindlasti suureks abiks. Just see tavapärane müra ja tolm klassikalisel meh.puhastamisel. No ja olles mitmed kümned kuni sajad tunnid 0,7-1 kW rellakaga unnanud, vaatad oma elektriarvet... pluss lamellkettad, keemia etc.
Vasta
#18

(07-10-2009, 22:54 PM)PlyVal64 Kirjutas:  Iseenesest oleks sel jumet suisa ärina: pane vanni kasvõi terve kere! Kõigepealt värvisurma vanni ja pask pesuriga maha. Selle järgi rooste-eemaldusse ja jälle survekaga üle.

Ikkagi jama. Kõige lihtsam oleks ikka kõrgsurvepesu, mis viib minema "KÕIK" peale terve halja metali. Liimid-pahtlid-silikoonid-tihendid-õlid-rooste..., mis iganes auto kere küljes veel võiks leiduda ja samas teeb seda tervet metalli kahjustamata. Ja selleks pole vaja suurt vanni, pole vaja leotada, oodata.
Iselugu, et pole kindel, kas kodumaal sellist teenust üleüldse oleks võimalik saada, kas meil säärast pesurit leidub. Soomes tean, paar tükki on.

loll on loll olla.
Vasta
#19

(07-10-2009, 22:54 PM)PlyVal64 Kirjutas:  Iseenesest oleks sel jumet suisa ärina: pane vanni kasvõi terve kere! Kõigepealt värvisurma vanni ja pask pesuriga maha. Selle järgi rooste-eemaldusse ja jälle survekaga üle.

Siia otsa ka üks vana teema: LINK
Vasta
#20

(09-10-2009, 00:30 AM)IIIFFFAR Kirjutas:  se oleks võimalik saada, kas meil säärast pesurit leidub. Soomes tean, paar tükki on.
Kui Sa mõtled 4000 baari andvaid ja veetilka 1,5 mach lennutavaid UHP masinaid, siis vaevalt... Kuid hydroblasting-võimelisi masinaid peaks ikka leiduma. Selliseid 200-400 baari keeva vett pihustavaid elukaid. Kuid see ei võta veel roostet ära, rooste tuleb pehmeks teha. Ja eposid ta ka ei võta, epot saab maha vaid mehaaniliselt.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne