Kultuuriministeerium muretseb uunikumide pärast
#1

Sattus Ekspress kätte, juhin tähelepanu ühele artiklile.

Nimelt on tänases Ekspressis väike lugu sellest, kuidas Kultuuriministeerium tunneb muret uunikumite vanarauaks minemise pärast ning teeb vanaraua kokkuostjatele ettepaneku väärtuslikust vanatehnikast ministeeriumi teavitada. Kuusakoski vastab, et metalli käive on nii suur, et nemad ei saa sealt midagi välja sortida.

Homsest siis värske leht netis ka.

B.

Edit: tänud Valdole postituse täpsustamise eest.
Vasta
#2

Tegelikult sai aluse BNSist see uudis. Omalt poolt kommentaariks BNSi uudises olevale, et Kuusakoski direktori kommentaarile, et ta võiks lasta vanatehnika liidu soovitatud eksperte oma metallihunnikuid perioodiliselt üle vaadata. Uudis ise on selline:

TALLINN, 6. jaanuar, BNS - Kultuuriministeeriumi asekantsler Anton Pärn tegi metalli kokkuostuga tegelevale ettevõttele Kuusakoski ettepaneku teavitada ametnikke, kui vanarauaks tuuakse ajaloolise väärtusega sõidukeid.
Pärna sõnul väärivad tähelepanu silmnähtavalt enne Teist maailmasõda toodetud ja äratundmiseks piisava komplektsusega autod või mootorrattad, kirjutab Eesti Ekspress.

Ministeerium lubab kõik nende sõidukite omandamisega seotud kulud hüvitada.

Muinsuskaitseameti tehnikaeksperdi Rene Levolli sõnul ajendas ministeeriumi pöördumise metalli kokkuostuga tegeleva firma poole mõne kuu tagune juhtum, kui kokkuostu viidi täiesti terve 1938. aasta Opel Capitan. Sarnaseid juhtumeid on teisigi.

\"Põhiline häda on selles, et meil ei ole oma tehnikamuuseumi,\" nentis Levolli. Praegu otsitakse rahalisi võimalusi muuseumiplaani teostamiseks.

Kuusakoski juhatuse esimehe Ilmar Jõgi sõnul on uunikumide tuvastamine kokkuostuplatsil peaaegu võimatu. \"Pärast kokkuostu hindade tõusu käib viimastel kuudel selline trall, et päevas võetakse vastu 400 koormatäit metalli.\"

Vastuvõtjatel pole aega ega teadmisi, et sorteerida metallisodi seast välja väärtuslikumaid tükke. Kuusakoski järelpärimisele, kas inseneride liit oleks valmis kord nädalas käima platsil kõrvalepandud hunnikuid üle vaatamas, vastasid viimased eitavalt.

Jõgi hinnangul satub neile siiski vanu väärtsõidukeid haruharva. Asjatundjatel on neid tunduvalt soodsam realiseerida teistes kanalites.

Põhiliselt toovad omanikud ära 1970-ndate lõpul ja 1980-ndate alguses toodetud Moskvitš-tüüpi sõidukeid, mis kultuuriväärtust ei oma.


Tallinna toimetus, +372 610 8863, sise@bns.ee


Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#3

valdo Kirjutas:Kuusakoski järelpärimisele, kas inseneride liit oleks valmis kord nädalas käima platsil kõrvalepandud hunnikuid üle vaatamas, vastasid viimased eitavalt.

Ma arvan, et selle ülesande jaoks võiks automoto rahva seast vabatahtlikke otsida.

Rover 3500 - European Car of the Year 1977
Vasta
#4

Ma arvan ,et seda tööd on paljud foorumlased teinudki .Vaadata võib paljugi , aga kõike ei jõua nii rahaliselt kui füüsiliselt omale koju vedada.Kui sulle öeldakse AA korralike kummide hinnaks 500kr tk ja ise pead hunniku otsas üritama "traktori "alt need kätte saada loobud paratamatult ja helistadki sõbrale kel neid vaja on, et äkki ta jõuab enne kui ...
Kulmin aga hakkab pissima lõkkesse,ammu oleks pidand midagi tegema ja selle aja peale kui neil londi otsast tilk tuleb on raud ammu suland.

vanaraud ja " vana raud " ei ole päris samad.....
Vasta
#5

pigem oleks vast parim varjant see, et inimesed kes uunikume emexisse saadavad, k6igepealt vaevux neid pakkuma kas oma tuttavatele, kes tegelevad selliste asjadega v6i siis panex kasv6i yhekordse kuulutuse m6nda lehte v6i netti.
kuigi karta, et need ks nii k2ituvad panevad ka huvi korral hinna paraja kirve v6rreldes emexiga.
Vasta
#6

Eile jäi endalegi see artikkel Ekspressis silma aga mis mul nina kirtsu tõmbas, oli umb. 20 aastat noorema Opel Capitan-i pilt, millele artiklis osundati, kui hiljuti Emexis purustatud komplektsele 38 a. Capitanile. No selge see, et iga inimene ei pea asjaga (autonduse ajalooga) sedavõrd kursis olema aga oleks siis võinud vähemalt kontrollida, mitte esimest google pildiotsingu peale tulnud pilti....
Usun, et enamasti tunnevad ka platsidel töötavad \"Raudmehed\" uunikumi ära aga nad ei viitsi sellega lihtsalt tegeleda. Kui materjaalset huvitatust mängus ei ole, siis ka pole tavainimeste poolelt entusiasmi oodata.
Vasta
#7

Ega Kultuuriministeerium peale muretsemise suurt teha saagi ja kas peakski üldse. Ainus võimalus on inimeste haridus- ja kultuuritaset kergitada, et nad ei loobiks ajaloolise väärtusega asju lihtsalt minema, vaid toimetaks need sinna, kus võiks olla nende õige koht.
Arheoloogiliste väärtuste leidmisega kaasneb leidjale muuseumite teavitamise kohustus, samuti ei tohi leiukohta muuta enne spetsialistide saabumist (umbes nagu kuriteopaiga puhul). Samuti ei kuulu leitu leidjale vaid vastava ala muuseumile. Ei tasu ka arheoloogilise väärtuse leidjal loota, et soomlased selle kohe miljoni euro eest ära ostaks.
Vanatehnika puhul aga on kõik miskipärast vastupidi. Esmalt uuritakse järgi hind, et kas tasub kohe läände lükata või peaks enne liivapritsist läbi laskma ja tellitava võtmega kandid maha väänama. Kui eelnevaga koduste ja odavate vahenditega hakkama ei saada, siis on tarvis kiiresti utiliseerida.

Kokkuvõttes on küsimus selles, et ehitiste, kalmete, hiite jne. säilitamisel hoiavad vastavad ametkonnad vägagi silma peal aga museaalset väärtust omavad liiklusvahendid pole suures osas registreeritudki. Lihtsamas keeles öelduna ei juhtu midagi kui ma ZIZ 110-l katuse maha lõikan, isegi peetakse huvitavamaks aga ometigi pannakse pahaks kui ma Palmse mõisa poole madalamaks ridaelamuks teen.

Seega on Kultuuriministeeriumi huvi teema vastu tervitatav.

Tõnu Piibur
5116265
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne