<![CDATA[automoto.ee foorumid - Vanatehnika Aruteluala]]>

<![CDATA[automoto.ee foorumid - Vanatehnika Aruteluala]]> https://forum.automoto.ee/ Wed, 08 Apr 2026 23:02:44 +0000 MyBB <![CDATA[In Memoriam Valeri Kirss (04.05.1945–12.03.2026)]]> https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=67738 Thu, 12 Mar 2026 17:29:33 +0200 tcumen]]> https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=67738 https://kultuur.err.ee/1609965329/suri-m...leri-kirss]]> https://kultuur.err.ee/1609965329/suri-m...leri-kirss]]> <![CDATA[Stutz BB (1929)]]> https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=67733 Mon, 09 Mar 2026 12:47:47 +0200 manic]]> https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=67733
Ilmselt 1929. aastal ostis tekstiilitööstur Konstantin Vachmann endale halli värvi Stutzi. Sellest kirjutab näiteks Tallinna Teataja 6. detsembril 1930, hiljem ka Uudisleht 21. novembril 1932. Auto hinnaks nimetati 35 000 krooni, mis võib olla liialdus.
Stutz on Konstantini abikaasa Ludmilla Vachmanni autona Eestimaa Merejahtklubi autosektsiooni liikmete nimekirjas 1931 ja 1932 ning Eesti Autoklubi liikmete nimekirjas 1938.
Ajakirjas Auto 8/1930 avaldatud 01.01.1930 seisuga Eestis arvel olevate sõiduautode hulgas on 2 Stutzi, aga teine neist võis tegelikult olla üks Volbrecht Tatsi erinevate autode osadest kokku ehitatud bussidest. Igatahes 01.01.1931, 01.01.1933, 01.04.1936 ja 01.04.1937 on sõiduautosid Stutz arvel 1.
1939. aasta suvel on auto müügis.
Paaril fotol kannab auto numbrit A-213. 1938. aasta Autoklubi liikmete nimekirjas A-1614.

Pärast II maailmasõda on (eeldatavasti sama) auto mustaks värvitud. Omanikeks on teadaolevalt olnud Mättas, Hansmann, Tullus. Kollase põhjaga number oli PP95-92, musta põhjaga number 78-05ЭСБ. Kollase numbri registrikaardi järgi oli raami nr 38-A ja mootori nr 91708-c. 1970ndateks olid vahetatud sillad ja mootor (kõik ZIM). 1970 oli auto veel sõidukorras, seda kasutati filmi "Lindpriid" võtetel ja võib näha ka selle ümbermontaažis "Rasked aastad" (nt alates 0:45:00):
https://arhiiv.err.ee/video/vaata/rasked-aastad

Kas keegi teab selle Stutzi kohta midagi lisada? Näiteks kinnitada, et see on ikka endine Vachmanni auto, mitte pärast sõda kuskilt mujalt siia toodud masin.

See, mis autost järgi, asub juba mõnda aega Lätis. On olnud varem müügis ja on ka nüüd /märtsis 2026/. Kui kellelgi huvi, siis võib helistada-kirjutada:
+371 29722991
gmeiers[at]inbox.lv
Dokumendid on olemas.

K. Vachmanni Stutz 1930ndatel.

stutz_001_a-213.jpg Suurus: 86.48 KB Tõmbamised: 17

Tallinna Teataja 06.12.1930 ja Uudisleht 21.11.1932.

stutz_002_1930_1932.jpg Suurus: 570.12 KB Tõmbamised: 9

Postimees 28.07.1939 ja 01.09.1939.

stutz_003_1939.jpg Suurus: 332.07 KB Tõmbamised: 11

Õhtuleht 24.09.1956.

stutz_004_ohtuleht24-09-1956.jpg Suurus: 294.18 KB Tõmbamised: 9

Stutz 1950/1960ndatel.

stutz_005_195x-6x.jpg Suurus: 513.24 KB Tõmbamised: 15

Stutz 2008 Lätis.

stutz_006_2008.jpg Suurus: 209.71 KB Tõmbamised: 11

]]>
Ilmselt 1929. aastal ostis tekstiilitööstur Konstantin Vachmann endale halli värvi Stutzi. Sellest kirjutab näiteks Tallinna Teataja 6. detsembril 1930, hiljem ka Uudisleht 21. novembril 1932. Auto hinnaks nimetati 35 000 krooni, mis võib olla liialdus.
Stutz on Konstantini abikaasa Ludmilla Vachmanni autona Eestimaa Merejahtklubi autosektsiooni liikmete nimekirjas 1931 ja 1932 ning Eesti Autoklubi liikmete nimekirjas 1938.
Ajakirjas Auto 8/1930 avaldatud 01.01.1930 seisuga Eestis arvel olevate sõiduautode hulgas on 2 Stutzi, aga teine neist võis tegelikult olla üks Volbrecht Tatsi erinevate autode osadest kokku ehitatud bussidest. Igatahes 01.01.1931, 01.01.1933, 01.04.1936 ja 01.04.1937 on sõiduautosid Stutz arvel 1.
1939. aasta suvel on auto müügis.
Paaril fotol kannab auto numbrit A-213. 1938. aasta Autoklubi liikmete nimekirjas A-1614.

Pärast II maailmasõda on (eeldatavasti sama) auto mustaks värvitud. Omanikeks on teadaolevalt olnud Mättas, Hansmann, Tullus. Kollase põhjaga number oli PP95-92, musta põhjaga number 78-05ЭСБ. Kollase numbri registrikaardi järgi oli raami nr 38-A ja mootori nr 91708-c. 1970ndateks olid vahetatud sillad ja mootor (kõik ZIM). 1970 oli auto veel sõidukorras, seda kasutati filmi "Lindpriid" võtetel ja võib näha ka selle ümbermontaažis "Rasked aastad" (nt alates 0:45:00):
https://arhiiv.err.ee/video/vaata/rasked-aastad

Kas keegi teab selle Stutzi kohta midagi lisada? Näiteks kinnitada, et see on ikka endine Vachmanni auto, mitte pärast sõda kuskilt mujalt siia toodud masin.

See, mis autost järgi, asub juba mõnda aega Lätis. On olnud varem müügis ja on ka nüüd /märtsis 2026/. Kui kellelgi huvi, siis võib helistada-kirjutada:
+371 29722991
gmeiers[at]inbox.lv
Dokumendid on olemas.

K. Vachmanni Stutz 1930ndatel.

stutz_001_a-213.jpg Suurus: 86.48 KB Tõmbamised: 17

Tallinna Teataja 06.12.1930 ja Uudisleht 21.11.1932.

stutz_002_1930_1932.jpg Suurus: 570.12 KB Tõmbamised: 9

Postimees 28.07.1939 ja 01.09.1939.

stutz_003_1939.jpg Suurus: 332.07 KB Tõmbamised: 11

Õhtuleht 24.09.1956.

stutz_004_ohtuleht24-09-1956.jpg Suurus: 294.18 KB Tõmbamised: 9

Stutz 1950/1960ndatel.

stutz_005_195x-6x.jpg Suurus: 513.24 KB Tõmbamised: 15

Stutz 2008 Lätis.

stutz_006_2008.jpg Suurus: 209.71 KB Tõmbamised: 11

]]> <![CDATA[Sõiduki registrisse ja oma nimele saamine puudulike dokumentidega? (ZaZ 968M mure)]]> https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=67719 Sat, 14 Feb 2026 16:11:51 +0200 mexx]]> https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=67719
Mul on 2005. aastal ostetud sinine ZAZ 968M. Sõiduki omanik on vahepeal surnud ning ostu-müügileping on kahjuks kadunud. Seetõttu ei ole võimalik autot enda nimele registreerida ning Maanteeamet on sõiduki registrist kustutanud.

Maanteeameti soovitus oli otsida üles pärijad. Ühe pärija olen leidnud, kuid teine pärija on samuti surnud ning tema pärijate kohta puudub igasugune info. Sisuliselt on tekkinud suletud ring.

Kas kellelgi on olnud sarnane olukord või oskab keegi nõu anda, millised võiksid olla võimalikud lahendused?

Ise olen mõelnud, et ainuke variant on teise samasuguse auto dokumendid osta aga kas see variant aitab, ülevaatusel kontrollivad vin koodi äkki.

Tänan ette kõiki, kes viitsivad kaasa mõelda või kogemust jagada!]]>
Mul on 2005. aastal ostetud sinine ZAZ 968M. Sõiduki omanik on vahepeal surnud ning ostu-müügileping on kahjuks kadunud. Seetõttu ei ole võimalik autot enda nimele registreerida ning Maanteeamet on sõiduki registrist kustutanud.

Maanteeameti soovitus oli otsida üles pärijad. Ühe pärija olen leidnud, kuid teine pärija on samuti surnud ning tema pärijate kohta puudub igasugune info. Sisuliselt on tekkinud suletud ring.

Kas kellelgi on olnud sarnane olukord või oskab keegi nõu anda, millised võiksid olla võimalikud lahendused?

Ise olen mõelnud, et ainuke variant on teise samasuguse auto dokumendid osta aga kas see variant aitab, ülevaatusel kontrollivad vin koodi äkki.

Tänan ette kõiki, kes viitsivad kaasa mõelda või kogemust jagada!]]> <![CDATA["Classic & Sports Car" august 2001]]> https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=67717 Thu, 12 Feb 2026 14:07:02 +0200 manic]]> https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=67717 Seal peaks olema üks foto Tallinnas oksjonil(?) olnud ümberehitatud esiosaga 1939. aasta Buickist, reg-nr 29-07ЭСЯ.
Et ehk saaks selle pildi skannida/pildistada.]]> Seal peaks olema üks foto Tallinnas oksjonil(?) olnud ümberehitatud esiosaga 1939. aasta Buickist, reg-nr 29-07ЭСЯ.
Et ehk saaks selle pildi skannida/pildistada.]]> <![CDATA[Sapaka mootoriga mäkketõusu ratas.]]> https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=67703 Thu, 22 Jan 2026 15:05:58 +0200 Kolb]]> https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=67703 Kellegi käest kuulsin et siin foorumis olevat sellest ka mingi teema isegi olnud.
Kui kellegil juhtub olema selle ratta kohta mingit infot siis palun andke teada mulle. Isegi kui kellegil on pilte vms siis huvitab ka see.

Loodan et sai õigesse alafoorumisse,

Lugupidamisega,
Kolb]]> Kellegi käest kuulsin et siin foorumis olevat sellest ka mingi teema isegi olnud.
Kui kellegil juhtub olema selle ratta kohta mingit infot siis palun andke teada mulle. Isegi kui kellegil on pilte vms siis huvitab ka see.

Loodan et sai õigesse alafoorumisse,

Lugupidamisega,
Kolb]]> <![CDATA[Vanad praamid]]> https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=67694 Sun, 18 Jan 2026 10:57:34 +0200 MuhuMees]]> https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=67694 Kas kellelgi on alles veel huvitavaid pilte laevadest nagu Hiiumaa I, Tehumardi, Koguva nt pilte salongist, autodekkilt, masinaruumist, kapteni sillalt jne, oleks väga huvitav vaadata.]]> Kas kellelgi on alles veel huvitavaid pilte laevadest nagu Hiiumaa I, Tehumardi, Koguva nt pilte salongist, autodekkilt, masinaruumist, kapteni sillalt jne, oleks väga huvitav vaadata.]]> <![CDATA[Moskvitsh 402-403-407 pagasiruumi valgustus.]]> https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=67668 Tue, 23 Dec 2025 08:39:31 +0200 h2rra]]> https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=67668 <![CDATA[Opel Super 6 kere puks]]> https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=67581 Thu, 30 Oct 2025 16:37:39 +0200 JARF]]> https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=67581 <![CDATA[Uran-452]]> https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=67571 Sun, 26 Oct 2025 22:20:41 +0200 Taaviw126]]> https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=67571
Otsisin aastaid uazi millele lumesahk paigaldada ja ühel kinnistul lund tõugata talvel. Lõpuks siis leidsin ühe rondi kodu ligidalt....

Väidetavalt oli masin olnud kiirabi oma. Kongi seinalt leidsin pirka kus oli kirjas тип уран
Googeldasin, sest arvasin et see tähistas mõnda põnevat aparaati mis kongis asetses. Aga tuli välja et tegu on hoopis kunagise lennujuhtimis uazikuga....

Igaljuhul huvitav aparaat. Väidetavalt tehti neid paarisaja ringis. Oskab keegi veel miskit rääkida nendest. Mis temaga edasi teha? Plaan oli rulliga ära värvida.]]>
Otsisin aastaid uazi millele lumesahk paigaldada ja ühel kinnistul lund tõugata talvel. Lõpuks siis leidsin ühe rondi kodu ligidalt....

Igaljuhul huvitav aparaat. Väidetavalt tehti neid paarisaja ringis. Oskab keegi veel miskit rääkida nendest. Mis temaga edasi teha? Plaan oli rulliga ära värvida.]]> <![CDATA[50 aastat tagasi]]> https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=67546 Thu, 02 Oct 2025 14:17:46 +0300 indreksirk]]> https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=67546 Esimest korda pandi "vanad autod" avalikult paraadsõiduks rivvi 24.07.1966 Mäksa autojuhtide päeva raames. 1972. aastal asutati Lätis AAK - Antiko Automobilu Klubs, mis oli esimene ametlikult registreeritud vanatehnikaklubi Nõukogude Liidus. 1974. aastal asutati klubi "Rieduva" Leedus.

31. augustil 1975 Riias toimunud vanasõidukite kokkutulekule oli registreerunud 9 osavõtjat Eestist, kuid sõidu piltidelt leiab veel rohkem osalejaid – kokku vähemalt 18 erinevat osalejat vanatehnikal. Ametikult registreeritud üheksa osalejate kohta on säilinud ka AAK arhiivis ka osavõtja registreerimiskaardid:

1.     Nr 12, Gennadi Laur Kundast - Packard 1934, 64-86EAC, kaasreisija Eero Vester
2.     Nr 29, Heinrich Haavel Rakverest – Mercedes-Benz 170V, 1937, 88-38EAA, kaasreisija Rein Haavel
3.     Nr 31, Karl Renser Rakverest – Mercedes-Benz 260D, 1939, kaasreisija Mihkel Renser, sõidu piltidel numbriga 86
4.     Nr 32, Arnold Lõhmus Tartust – Mercedes-Benz 230, 1938, 55-11ЭCA
5.     Nr 39, Elmar-Valentin Buschmann Tallinnast – BMW 327 kupee, 1938, 12-18EAA, kaasreisija Andrus Buschmann
6.     Nr 48, Enno Eevel (Öövel) Viljandist – Ford Eifel, 1938, 57-62EAУ, kaasreisija Arvo Rand
7.     Nr 50, Konstantin Spirka Tallinnast – DKW F5, 1937, 03-17EAB, kaasreisija Arvo Lahesalu
8.     Nr 51, Atso Tomson Tallinnast – DKW F5, 1935, 48-06EAA, kaasreisija Ene Tomson
9.     Nr 90, Lennart Sasi Tallinnast – Hanomag Garant, 1936, 23-06EAM (registreerimiskaart puudub).

Piltidel leiab veel osavõtjate seast Eesti numbritega autosid, mis ametlikes registreerimisdokumentides ei kajastu:
10. Enno Ööveli iseehitatud väike sportlik kabriolett, mille eeskujuks oli ilmselgelt Kalev Põldma 1958. aastal valminud iseehitatud auto - 99-85 EAM
11. 54-25 EA ? BMW 326 kabriolett “Erdmann & Rossi” kerega Pärnust;
[*]12. Vladimir Kraav Tallinnast - BMW 327 kupee, 1939, 32-43EAX,
[*]13. Rein Truumets Tallinnast - Fiat-508C, 68-71 EAУ , ;
[*]14. Margus Tisler Viljandimaalt, Pärstist - Pontiac Sport Coupe, 1939, 93-21 ЭCЯ

Pealtvaatajate seas märgati veel:
15. Harald Talmar Pärnust - Jaguar Mk. 2, 1965, 34-87EAC
16. Arnold Päästel Pärnust – Ford V8, 1940, 37-24EAA
17. Paul Tuulik Kilingi-Nõmmelt – Mercedes-Benz 170V (registris Adlerina), 68-97EAX
18. Hans Kurg Kuusalust – ZIS 127, 1956, 91-27ЭСЖ

Eelnev nimekiri on oluline mõistmaks, et klubi Unic Eestis ei tekkinud tühjale kohale. Mitte ühestki ametlikust allikast ei ole võimalik leida, et Valeri Kirss oleks osalenud 1975. aastal Riia kokkutulekul, kuid ta ise ja kaasaaegsed on siiski seda kinnitanud. Kuna Valeri enda Mercedes-Benz 170V ei olnud sel ajal sõidukorras, siis jõudis ta Riiga omal käel ning oma mälestustes räägib, et osales sõidul ka Atso Tomsoni DKW tagapingil. Hoolimata fototõestuse puudumisest võtame seda siiski faktina – ju vanameister ikka mingil hetkel seal autos ka oli. Olulisem eelnevast on Valeri Kirsis sellel üritusel osalemise käigus tekkinud sportlik viha, kui ta nägi ja kuulis, et mitmed haruldased ja eksklusiivsed autod näitusel on pärit Eestist, kuid sõidavad juba Läti numbritega. Erakordsematest olgu esile toodud Maybach 38SW (1938), Mercedes-Benz 500K Spezial Roadster (1934) ning Rolls-Royce Wraith (1939).

Soodus pinnas ka Eesti vanatehnikahuviliste koondamiseks oli olemas. Nüüd tuli see initsiatiiv külvata viljakasse pinnasesse. Selleks sai 1971. aastal asutatud Autom, mille juurde vanasõidukiteklubi asutamine oli ka igati loogiline.

1975 septembrikuus ilmus Automi aseesimees Valdur Tammingu sulest selline teade meie ajakirjanduses.

automi artikkel.jpg Suurus: 309.59 KB Tõmbamised: 73

]]> Esimest korda pandi "vanad autod" avalikult paraadsõiduks rivvi 24.07.1966 Mäksa autojuhtide päeva raames. 1972. aastal asutati Lätis AAK - Antiko Automobilu Klubs, mis oli esimene ametlikult registreeritud vanatehnikaklubi Nõukogude Liidus. 1974. aastal asutati klubi "Rieduva" Leedus.

31. augustil 1975 Riias toimunud vanasõidukite kokkutulekule oli registreerunud 9 osavõtjat Eestist, kuid sõidu piltidelt leiab veel rohkem osalejaid – kokku vähemalt 18 erinevat osalejat vanatehnikal. Ametikult registreeritud üheksa osalejate kohta on säilinud ka AAK arhiivis ka osavõtja registreerimiskaardid:

1.     Nr 12, Gennadi Laur Kundast - Packard 1934, 64-86EAC, kaasreisija Eero Vester
2.     Nr 29, Heinrich Haavel Rakverest – Mercedes-Benz 170V, 1937, 88-38EAA, kaasreisija Rein Haavel
3.     Nr 31, Karl Renser Rakverest – Mercedes-Benz 260D, 1939, kaasreisija Mihkel Renser, sõidu piltidel numbriga 86
4.     Nr 32, Arnold Lõhmus Tartust – Mercedes-Benz 230, 1938, 55-11ЭCA
5.     Nr 39, Elmar-Valentin Buschmann Tallinnast – BMW 327 kupee, 1938, 12-18EAA, kaasreisija Andrus Buschmann
6.     Nr 48, Enno Eevel (Öövel) Viljandist – Ford Eifel, 1938, 57-62EAУ, kaasreisija Arvo Rand
7.     Nr 50, Konstantin Spirka Tallinnast – DKW F5, 1937, 03-17EAB, kaasreisija Arvo Lahesalu
8.     Nr 51, Atso Tomson Tallinnast – DKW F5, 1935, 48-06EAA, kaasreisija Ene Tomson
9.     Nr 90, Lennart Sasi Tallinnast – Hanomag Garant, 1936, 23-06EAM (registreerimiskaart puudub).

Piltidel leiab veel osavõtjate seast Eesti numbritega autosid, mis ametlikes registreerimisdokumentides ei kajastu:
10. Enno Ööveli iseehitatud väike sportlik kabriolett, mille eeskujuks oli ilmselgelt Kalev Põldma 1958. aastal valminud iseehitatud auto - 99-85 EAM
11. 54-25 EA ? BMW 326 kabriolett “Erdmann & Rossi” kerega Pärnust;
[*]12. Vladimir Kraav Tallinnast - BMW 327 kupee, 1939, 32-43EAX,
[*]13. Rein Truumets Tallinnast - Fiat-508C, 68-71 EAУ , ;
[*]14. Margus Tisler Viljandimaalt, Pärstist - Pontiac Sport Coupe, 1939, 93-21 ЭCЯ

Pealtvaatajate seas märgati veel:
15. Harald Talmar Pärnust - Jaguar Mk. 2, 1965, 34-87EAC
16. Arnold Päästel Pärnust – Ford V8, 1940, 37-24EAA
17. Paul Tuulik Kilingi-Nõmmelt – Mercedes-Benz 170V (registris Adlerina), 68-97EAX
18. Hans Kurg Kuusalust – ZIS 127, 1956, 91-27ЭСЖ

Eelnev nimekiri on oluline mõistmaks, et klubi Unic Eestis ei tekkinud tühjale kohale. Mitte ühestki ametlikust allikast ei ole võimalik leida, et Valeri Kirss oleks osalenud 1975. aastal Riia kokkutulekul, kuid ta ise ja kaasaaegsed on siiski seda kinnitanud. Kuna Valeri enda Mercedes-Benz 170V ei olnud sel ajal sõidukorras, siis jõudis ta Riiga omal käel ning oma mälestustes räägib, et osales sõidul ka Atso Tomsoni DKW tagapingil. Hoolimata fototõestuse puudumisest võtame seda siiski faktina – ju vanameister ikka mingil hetkel seal autos ka oli. Olulisem eelnevast on Valeri Kirsis sellel üritusel osalemise käigus tekkinud sportlik viha, kui ta nägi ja kuulis, et mitmed haruldased ja eksklusiivsed autod näitusel on pärit Eestist, kuid sõidavad juba Läti numbritega. Erakordsematest olgu esile toodud Maybach 38SW (1938), Mercedes-Benz 500K Spezial Roadster (1934) ning Rolls-Royce Wraith (1939).

Soodus pinnas ka Eesti vanatehnikahuviliste koondamiseks oli olemas. Nüüd tuli see initsiatiiv külvata viljakasse pinnasesse. Selleks sai 1971. aastal asutatud Autom, mille juurde vanasõidukiteklubi asutamine oli ka igati loogiline.

1975 septembrikuus ilmus Automi aseesimees Valdur Tammingu sulest selline teade meie ajakirjanduses.

automi artikkel.jpg Suurus: 309.59 KB Tõmbamised: 73

]]> <![CDATA[In Memoriam. Märt Karu (28.05.1948-26.08.2025)]]> https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=67520 Wed, 27 Aug 2025 15:00:33 +0300 Aspelund]]> https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=67520 .jpg

karu.jpg Suurus: 657.38 KB Tõmbamised: 97

Raasiku alevikul on linnulennult vaadates hoburauda meenutav pikk kaarjas kuju ning igal osal väärikas nimi: Kirikumõisa, Postijaama, Tehase, Kambi jne. Kambi oli suurte põlispuude tukk keskasula ja tehase asumi vahel. Põlispuude vahele oli peidetud mõisamaja, loomaarsti maja ja vähe lagedamal jõekaldal suur viinavabrik. Sõda segas inimelude kaardipakke ja nii sattusid endisesse loomaarsti majja elama Lehtsest pärit Karud., mina elasin emaga viinavabrikusse loodud korteris.

Tolle aja Kambi lastest olin noorim ning õnnelik, kui mind lolluste tegemisel kampa võeti. Kuna õnneks ei olnud veel välja mõeldud internetti ja telekas oli vähestel, siis veedeti kõik vaba aeg õues. Märt käis mingi aja poksitrennis ning püüdis siis saadud oskusi edasi jagada. Ja siis sai Märt 125 ccm võrri! Edasine liikumine mõisapargis ja lähiümbruses toimus ainult tsikli seljas. Pilasime, et kas ta käib pelleris kah põrriga. Ütles, et käiks, aga trepp pidi segama.

Muidu möödus lapsepõlv nagu ikka selle aja noortel. Paugutasime leitud vintpüssidest, mürsku või miini leides panime selle lõkkesse küpsema, et saaks tummisema paugu. Tegime sutsakaid ehk isetehtud laskeriistu. Elu toimus militaarmaailma ümber – ime, et hing sisse jäi.
Mingil ajal jäi kõik see armas tegevus ja algas tarkuse nõudmine Tallinnas. Muidugi ka tüdrukud ja armumised. Märt oli majanduslikult osavam ning mingil hetkel hankis auto, millega sai mööda Eestimaad vanatsikleid otsitud. Hea lugu oli mootorratta Sarolea saamine – minu sõber teadis, et Peipsi ääres on üks imelik tsikkel ja sõitsime seda vaatama. Nimi olevat Za Ruljom või midagi taolist. Ent see oli väga kaugel Zündappist ja sinna ta jäi. Tagasi tulles rääkisin Märdile, kes ei olnud nii pipar ning tõi ratta ära.

Tegime tööd, abiellusime, saime järglasi ja olime ühe suure pere, Unic-Moto klubi, liikmed. Aastad veeresid ja Märdis lõi välja tõeline uurijaveri. Ma ei oska neid tunde kokku liita, kui palju ta arhiivides istus. Läbi tema lahkumise kaotasime mitte ainult sooja ja abivalmis sõbra, vaid ka tohutu vanatehnikaajaloo infopanga.

Meil oli omapärane tervitusviis. Kui Märt helistas (viimati vast kuu-paar tagasi), siis mina ütlesin: „Tuli linnast doktor Karu..." ja tema jätkas: "...kes ei saanud miskit aru". See on katkend eestiaegsest lorulaulust. Märt sai suurepäraselt kõigest aru ja temas oli seda head loovat uudishimu. Paraku on meil kõigil saatuseraamatus oma algus ja lõpp. Ja iga lahkumine võtab ning teeb jääjate maailma tühjemaks.

Puhka rahus, hea sõber!
sõber ja klubikaaslane Ants Kivimäe
Avaldame kaastunnet lähedastele!

Märt Karu oli siin foorumis tuntud kui ksf! vanakaru.]]> <![CDATA[In Memoriam. Matti Vahuri 14.11.1940-23.08.2025]]> https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=67518 Wed, 27 Aug 2025 09:15:05 +0300 indreksirk]]> https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=67518 Eesti suurima vanatehnikaklubi Unic-Moto ridades on üle 180 liikme. Viimased aastad on olnud rasked just vanema ning Eesti vanatehnikaliikumise alglätete juures olnud inimeste lahkumise tõttu. Kahjuks täieneb taevase vanatehnikute klubi liikmeskond veelgi.

Jagan Heikki Tikas´e teadet

Oli väga kurb kuulda, et lahkunud on suurepärane nupumees ja seiklejahing Matti. Ta teadis nii palju mehaanika ja tehnika kohta, jagas rõõmsalt oma ideid. Teadis näiteks, kuidas erinevalt metalli töödelda ja karastada. Matti oli vana tsiklimees, omal ajal käis Jawaga Krimmis ja mujalgi.
Mina sain temaga tuttavaks tänu Urmas Teearule – Matti oli uurinud, kas on kellelgi veel Royal Enfieldi ratas. Ja Matti oli suurepärane leid, meist said head sõbrad. Matti ehitas 1939. aasta Royal Enfield Model L 570 ccm ja seda ikka väga põhjalikult. Tema jaoks polnud probleemi vahetada raami torusid või valmistada vedrusid. Oma ratta sai ta aastakümneid tagasi, kui tutvuste kaudu pääses ligi ENSV autoregistri välismaa sõidukite kartoteegile. Tsikkel oli olnud juppidena keldris ja üsna õnnetus olukorras. Mis muidugi polnud Matti jaoks mingi probleem.
Matti oli erakordselt soe ja abivalmis inimene, alati valmis nõu ja jõuga appi tulema. Ükskord läks mul Rumba kandis rehv katki, olin teeääres ja Matti helistas parasjagu, et millega tegelen. Ütlesin, et jäin teeäärde ja ta tuli koos oma kalli naisega kohe auto ning käruga Tallinnast mulle järele ja tõi mu rattaga koos koju. Ta lihtsalt oli selline südamlik inimene.
Matti oli hingelt motomees ja vaatamata oma kõrgele eale ajas tsikli garaažist igal võimalusel välja. Mingil hetkel sai aga Matti aru, et ratas on liig raskeks muutunud ja aeg on minna külgkorvi peale. Mittesõitmine ei tulnud kõne allagi. Kahjuks jäigi see projekt tal pooleli. Mingi allaandja ta küll ei olnud, tema oli
motomees elu lõpuni!

Sõber ja klubikaaslane Heikki Tikas

Matti ärasaatmine toimub Rannamõisa tavandimajas laupäeval, 30. augustil kell 12.

Kui on soovi osaldea ka peielauas, palun võtta ühendust Matti tütre Kadiga, telefonil 55656248.

Foto-Alar-Koot-6004.jpg Suurus: 398.65 KB Tõmbamised: 70

IMG_0291.jpg Suurus: 436.67 KB Tõmbamised: 66

]]> Eesti suurima vanatehnikaklubi Unic-Moto ridades on üle 180 liikme. Viimased aastad on olnud rasked just vanema ning Eesti vanatehnikaliikumise alglätete juures olnud inimeste lahkumise tõttu. Kahjuks täieneb taevase vanatehnikute klubi liikmeskond veelgi.

Jagan Heikki Tikas´e teadet

Oli väga kurb kuulda, et lahkunud on suurepärane nupumees ja seiklejahing Matti. Ta teadis nii palju mehaanika ja tehnika kohta, jagas rõõmsalt oma ideid. Teadis näiteks, kuidas erinevalt metalli töödelda ja karastada. Matti oli vana tsiklimees, omal ajal käis Jawaga Krimmis ja mujalgi.
Mina sain temaga tuttavaks tänu Urmas Teearule – Matti oli uurinud, kas on kellelgi veel Royal Enfieldi ratas. Ja Matti oli suurepärane leid, meist said head sõbrad. Matti ehitas 1939. aasta Royal Enfield Model L 570 ccm ja seda ikka väga põhjalikult. Tema jaoks polnud probleemi vahetada raami torusid või valmistada vedrusid. Oma ratta sai ta aastakümneid tagasi, kui tutvuste kaudu pääses ligi ENSV autoregistri välismaa sõidukite kartoteegile. Tsikkel oli olnud juppidena keldris ja üsna õnnetus olukorras. Mis muidugi polnud Matti jaoks mingi probleem.
Matti oli erakordselt soe ja abivalmis inimene, alati valmis nõu ja jõuga appi tulema. Ükskord läks mul Rumba kandis rehv katki, olin teeääres ja Matti helistas parasjagu, et millega tegelen. Ütlesin, et jäin teeäärde ja ta tuli koos oma kalli naisega kohe auto ning käruga Tallinnast mulle järele ja tõi mu rattaga koos koju. Ta lihtsalt oli selline südamlik inimene.
Matti oli hingelt motomees ja vaatamata oma kõrgele eale ajas tsikli garaažist igal võimalusel välja. Mingil hetkel sai aga Matti aru, et ratas on liig raskeks muutunud ja aeg on minna külgkorvi peale. Mittesõitmine ei tulnud kõne allagi. Kahjuks jäigi see projekt tal pooleli. Mingi allaandja ta küll ei olnud, tema oli
motomees elu lõpuni!

Sõber ja klubikaaslane Heikki Tikas

Matti ärasaatmine toimub Rannamõisa tavandimajas laupäeval, 30. augustil kell 12.

Kui on soovi osaldea ka peielauas, palun võtta ühendust Matti tütre Kadiga, telefonil 55656248.

Foto-Alar-Koot-6004.jpg Suurus: 398.65 KB Tõmbamised: 70

IMG_0291.jpg Suurus: 436.67 KB Tõmbamised: 66

]]> <![CDATA[In Memoriam. Arno Jõemaa 22.01.1953 – 21.08.2025]]> https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=67511 Thu, 21 Aug 2025 19:51:07 +0300 Aspelund]]> https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=67511

Arnost, ühest sõbrast

Oled vaevalt jõudnud mõelda, et see aasta on klubilaste lahkumiste poolest olnud veidi helgem kui eelmine, kui juba tuleb sõnum, mis kõik pahupidi pöörab: Arno on lahkunud.

Läinud ühe päikselise aga veidi külma päeva hommikul. Ootamatult, aga veidi kardetult. Polnud ju Su tervis viimasel ajal hea ning viimane kord Sind kevadisel laadal nähes tekkis suisa mure, sest tavapärase aktiivse askeldamise asemel istusid Sa toolis ja näisid väga väsinud. Aga naeratus oli ikka näol ja huumor meeldivalt mahe.

Ausalt öeldes ma ei mäletagi meie esimest kohtumist. Küllap see millalgi 80ndate keskel oli, kui Sind klubi üritustel aktiivsemalt liikumas võis näha. Oli siis Su liikumisvahendiks juba FN või hoopis kaunis must Zündapp K800. Või hoopis midagi muud. Sa olid pildis ja jäid sinna aastakümneteks.

Tegelikult ei oskagi ma kujutada ette ühtegi klubilist üritust, mis ilma Sinu või Su pereta aset oleks leidnud. Sa olid alati kohal. Alati askeldamas. Alati rääkimas. Alati õpetamas. Sa ei olnud mees, kes oleks tahtnud omaette olla. Sulle olid sõbrad ja Sina olid sõpradele. Nii nõu kui jõuga.

Aastaid oli Viljandi piirkonna klubilastel kombeks jaanuari algul Sinu juurde Võhmasse ”koosolekule”. Tegelikult pidasime me Su sünnipäeva. Rääkisime sellest, mis tehtud ja mis teoksil. Maiustasime Sinu villitud ”Old Springfieldi” kallal. Ja alati käisime me Su lõputus varasalves, mis oli täis juba lõpule viidud või siis alles ootel olevaid projekte. Oli see ju kohaks, kuhu inimesi ikka saadeti. ”Kas Sul seda juppi on?” ”Ei ole, aga helista Arnole, tal äkki on.” Ning tavaliselt oligi.

Tegelikult Viljandi piirkond, see olidki ju Sina. Sina meid vedasid, hoidsid, utsitasid. Korraldasid üritusi, suhtlesid Tallinnaga. Sest kui Sina midagi ette võtsid, siis tehtud see sai. Vanakooli mees ikkagi. Kui sõna sai antud, siis tuli seda pidada.

Ja siis need lood. Muhedad ja naljakad. Vahel ka kelmikad. Ajast, mil Sa töötasid liiklusmiilitsana Viljandis või enne seda autojuhina Võhmas. Räägitud ainulaadselt arnolikul moel, muhe naeratus huulil. Ning loomulikult ka lugu sellest, kuidas Sa abikaasale teadmata ostsid mullika müügist saadud raha eest endale esimese vana mootorratta, selle legendaarse musta FN-i, mis jäi Su ustavaks ratsuks viimase päevani.

Ma ei oska öelda midagi muud peale selle, et vanad masinad armastasid Sind ja Sina neid. Jäägitult. Kirglikult. Südamega.

Aitäh hea sõber ja tasast teed teisel pool…

Unic-Moto nimel
Tarmo Riisenberg

Info Arno ärasaatmise kohta anname esimesel võimalusel.]]>

Arnost, ühest sõbrast

Oled vaevalt jõudnud mõelda, et see aasta on klubilaste lahkumiste poolest olnud veidi helgem kui eelmine, kui juba tuleb sõnum, mis kõik pahupidi pöörab: Arno on lahkunud.

Läinud ühe päikselise aga veidi külma päeva hommikul. Ootamatult, aga veidi kardetult. Polnud ju Su tervis viimasel ajal hea ning viimane kord Sind kevadisel laadal nähes tekkis suisa mure, sest tavapärase aktiivse askeldamise asemel istusid Sa toolis ja näisid väga väsinud. Aga naeratus oli ikka näol ja huumor meeldivalt mahe.

Ausalt öeldes ma ei mäletagi meie esimest kohtumist. Küllap see millalgi 80ndate keskel oli, kui Sind klubi üritustel aktiivsemalt liikumas võis näha. Oli siis Su liikumisvahendiks juba FN või hoopis kaunis must Zündapp K800. Või hoopis midagi muud. Sa olid pildis ja jäid sinna aastakümneteks.

Tegelikult ei oskagi ma kujutada ette ühtegi klubilist üritust, mis ilma Sinu või Su pereta aset oleks leidnud. Sa olid alati kohal. Alati askeldamas. Alati rääkimas. Alati õpetamas. Sa ei olnud mees, kes oleks tahtnud omaette olla. Sulle olid sõbrad ja Sina olid sõpradele. Nii nõu kui jõuga.

Aastaid oli Viljandi piirkonna klubilastel kombeks jaanuari algul Sinu juurde Võhmasse ”koosolekule”. Tegelikult pidasime me Su sünnipäeva. Rääkisime sellest, mis tehtud ja mis teoksil. Maiustasime Sinu villitud ”Old Springfieldi” kallal. Ja alati käisime me Su lõputus varasalves, mis oli täis juba lõpule viidud või siis alles ootel olevaid projekte. Oli see ju kohaks, kuhu inimesi ikka saadeti. ”Kas Sul seda juppi on?” ”Ei ole, aga helista Arnole, tal äkki on.” Ning tavaliselt oligi.

Tegelikult Viljandi piirkond, see olidki ju Sina. Sina meid vedasid, hoidsid, utsitasid. Korraldasid üritusi, suhtlesid Tallinnaga. Sest kui Sina midagi ette võtsid, siis tehtud see sai. Vanakooli mees ikkagi. Kui sõna sai antud, siis tuli seda pidada.

Ja siis need lood. Muhedad ja naljakad. Vahel ka kelmikad. Ajast, mil Sa töötasid liiklusmiilitsana Viljandis või enne seda autojuhina Võhmas. Räägitud ainulaadselt arnolikul moel, muhe naeratus huulil. Ning loomulikult ka lugu sellest, kuidas Sa abikaasale teadmata ostsid mullika müügist saadud raha eest endale esimese vana mootorratta, selle legendaarse musta FN-i, mis jäi Su ustavaks ratsuks viimase päevani.

Ma ei oska öelda midagi muud peale selle, et vanad masinad armastasid Sind ja Sina neid. Jäägitult. Kirglikult. Südamega.

Aitäh hea sõber ja tasast teed teisel pool…

Unic-Moto nimel
Tarmo Riisenberg

Info Arno ärasaatmise kohta anname esimesel võimalusel.]]> <![CDATA[In Memoriam. Toomas Rootare (17.07.1945-15.07.2025)]]> https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=67478 Tue, 15 Jul 2025 11:04:18 +0300 Ats666]]> https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=67478 s
15. juuli 2025 öösel lahkus meie seast Toomas Rootare - vanamootorrattur ja tehnikamees.

Toomase huvi vanatehnika vastu algas juba varases nooruses. 70ndatel sai Ariel NG350 omanikuks ning osales sellega paljudel vanatehnikaüritustel nii Eestis kui Lätis. Mootorratas oli peidetud rekvireerimise eest ning sellel oli alles isegi 1941. aasta tehniline pass. Toomase kätte jõudes oli ratas lahti võetud ning üle elanud ka avarii. Kuid näiteks originaalsed rehvid olid veel alles. Okupatsiooniajal seda ratast registrisse ei võetudki, kuid Eesti Vabariigi taastamise järgselt sai ta ka legaliseeirtud. Toomas võttis ette ka restaureerimise ning ratas on täna musta numbriga.

Vanatehnikaüritustel mäletame Toomast ka Pannoniaga, mille ta kunagi uuena ostis ning ka musta numbri alla taastas. Toomase abikaasa Ilme sõitis kokkutulekutel ja Vanasõidukite Suursõitudel rohelise Vjatkaga. Toomasel oli lõpusirgel ka 1939. aastal valmistatud Fiat 500A restaureerimine.

Meie kogukond mäletab ka Toomase poega Tarmo Rootaret, kes 17.07.2021 hukkus mootorrattaõnnetuses. See oli Toomasele suur löök. Nüüd saavad nad taevastel radadel koos mootorratastega sõita.

Toomas oleks saanud kahe päeva pärast 80-aastaseks ning töötas veel kuu aega tagasi ametlikult autojuht-varustajana. Kuigi riigikorrad muutusid, siis pidas ta sama töökohta sisuliselt samas ettevõttes ja töökaaslastega üle 50 aasta. Selline ametikoht oli hinnas okupatsiooni ajal, kuid Toomas oli alati sõbralik ja abivalmis. Tema abil on paljud sõbrad saanud soodsalt ehitusmaterjale ja ka hüva nõu.

Toomase ärasaatmine on 21.07.2025 kell 11.30 Pärnamäel.

Mälestavad ja meenutavad sõbrad ja klubiliikmed
Eesti Vanamootorrattaklubist Unic-Moto

Pildid 005.jpg Suurus: 123.19 KB Tõmbamised: 71

Onu Tom 003.jpg Suurus: 144.96 KB Tõmbamised: 74

Rootare, Toomas 2013.jpg Suurus: 151.42 KB Tõmbamised: 73

20070306 Rootare (1).JPG Suurus: 63.56 KB Tõmbamised: 775

image0 (1).jpg Suurus: 169.61 KB Tõmbamised: 753

]]> s
15. juuli 2025 öösel lahkus meie seast Toomas Rootare - vanamootorrattur ja tehnikamees.

Toomase huvi vanatehnika vastu algas juba varases nooruses. 70ndatel sai Ariel NG350 omanikuks ning osales sellega paljudel vanatehnikaüritustel nii Eestis kui Lätis. Mootorratas oli peidetud rekvireerimise eest ning sellel oli alles isegi 1941. aasta tehniline pass. Toomase kätte jõudes oli ratas lahti võetud ning üle elanud ka avarii. Kuid näiteks originaalsed rehvid olid veel alles. Okupatsiooniajal seda ratast registrisse ei võetudki, kuid Eesti Vabariigi taastamise järgselt sai ta ka legaliseeirtud. Toomas võttis ette ka restaureerimise ning ratas on täna musta numbriga.

Vanatehnikaüritustel mäletame Toomast ka Pannoniaga, mille ta kunagi uuena ostis ning ka musta numbri alla taastas. Toomase abikaasa Ilme sõitis kokkutulekutel ja Vanasõidukite Suursõitudel rohelise Vjatkaga. Toomasel oli lõpusirgel ka 1939. aastal valmistatud Fiat 500A restaureerimine.

Meie kogukond mäletab ka Toomase poega Tarmo Rootaret, kes 17.07.2021 hukkus mootorrattaõnnetuses. See oli Toomasele suur löök. Nüüd saavad nad taevastel radadel koos mootorratastega sõita.

Toomas oleks saanud kahe päeva pärast 80-aastaseks ning töötas veel kuu aega tagasi ametlikult autojuht-varustajana. Kuigi riigikorrad muutusid, siis pidas ta sama töökohta sisuliselt samas ettevõttes ja töökaaslastega üle 50 aasta. Selline ametikoht oli hinnas okupatsiooni ajal, kuid Toomas oli alati sõbralik ja abivalmis. Tema abil on paljud sõbrad saanud soodsalt ehitusmaterjale ja ka hüva nõu.

Toomase ärasaatmine on 21.07.2025 kell 11.30 Pärnamäel.

Mälestavad ja meenutavad sõbrad ja klubiliikmed
Eesti Vanamootorrattaklubist Unic-Moto

Pildid 005.jpg Suurus: 123.19 KB Tõmbamised: 71

Onu Tom 003.jpg Suurus: 144.96 KB Tõmbamised: 74

Rootare, Toomas 2013.jpg Suurus: 151.42 KB Tõmbamised: 73

20070306 Rootare (1).JPG Suurus: 63.56 KB Tõmbamised: 775

image0 (1).jpg Suurus: 169.61 KB Tõmbamised: 753

]]> <![CDATA[In Memoriam. Vahur-Varrak Sirk (01.09.1951-09.04.2025)]]> https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=67355 Wed, 09 Apr 2025 16:29:23 +0300 indreksirk]]> https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=67355
Vanatehnikaharrastajad mäletavad „habe“-t juba alates 1980. aastast oma 1942. aastal valmistatud Volkswageni kübelwageni roolis, mis on tema elu manifesteerinud ka läbi keeruliste aegade, kui paljudel tuli vanatehnikast loobuda. KdF 82 on olnud 48 aastat ühe peremehe käes ning 45 aastat järjest igal aastal sõidukorras.

Vahur oli viimase päevani oma viimase projekti juures, mis jääb nüüd minul lõpetada. Kuna voodist garaaži oli paarkümmend meetrit, siis sai kuni lõpuni lahendatud tehnilisi probleeme ja tehtud ettevalmistusi, et mitte nii kuldsete kätega poeg saaks isa viimase meistriteose auga lõpuni viia.

Vahur tegi isikliku otsuse, et tema keha on õppevahendiks tulevastele inimkeha inseneridele, mistõttu tavapärast matust ei toimu. Küll aga plaanime pärast vanatehnikahooaja algust teda mälestada mõnes temale omases keskkonnas. Vahurit jäävad mälestama abikaasa, kaks poega, kolm lapselast ja kaks lapselapselast.

Vahur.jpg Suurus: 406.89 KB Tõmbamised: 121

]]>
Vanatehnikaharrastajad mäletavad „habe“-t juba alates 1980. aastast oma 1942. aastal valmistatud Volkswageni kübelwageni roolis, mis on tema elu manifesteerinud ka läbi keeruliste aegade, kui paljudel tuli vanatehnikast loobuda. KdF 82 on olnud 48 aastat ühe peremehe käes ning 45 aastat järjest igal aastal sõidukorras.

Vahur oli viimase päevani oma viimase projekti juures, mis jääb nüüd minul lõpetada. Kuna voodist garaaži oli paarkümmend meetrit, siis sai kuni lõpuni lahendatud tehnilisi probleeme ja tehtud ettevalmistusi, et mitte nii kuldsete kätega poeg saaks isa viimase meistriteose auga lõpuni viia.

Vahur tegi isikliku otsuse, et tema keha on õppevahendiks tulevastele inimkeha inseneridele, mistõttu tavapärast matust ei toimu. Küll aga plaanime pärast vanatehnikahooaja algust teda mälestada mõnes temale omases keskkonnas. Vahurit jäävad mälestama abikaasa, kaks poega, kolm lapselast ja kaks lapselapselast.

Vahur.jpg Suurus: 406.89 KB Tõmbamised: 121

]]>