<![CDATA[automoto.ee foorumid - Testimiseks]]> https://forum.automoto.ee/ Fri, 09 Oct 2026 19:05:18 +0000 MyBB <![CDATA[[poolita] 4x4 auto Ukraina rinde droonipilootidele]]> https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=67960 Mon, 21 Sep 2026 12:26:00 +0300 Envir]]> https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=67960
Kuid sorri, ma ei jäta enda teada: võtsin täna vastu järjekordse petukõne "Omniva jaotuskeskusest". Kõne oli üliveenev, ülitõepärane, läks napilt. Mingi kell hakkas helisema hetkel, kui helistaja uuris asju, mida ta pidanuks teadma. Katkestasin ja helistasin tagasi, keegi enam toru ei võta, st spoofitud number.

Nende kõnedega on nüüd ca pool aastat vahet olnud. Mu ema on välja profileeritud sihtmärk, kuid teatud põhjusel tulevad kõned regulaarselt mulle ja on olnud võimalus selle maffia arengut jälgida.

Selline äri saab eksisteerida vaid kõrgetasemelise katuse olemasolul. Kui kisa läks rahvusvahelisel tasemel väga suureks, siis tõmmati mõneks ajaks vähe tagasi, kuid läheb jälle edasi.

Mis mõte on veri ninast väljas aidata, kui aidatav sind ennast paljaks üritab röövida?]]>
Kuid sorri, ma ei jäta enda teada: võtsin täna vastu järjekordse petukõne "Omniva jaotuskeskusest". Kõne oli üliveenev, ülitõepärane, läks napilt. Mingi kell hakkas helisema hetkel, kui helistaja uuris asju, mida ta pidanuks teadma. Katkestasin ja helistasin tagasi, keegi enam toru ei võta, st spoofitud number.

Nende kõnedega on nüüd ca pool aastat vahet olnud. Mu ema on välja profileeritud sihtmärk, kuid teatud põhjusel tulevad kõned regulaarselt mulle ja on olnud võimalus selle maffia arengut jälgida.

Selline äri saab eksisteerida vaid kõrgetasemelise katuse olemasolul. Kui kisa läks rahvusvahelisel tasemel väga suureks, siis tõmmati mõneks ajaks vähe tagasi, kuid läheb jälle edasi.

Mis mõte on veri ninast väljas aidata, kui aidatav sind ennast paljaks üritab röövida?]]> <![CDATA[[poolita] Automaksust. Nagu see aastast 2025 olema saab]]> https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=67953 Wed, 16 Sep 2026 17:02:23 +0300 tcumen]]> https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=67953 (16-09-2026, 11:48 AM)ZIL 131 Kirjutas:  Seoses petukõnedega sulgesin Smart-ID. Et siis toimiva Smart-ID puhul, kui pettur helistab, kõnet vastu võttes saab kohe raha kallale?
Klassikuid tsiteerides: Siin peab omal ka sutike möistust olema .....]]> (16-09-2026, 11:48 AM)ZIL 131 Kirjutas:  Seoses petukõnedega sulgesin Smart-ID. Et siis toimiva Smart-ID puhul, kui pettur helistab, kõnet vastu võttes saab kohe raha kallale?
Klassikuid tsiteerides: Siin peab omal ka sutike möistust olema .....]]> <![CDATA[[poolita] Nn liikuvkaamerate eel oleva teavituse vajalikkus?]]> https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=67862 Thu, 18 Jun 2026 15:56:24 +0300 envi]]> https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=67862 (18-06-2026, 11:47 AM)PSV Kirjutas:  Lükkaks ümber mõned väited. 
1. Kui kiiruskaamerast sõita pedaal põhjas, siis midagi ei tehta. 
Kui mõõdetud kiirus on üle hoiatustrahvi määra, siis saadetakse rikkumine üldmenetlusse, mille käigus otsustatakse karistus. Järgi kohe ei sõideta, sest tööd teeb spetsialist, mitte politseiametnik ja tegemist ei ole operatiivautoga. Küll annab ta sellisest kihutajast teada juhtimiskeskusele, mis võimalusel lähetab patrulli teele.
2. Kiirust mõõdetakse raha korjamise eesmärgil. 
Numbrid on ülal toodud, need räägivad iseenda eest nii tulu kui ka rikkumiste arvu osas. Minnes ajalukku, siis tõesti noore vabariigi aegu oli raha liikumine mõnevõrra teine. Nimelt laekusid trahvirahad kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Sealt ka MTÜ-de ja preemiate näol osaliselt tagasi politseinikele. Konstaablile osteti suusad ja jalgratas :-), maksti kinni munitsipaalkorteri kulud. Riigi väiksuse tõttu on mõistlik, kui riiklik järelevalve on suurtes valdkondades samasugune üle riigi ja raha laekub riigi eelarvesse. Tõsi ta on, et trahviraha on planeeritud. Suures osas on see eelnevate perioodide pealt, kuid arvestatakse ka arendusi ja teisi laekumist suurendavaid või vähendavaid tegevusi. No lihtsalt oleks rumal see kümmekond miljonit ära unustada, kui see ei kõla kenasti. Kas see raha on piisav? Kindlasti mitte, sest liikluses toimunud õnnetuste tagajärjel saavad viga liiga paljud inimesed, kes ravitakse ära riigieelarveliste vahendite ja kindlustusrahadega. Kui me ei mõjuta rikkujat rahaliselt, on ju ka teisi mõjutusvahendeid, siis tuleb see puuduolev kümmekond miljonit võtta ka õiguskuulekate liiklejate käest. Kindlustusel on seda lihtsam teha, riik peaks uue maksu välja töötama. Täna liikluses rakendatavates "rahatrahvidest" on parkimistasu see, mis koguneb KOV eelarvesse, kuid millegi tõttu ei usu, et keegi arvab, et seda tehakse raha ko(e)rjamise eesmärgil.
3. Tänapäeva autode puhul on suurem kiirus OK. 
Kahjuks on see nõnda lai mõiste, et seda ühiskondliku kokkuleppena rakendada on võimatu. Kui tahame kõik erandeid, siis peame kiiruse lubamise puhul andma võimaluse vanuse, kogemuse, väljaõppe, tervise, sõiduki vanuse parameetrite jne, jne kohaselt. Ilmselgelt saame aru, et see ei ole võimalik. Ja ainuüksi enda ohutus ei taga teiste liiklejate ootusi. Näiteks soovid teha pööret peateele ja tead, et kui näed teist autot teatud maamärgi juures, siis on see ohutu manööver. Kui nüüd üks võib tulla 90, teine 120 ja kolmas 150, siis saame aru, et ohutust liiklusest oleme kaugemale läinud.
Seega, sõbrad, rohkem sallivust, mõistmist ja andestamist. Kui kusagil king pigistab, siis tegelege kingaga, mitte võimu, meie oma riigi, kirumisega.
Puhka jalga, kõik peavad oskama... väga paljud ei oska autot turvaliselt juhtida!
Miks ei peatata juhtimisõigust kui rikkumine on korduv?
Trahviraha jääb siis ju saamata, las rikub edasi ja korjame... ohutus "who cares"]]> (18-06-2026, 11:47 AM)PSV Kirjutas:  Lükkaks ümber mõned väited. 
1. Kui kiiruskaamerast sõita pedaal põhjas, siis midagi ei tehta. 
Kui mõõdetud kiirus on üle hoiatustrahvi määra, siis saadetakse rikkumine üldmenetlusse, mille käigus otsustatakse karistus. Järgi kohe ei sõideta, sest tööd teeb spetsialist, mitte politseiametnik ja tegemist ei ole operatiivautoga. Küll annab ta sellisest kihutajast teada juhtimiskeskusele, mis võimalusel lähetab patrulli teele.
2. Kiirust mõõdetakse raha korjamise eesmärgil. 
Numbrid on ülal toodud, need räägivad iseenda eest nii tulu kui ka rikkumiste arvu osas. Minnes ajalukku, siis tõesti noore vabariigi aegu oli raha liikumine mõnevõrra teine. Nimelt laekusid trahvirahad kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Sealt ka MTÜ-de ja preemiate näol osaliselt tagasi politseinikele. Konstaablile osteti suusad ja jalgratas :-), maksti kinni munitsipaalkorteri kulud. Riigi väiksuse tõttu on mõistlik, kui riiklik järelevalve on suurtes valdkondades samasugune üle riigi ja raha laekub riigi eelarvesse. Tõsi ta on, et trahviraha on planeeritud. Suures osas on see eelnevate perioodide pealt, kuid arvestatakse ka arendusi ja teisi laekumist suurendavaid või vähendavaid tegevusi. No lihtsalt oleks rumal see kümmekond miljonit ära unustada, kui see ei kõla kenasti. Kas see raha on piisav? Kindlasti mitte, sest liikluses toimunud õnnetuste tagajärjel saavad viga liiga paljud inimesed, kes ravitakse ära riigieelarveliste vahendite ja kindlustusrahadega. Kui me ei mõjuta rikkujat rahaliselt, on ju ka teisi mõjutusvahendeid, siis tuleb see puuduolev kümmekond miljonit võtta ka õiguskuulekate liiklejate käest. Kindlustusel on seda lihtsam teha, riik peaks uue maksu välja töötama. Täna liikluses rakendatavates "rahatrahvidest" on parkimistasu see, mis koguneb KOV eelarvesse, kuid millegi tõttu ei usu, et keegi arvab, et seda tehakse raha ko(e)rjamise eesmärgil.
3. Tänapäeva autode puhul on suurem kiirus OK. 
Kahjuks on see nõnda lai mõiste, et seda ühiskondliku kokkuleppena rakendada on võimatu. Kui tahame kõik erandeid, siis peame kiiruse lubamise puhul andma võimaluse vanuse, kogemuse, väljaõppe, tervise, sõiduki vanuse parameetrite jne, jne kohaselt. Ilmselgelt saame aru, et see ei ole võimalik. Ja ainuüksi enda ohutus ei taga teiste liiklejate ootusi. Näiteks soovid teha pööret peateele ja tead, et kui näed teist autot teatud maamärgi juures, siis on see ohutu manööver. Kui nüüd üks võib tulla 90, teine 120 ja kolmas 150, siis saame aru, et ohutust liiklusest oleme kaugemale läinud.
Seega, sõbrad, rohkem sallivust, mõistmist ja andestamist. Kui kusagil king pigistab, siis tegelege kingaga, mitte võimu, meie oma riigi, kirumisega.
Puhka jalga, kõik peavad oskama... väga paljud ei oska autot turvaliselt juhtida!
Miks ei peatata juhtimisõigust kui rikkumine on korduv?
Trahviraha jääb siis ju saamata, las rikub edasi ja korjame... ohutus "who cares"]]> <![CDATA[[poolita] DIY Hobigaraaž]]> https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=67840 Thu, 28 May 2026 17:21:43 +0300 A.V.S.K]]> https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=67840 Kas keegi on oma maakodus garaažina võtnud kasutusele vana aita, või muud sellist majandushoonet?
Üldjuhul on paljudel maakoha kinnistutel need hiiglaslikud aidad, abihooned.

On keegi sellest midagi aretanud? Tean, et Youtubes üks eesti mees kuskilt Otepäält tegi sisse eraldi ruumid.
Viskas sodi välja, ehitas karkassi, lõi OSBga üle kõik, valas uued põrandad jne. Soojustas ka.
Suurde aita astudes on seal niiöelda omaette ruumid, aga vana osa kõik on alles. Ehk siis ta ei hakanud seda kõike korraga renoveerima.
Vaid tegi korda selle, mis jäi uue osa sisse.

Kuidas olete või oleksite lahendanud ruumi kasutusele võtmise?

Ilmselgelt üks ja väga suur ruum on liiast, eriti kütmise poolest.

Kas nii on normaalne teha, et ehitad põhimõtteliselt suurde hoonesse uued ruumid mille soojustad ära.
Ja ülejäänud ait (antud näite puhul) siis on niiöelda külm?

Ma kujutan ette, et neid originaalseinu seal timmida, soojustada jne pole lihtne.
Ja kui hakata seal uusi prusse karkassi jaoks vana seina külge kinnitama, siis põhimõtteliselt on tegu juba uue "ehitisega".

Või ongi nii normaalne?
Ehk siis vana sein osaliselt jääb "hingavaks", lihtsalt peal on uus karkass, soojustus jne.
Siis pole vist ka seda hirmu, et juba muutub kandevkonstruktsioon, mis juba nõuab luba jne

Kuidas sellistel puhkudel teha?]]> Kas keegi on oma maakodus garaažina võtnud kasutusele vana aita, või muud sellist majandushoonet?
Üldjuhul on paljudel maakoha kinnistutel need hiiglaslikud aidad, abihooned.

On keegi sellest midagi aretanud? Tean, et Youtubes üks eesti mees kuskilt Otepäält tegi sisse eraldi ruumid.
Viskas sodi välja, ehitas karkassi, lõi OSBga üle kõik, valas uued põrandad jne. Soojustas ka.
Suurde aita astudes on seal niiöelda omaette ruumid, aga vana osa kõik on alles. Ehk siis ta ei hakanud seda kõike korraga renoveerima.
Vaid tegi korda selle, mis jäi uue osa sisse.

Kuidas olete või oleksite lahendanud ruumi kasutusele võtmise?

Ilmselgelt üks ja väga suur ruum on liiast, eriti kütmise poolest.

Kas nii on normaalne teha, et ehitad põhimõtteliselt suurde hoonesse uued ruumid mille soojustad ära.
Ja ülejäänud ait (antud näite puhul) siis on niiöelda külm?

Ma kujutan ette, et neid originaalseinu seal timmida, soojustada jne pole lihtne.
Ja kui hakata seal uusi prusse karkassi jaoks vana seina külge kinnitama, siis põhimõtteliselt on tegu juba uue "ehitisega".

Või ongi nii normaalne?
Ehk siis vana sein osaliselt jääb "hingavaks", lihtsalt peal on uus karkass, soojustus jne.
Siis pole vist ka seda hirmu, et juba muutub kandevkonstruktsioon, mis juba nõuab luba jne

Kuidas sellistel puhkudel teha?]]> <![CDATA[[poolita] Automaksust. Nagu see aastast 2025 olema saab]]> https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=67748 Thu, 19 Mar 2026 13:15:30 +0200 spitfire]]> https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=67748 (19-03-2026, 13:26 PM)isandpauk Kirjutas:  
(19-03-2026, 09:21 AM)indreksirk Kirjutas:  Täna on riik võtnud jäiga seisukoha, et pildid peavad olema tehtud reaalajas ning geolokatsiooniga. Vastasel juhul ei oleks neil fotodel mitte mingit tõendamisväärtust 

Paar aastat ja 10 milli hiljem jõuab kohale ja öeldakse, et seda ei ole enam vaja. Mina puhtalt maksumaksja vaatenurgast leian, et see on raiskamine.
Lisaks on see ka nuhkimine, ja usaldamatus. Riik ei usalda oma kodanikku.

Kaksteist räägib siin teeseldud abitusest? Geolokatsioon on täna tõsine teema, kus laev ei sõida ja lennuk ei lenda, kuna gps on häiritud. ( Finnair ja Tartu lennud, kui juba on ununenud.) Ja mitte lihtsalt häiritid vaid võltsitud, mida iganes see tähendab, aga nii on uudistes kirjas.

Olukord kus auto on taastamisel väljaspool eestit? Olukord kus autod paigutatakse võimalike röövvallutajate haardest ajutiselt väljapoole. Kui auto on mõnes välis muuseumis, kasvõi riias?
Kindlasti on need üksikjuhud, aga tõesti milleks nii üle vindi süsteem, nagu kahuriga varblase laskmine.]]> (19-03-2026, 13:26 PM)isandpauk Kirjutas:  
(19-03-2026, 09:21 AM)indreksirk Kirjutas:  Täna on riik võtnud jäiga seisukoha, et pildid peavad olema tehtud reaalajas ning geolokatsiooniga. Vastasel juhul ei oleks neil fotodel mitte mingit tõendamisväärtust 

Paar aastat ja 10 milli hiljem jõuab kohale ja öeldakse, et seda ei ole enam vaja. Mina puhtalt maksumaksja vaatenurgast leian, et see on raiskamine.
Lisaks on see ka nuhkimine, ja usaldamatus. Riik ei usalda oma kodanikku.

Kaksteist räägib siin teeseldud abitusest? Geolokatsioon on täna tõsine teema, kus laev ei sõida ja lennuk ei lenda, kuna gps on häiritud. ( Finnair ja Tartu lennud, kui juba on ununenud.) Ja mitte lihtsalt häiritid vaid võltsitud, mida iganes see tähendab, aga nii on uudistes kirjas.

Olukord kus auto on taastamisel väljaspool eestit? Olukord kus autod paigutatakse võimalike röövvallutajate haardest ajutiselt väljapoole. Kui auto on mõnes välis muuseumis, kasvõi riias?
Kindlasti on need üksikjuhud, aga tõesti milleks nii üle vindi süsteem, nagu kahuriga varblase laskmine.]]> <![CDATA[Lühidokkfilm militaarmotikatest]]> https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=67724 Mon, 23 Feb 2026 17:40:00 +0200 MXRT]]> https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=67724
https://youtu.be/pa9bBj5vgnk?si=VNSg8D-hrQx3BvMX]]>
https://youtu.be/pa9bBj5vgnk?si=VNSg8D-hrQx3BvMX]]> <![CDATA[Skoda Octavia 1.6 tdi cayc probleem]]> https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=67671 Thu, 25 Dec 2025 20:23:29 +0200 Laurimetall]]> https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=67671
Olen jändamas ühe auto lambist seiskumise probleemiga. Jõulude ajal suurt tööd ei sobi  teha siis saab foorumis kirjutada. Selleks, et pilt võimalikult täpne oleks alustan algusest.
Tuli hammasrihma vahetamise ja hoolduse aeg kätte ja kuna tegu juba vana autoga sai ka õlivann alt võetud ja õlipumba rihm ja väntvõlli tihend vahetatud. Töö käigus selgus, et õlifiltri korpus lekib natuke jahutusvedeliku. Sai see ka vahetatud. Muidu läks kõik plaanipäraselt aga ca 500 km läbimisel jäi auto linnas lambist seisma. Sai auto ära pargitud ja natuke oli aega elm327ga testida, mis oli juhuslikult kaasas.  Ühtegi veakoodi pole. Süüte keeramisel paagis pump teeb häält ja filtril olevast voolikust tuleb ka kütust. Kui starterit anda, siis mootor ketrab aga raili kütuserõhk elm327 järgi ei tõuse. Pihusti toru keerasin lahti ja tuli nagu mulle aga mingit erilist pritsimist mitte. Ok mõte oli otsas ja läksin linnas oleku plaane täitma taksoga. Mõne tunni pärast oli sõber kohal ja valmis ära pukseerima. Sai veelkord proovitud ja teise pikema käivituskorraga läks käima.  Sai koju sõidetud ja mitu päeva mingit viga polnud. Siis mõtlesin, et panen paagi testiks täis enne oli mingi 30%täis. Sai mingi paar km sõidetud ja tuli veakood , et raili rõhk madal ja läks limp mode. Ok mingi info jälle olemas ja elm külge ning sõitma. Tühikäigul rõhk +-300bar ja koormusega tuli +-1300bar. Peaks nagu ok olema ja viga ka kadunud.  Sai koju sõidetud ja oli vaja vastu mäge tagurdada ja koormuse all suretasin välja ning käima ei lähe. Ok aega on sai auto sinna paika jäetud ja poole tunni pärast läks jälle ise käima ja testimisel rõhud korras ning samamoodi ei õnnestunud viga esile kutsuda. Siis sai pumba peal imv klapp lahti võetud ja ega sellel mingit viga ega mustust ei paistnud. Sai siis jälle suvalisel ajal linna mindud ja panin ka testiks kütuserõhu näidu endale ekraanile jälgimiseks. Kõik oli nagu ok kuni mingi 20km pärast oli huvitav näha, et mingil ajal on kütuserõhk konstantne ja jõudnud hästi jälgida aga oli selline pikem horisonaalne sakiline joon. Ca 600bar rõhul. Kohe natuke peale selle märkamist lasin korra gaasi lahti ja kütuserõhk kukkus mingi 260bar peale ja alla ning mootor suri välja. Käivitamisel rõhk tagasi ei tulnud. Oli aega nöörist tõmbajat oodata ja telefoni näppida ja leidsin infot, et kogu kala võib olla hoopis väntvõlli anduris. Tegin kiire testi, kui veel aku natuke ketras, et elm 327 ei tuvastatud väntvõlli pöörlemist 0rpm. Kütte rõhk samuti ei muutunud eriti. Siis kui tuttav kohale jõudis oli mingi tund möödas ja tõmmates läks esimese 10meetriga käima ja jälle 0 viga. Teistkordsel käivitamisel näitas Elm327 ka vända pöörlemist käivitamisel, kuigi ka mootor läks pmst kohe käima. Vända andur on suht odav ja ostsin selle ära, et vb uuel aastal saan kätte, et testida. Samas on natuke imelik, et 0 viga ja kõrgsurvepumba sisse ka ei näe. Natuke räägib vända anduri poolt ka see, et filtrikorpuse lekkimine on selle vända anduri seal korralikult mingi õli lögaga suht nähtamatuks muutnud. Kuna tegu suht levinud autoga, siis vb on endisi, praeguseid või tulevasi saatusekaaslasi antud probleemiga või  mõtteid mis seda autot vaevab. Häid jätkuvaid pühi.]]>
Olen jändamas ühe auto lambist seiskumise probleemiga. Jõulude ajal suurt tööd ei sobi  teha siis saab foorumis kirjutada. Selleks, et pilt võimalikult täpne oleks alustan algusest.
Tuli hammasrihma vahetamise ja hoolduse aeg kätte ja kuna tegu juba vana autoga sai ka õlivann alt võetud ja õlipumba rihm ja väntvõlli tihend vahetatud. Töö käigus selgus, et õlifiltri korpus lekib natuke jahutusvedeliku. Sai see ka vahetatud. Muidu läks kõik plaanipäraselt aga ca 500 km läbimisel jäi auto linnas lambist seisma. Sai auto ära pargitud ja natuke oli aega elm327ga testida, mis oli juhuslikult kaasas.  Ühtegi veakoodi pole. Süüte keeramisel paagis pump teeb häält ja filtril olevast voolikust tuleb ka kütust. Kui starterit anda, siis mootor ketrab aga raili kütuserõhk elm327 järgi ei tõuse. Pihusti toru keerasin lahti ja tuli nagu mulle aga mingit erilist pritsimist mitte. Ok mõte oli otsas ja läksin linnas oleku plaane täitma taksoga. Mõne tunni pärast oli sõber kohal ja valmis ära pukseerima. Sai veelkord proovitud ja teise pikema käivituskorraga läks käima.  Sai koju sõidetud ja mitu päeva mingit viga polnud. Siis mõtlesin, et panen paagi testiks täis enne oli mingi 30%täis. Sai mingi paar km sõidetud ja tuli veakood , et raili rõhk madal ja läks limp mode. Ok mingi info jälle olemas ja elm külge ning sõitma. Tühikäigul rõhk +-300bar ja koormusega tuli +-1300bar. Peaks nagu ok olema ja viga ka kadunud.  Sai koju sõidetud ja oli vaja vastu mäge tagurdada ja koormuse all suretasin välja ning käima ei lähe. Ok aega on sai auto sinna paika jäetud ja poole tunni pärast läks jälle ise käima ja testimisel rõhud korras ning samamoodi ei õnnestunud viga esile kutsuda. Siis sai pumba peal imv klapp lahti võetud ja ega sellel mingit viga ega mustust ei paistnud. Sai siis jälle suvalisel ajal linna mindud ja panin ka testiks kütuserõhu näidu endale ekraanile jälgimiseks. Kõik oli nagu ok kuni mingi 20km pärast oli huvitav näha, et mingil ajal on kütuserõhk konstantne ja jõudnud hästi jälgida aga oli selline pikem horisonaalne sakiline joon. Ca 600bar rõhul. Kohe natuke peale selle märkamist lasin korra gaasi lahti ja kütuserõhk kukkus mingi 260bar peale ja alla ning mootor suri välja. Käivitamisel rõhk tagasi ei tulnud. Oli aega nöörist tõmbajat oodata ja telefoni näppida ja leidsin infot, et kogu kala võib olla hoopis väntvõlli anduris. Tegin kiire testi, kui veel aku natuke ketras, et elm 327 ei tuvastatud väntvõlli pöörlemist 0rpm. Kütte rõhk samuti ei muutunud eriti. Siis kui tuttav kohale jõudis oli mingi tund möödas ja tõmmates läks esimese 10meetriga käima ja jälle 0 viga. Teistkordsel käivitamisel näitas Elm327 ka vända pöörlemist käivitamisel, kuigi ka mootor läks pmst kohe käima. Vända andur on suht odav ja ostsin selle ära, et vb uuel aastal saan kätte, et testida. Samas on natuke imelik, et 0 viga ja kõrgsurvepumba sisse ka ei näe. Natuke räägib vända anduri poolt ka see, et filtrikorpuse lekkimine on selle vända anduri seal korralikult mingi õli lögaga suht nähtamatuks muutnud. Kuna tegu suht levinud autoga, siis vb on endisi, praeguseid või tulevasi saatusekaaslasi antud probleemiga või  mõtteid mis seda autot vaevab. Häid jätkuvaid pühi.]]> <![CDATA[[poolita] Pistikhübriid, mis imeloom see PHEV on ja kogemused sellise liikuriga]]> https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=67666 Sun, 21 Dec 2025 08:09:44 +0200 klemm]]> https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=67666 (21-12-2025, 03:28 AM)Mahno Kirjutas:  
(20-12-2025, 21:58 PM)mlsluik Kirjutas:  Lihtsalt on kirjutamata reegel et tõsises tehnika foorumis tõuksidest ja elektriautodest pikalt ei räägita...  Big Grin

Eks ta selline pealesunnitud kahepalgeline maailmapäästmine ole.

No päris nii see ka ju pole. Kui vaadata enamasti linnaliikluses taksot sõitvaid corollasid (pistikust mittelaetav hübriid) näiteks, siis nemad näitavad keskmiseks kuluks ca 5 liitri kanti. Mingisugune point sellel hübriidlusel vähemalt linnatingimustes on. Ümberlülitus on ka sujuv. Peamine, mis mitteemotsionaalse soetaja kõhklema paneb, on soetusmaksumus.

Maailmapäästmise aspektid jätaks ma vaatluse alt välja.
Tavaline bensukas võtab ju vähem. Mul eide passat võtab 5 sajale  ja opel 4 sajale. Diislid veel vähem.
A tänu minu jõhkrale loodus reostajale saame pere keskmise kuue peale Big Grin]]> (21-12-2025, 03:28 AM)Mahno Kirjutas:  
(20-12-2025, 21:58 PM)mlsluik Kirjutas:  Lihtsalt on kirjutamata reegel et tõsises tehnika foorumis tõuksidest ja elektriautodest pikalt ei räägita...  Big Grin

Eks ta selline pealesunnitud kahepalgeline maailmapäästmine ole.

No päris nii see ka ju pole. Kui vaadata enamasti linnaliikluses taksot sõitvaid corollasid (pistikust mittelaetav hübriid) näiteks, siis nemad näitavad keskmiseks kuluks ca 5 liitri kanti. Mingisugune point sellel hübriidlusel vähemalt linnatingimustes on. Ümberlülitus on ka sujuv. Peamine, mis mitteemotsionaalse soetaja kõhklema paneb, on soetusmaksumus.

Maailmapäästmise aspektid jätaks ma vaatluse alt välja.
Tavaline bensukas võtab ju vähem. Mul eide passat võtab 5 sajale  ja opel 4 sajale. Diislid veel vähem.
A tänu minu jõhkrale loodus reostajale saame pere keskmise kuue peale Big Grin]]> <![CDATA[[poolita] Aku kruvikeeraja]]> https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=67659 Thu, 18 Dec 2025 14:18:21 +0200 aavu]]> https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=67659 https://www.aliexpress.com/w/wholesale-A...t.search.0 
Küsimus: kas sealt mõni punane aku on ka sobiv 12v makitale? Mul vedeleb kasutuseta, sest sai ostetud üks odav ca 20eurone. Enam pole isegi seda kasutada kusagil. Kui keegi on huvitatud makitast, annan tasuta ära ja ta ise muretseb uue aku või kaks omale. Üks aku üldse ei tööta, teisega veel saab veidi, täna laadis 40 minutiga täis - vähevõitu. Makita tundub 2004 a toode ja tehtud inglismannide juures. Panen pilte ka. 
.jpg Trell1.jpg Suurus: 371.44 KB  Tõmbamised: 0
.jpg Trell2.jpg Suurus: 23.81 KB  Tõmbamised: 181
.jpg Trell3.jpg Suurus: 43.81 KB  Tõmbamised: 181
.jpg Trell4.jpg Suurus: 124.53 KB  Tõmbamised: 0
]]> https://www.aliexpress.com/w/wholesale-A...t.search.0 
Küsimus: kas sealt mõni punane aku on ka sobiv 12v makitale? Mul vedeleb kasutuseta, sest sai ostetud üks odav ca 20eurone. Enam pole isegi seda kasutada kusagil. Kui keegi on huvitatud makitast, annan tasuta ära ja ta ise muretseb uue aku või kaks omale. Üks aku üldse ei tööta, teisega veel saab veidi, täna laadis 40 minutiga täis - vähevõitu. Makita tundub 2004 a toode ja tehtud inglismannide juures. Panen pilte ka. 
.jpg Trell1.jpg Suurus: 371.44 KB  Tõmbamised: 0
.jpg Trell2.jpg Suurus: 23.81 KB  Tõmbamised: 181
.jpg Trell3.jpg Suurus: 43.81 KB  Tõmbamised: 181
.jpg Trell4.jpg Suurus: 124.53 KB  Tõmbamised: 0
]]> <![CDATA[[poolita] Möödasõidud ehk ERR hapukurgihooaeg]]> https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=67628 Thu, 11 Dec 2025 15:54:41 +0200 Walter]]> https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=67628 (11-12-2025, 12:54 PM)CORRADOg60 Kirjutas:  Ennast ajavad eriti närvi need isehakanud esitulede tuunijad kes halogeeni asemele Ali-st vms kohast tellitud Led-i sisse on pistnud. Järjest enam juhtumeid kus pimedas vastutulija tuled näitavad ikka igale poole. Tuttav Ledi usku tegelane peeti kiiruse pärast kinni, seisis töötavate tuledega terve fikseerimise aja aga 0 kommentaari tulede kohta. Ja need tuled on kaugelt juba märgata erinevalt tavaautost.
 Igasugu lollusi ja sigadusi kohtab järjest rohkem, aga rikkumise fikseerijaid/menetlejaid/hariva vestluse läbi viimist naljalt ei kohta.
Aga sõida vales kohas üle lubatu ja kohe ametnikel näpud sügelevad.Puudulike tehnonõuete tõttu saab politsei vist ainult korduva vormistada ja TÜV-le saata - kas selle eest midagi riigikassasse ka kukub?
Erinevalt kiiruse ületajate vahelevõtmisest, millest on omaette ''tööstusharu'' liiklusjärelvalve-siseselt kujunenud..]]> (11-12-2025, 12:54 PM)CORRADOg60 Kirjutas:  Ennast ajavad eriti närvi need isehakanud esitulede tuunijad kes halogeeni asemele Ali-st vms kohast tellitud Led-i sisse on pistnud. Järjest enam juhtumeid kus pimedas vastutulija tuled näitavad ikka igale poole. Tuttav Ledi usku tegelane peeti kiiruse pärast kinni, seisis töötavate tuledega terve fikseerimise aja aga 0 kommentaari tulede kohta. Ja need tuled on kaugelt juba märgata erinevalt tavaautost.
 Igasugu lollusi ja sigadusi kohtab järjest rohkem, aga rikkumise fikseerijaid/menetlejaid/hariva vestluse läbi viimist naljalt ei kohta.
Aga sõida vales kohas üle lubatu ja kohe ametnikel näpud sügelevad.Puudulike tehnonõuete tõttu saab politsei vist ainult korduva vormistada ja TÜV-le saata - kas selle eest midagi riigikassasse ka kukub?
Erinevalt kiiruse ületajate vahelevõtmisest, millest on omaette ''tööstusharu'' liiklusjärelvalve-siseselt kujunenud..]]> <![CDATA[[poolita] Robotniiduk]]> https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=67498 Fri, 08 Aug 2025 07:29:21 +0300 klemm]]> https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=67498 Meil koristab 2 väikest hiinlast. Töötavad wifiga ja teevad kõike. Algul kaardistab ruumid, määrab alad kus võib ja kus mitte. Sõidavad ilusti mööda põrandaplaadi joont, niiet täpsust võiks vist mõõta millimeetriga. Koristavad etteantud kellaaegadel ja lõpuks pesevad põrandad üle ka veel kui vaja. Maksid mingi 100.- tükk (mitte eestis muidugi) ja aastaga pole veel väsinud.
Viie tonni eest muruniiduk võiks ju ikka tööd teha.

Ps:  Muruniitja on meil ikka ka, aga gpssi ei tunne ja traatimööda ei käi. Väljalase mingi 1970 ja siiani töötab.
Kevadel tuleb tuua 5L bensiini ja terve suvi hooletu.  Vahest pühapäeviti vajab veits hooldust, a need vedelikud toob ise poest ära.]]> Meil koristab 2 väikest hiinlast. Töötavad wifiga ja teevad kõike. Algul kaardistab ruumid, määrab alad kus võib ja kus mitte. Sõidavad ilusti mööda põrandaplaadi joont, niiet täpsust võiks vist mõõta millimeetriga. Koristavad etteantud kellaaegadel ja lõpuks pesevad põrandad üle ka veel kui vaja. Maksid mingi 100.- tükk (mitte eestis muidugi) ja aastaga pole veel väsinud.
Viie tonni eest muruniiduk võiks ju ikka tööd teha.

Ps:  Muruniitja on meil ikka ka, aga gpssi ei tunne ja traatimööda ei käi. Väljalase mingi 1970 ja siiani töötab.
Kevadel tuleb tuua 5L bensiini ja terve suvi hooletu.  Vahest pühapäeviti vajab veits hooldust, a need vedelikud toob ise poest ära.]]> <![CDATA[vana lukk?]]> https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=67435 Sat, 14 Jun 2025 23:27:55 +0300 lennumoto]]> https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=67435 <![CDATA[[poolita] Merest välja tulnud kaadervärk]]> https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=67436 Sat, 14 Jun 2025 15:11:26 +0300 aavu]]> https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=67436  põhjarannikul asus teadupärast tähtis ja ainulaadne (analooge mitte omav) allveelaevade baas. Nende ülesanne oli enne GPS-i leiutamist panna laeva kompass ja muud riistad täpseks. Et ikka õiges kohas vee peale oskaks tõusta ja raketid teelt ei eksiks. Eks ta seal kaotsi läks ja hiljem leiti.
Tsitaat:Baasis uuriti laevade füüsikalisi välju (magnetväli, heli, soojus- ja optiline jälg), aga ka ülikaugsidet. Tegeleti ka nende väljade muutmisega (eelkõige magnetjälje ja akustilise allikataseme vähendamisega), aga ka magnetkompasside seadistamisega.
https://et.wikipedia.org/wiki/Suurpea_merev%C3%A4ebaas]]>  põhjarannikul asus teadupärast tähtis ja ainulaadne (analooge mitte omav) allveelaevade baas. Nende ülesanne oli enne GPS-i leiutamist panna laeva kompass ja muud riistad täpseks. Et ikka õiges kohas vee peale oskaks tõusta ja raketid teelt ei eksiks. Eks ta seal kaotsi läks ja hiljem leiti.
Tsitaat:Baasis uuriti laevade füüsikalisi välju (magnetväli, heli, soojus- ja optiline jälg), aga ka ülikaugsidet. Tegeleti ka nende väljade muutmisega (eelkõige magnetjälje ja akustilise allikataseme vähendamisega), aga ka magnetkompasside seadistamisega.
https://et.wikipedia.org/wiki/Suurpea_merev%C3%A4ebaas]]> <![CDATA[[poolita] Nagu müüakse, samas aga vist siiski mitte]]> https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=67423 Tue, 10 Jun 2025 14:25:53 +0300 aavu]]> https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=67423 treipingi-teemast.
aavu ei näe vist isegi pakutavat, 13piisab näeb kaht pilti, aga null kontaktivõimalust müüjaga.

---

Suletud seltskonnale?
.jpg Pole mulle saadaval.jpg Suurus: 28.25 KB  Tõmbamised: 274
]]> treipingi-teemast.
aavu ei näe vist isegi pakutavat, 13piisab näeb kaht pilti, aga null kontaktivõimalust müüjaga.

---

Suletud seltskonnale?
.jpg Pole mulle saadaval.jpg Suurus: 28.25 KB  Tõmbamised: 274
]]> <![CDATA[[poolita] Põrutus- ja niiskuskindla telefoni otsing]]> https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=67304 Mon, 17 Feb 2025 13:28:16 +0200 aavu]]> https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=67304 Tsitaat:Ja tihti potsatab ta taskust või autolt ka maha Selle vastu aitab tasku, mis on kodus õmmeldud tööriide külge kõige ohutumasse  kohta näiteks käisele õlast veidi allapoole ja suletav nööbi, takja või tõmblukuga. Kui tõmblukk rikneb, saab teda tasku sulgemiseks tõmmata pooleni, nagu ma oma ühe armsaima vesti juures juba ammu teen.]]> Tsitaat:Ja tihti potsatab ta taskust või autolt ka maha Selle vastu aitab tasku, mis on kodus õmmeldud tööriide külge kõige ohutumasse  kohta näiteks käisele õlast veidi allapoole ja suletav nööbi, takja või tõmblukuga. Kui tõmblukk rikneb, saab teda tasku sulgemiseks tõmmata pooleni, nagu ma oma ühe armsaima vesti juures juba ammu teen.]]>