[künnimees]

Õpetus on tegelikult juba eelmisel leheküljel olemas, kuid Helio postituse esimest osa vaadates tekkis tahtmine konkreetsem algoritm postitada.
Vabandan, et Zarki kordasin, kuid nagu öeldakse: topelt ei kärise.

Natuke juttu valguse hajutamisest.
Kunagi leidsin kola hulgast läbipaistva plasttopsiku (mingi ravimi mõõtekork)
ning tegin sellest programmaatorile ,,vilkuri\". Kasutasin punast, kollast ja rohelist
5 mcd (just 5, mitte 50 ega 5000) valgusdioodi. Selleks, et kõik korraga ei põleks sai tehtud kerge (~3 transistori , ~5 dioodi ja mõned takistid) prioriteedidekooder. Roheline näitas toite olemasolu, kollane arvuti ja programmaatori andmevahetust ja punane programmeerimist. Siit ka üks idee - kui masinal midagi viga, võiks näidikute taustavalgustus teist värvi põlema hakata (pimedas kergemini märgatav, kui näiteks bensiininäidiku ,,0\" vajumine). Fikseerisin dioodid topsiku suhtes ja valasin selle siis kuumaliimi täis (paar pulka läks ära). Kui liim veel vedel, eraldusid õhumullid ning kogu asi paistis ilusti läbi, umbes nagu need krabiga käigukanginupud. Pärast jahtumist jäid dioodid nagu parafini valatuks. Kui diood helendab, hajub valgus küllaltki ühtlaselt kogu topsiku ulatuses. Ma ei oska öelda, kuidas asi läbipaistva korpusega ~5000mcd dioodide puhul välja näeks, kuid värvitud korpusega (mis hajutab juba isegi valgust) sai päris ilus. Veel olen märganud, et see valge plastik, millest atsetooni jm. pudeleid tehakse, hajutab päris hästi.

[Zark]

Ma tegin aastaid tagasi kuuma liimi ja termokahanevat toru tarbides LED-idest kuuseehted. Umbes 100 dioodi (igasuguseid mis näppu juhtus - rohelised, kollased, punased ja sinised + rohelised ja punased vilkuvad) ajasin sedasi juhtmete külge. Tulemus - päris mõnus asi pimedas toas/õues. Valgus on küll tüki maad nõrgem kui tavaliste pirnidega aga see-eest ei pea neid vist minu elunatukese jooksul vahetama :-)

[künnimees]

Kuuseehete ja valgusdioodidega meenub veel üks asi: paar aastat tagasi sai klassiõele jõuludeks kingitud ~20cm kõrgune plastmassist kuusk (see, mida Kodu Extras müüdi). Panin sinna enam-vähem kõik Epsoni nõelprinterist välja harutatud dioodid (~3 rohelist, paar punast ja mõned kollased) ja kuhugi mahutasin KMOP kiibiga generaatori, mis kumbagi ahelat (2 ahelat oli) kordamööda vilgutas, päris lahe kink tuli .

[künnimees]

Juba uus projekt nende valgusdioodidega, millest minichopperi teemas kirjutasin http://forum.automoto.ee/showthread.php?...043&page=5.
Külasse pannakse loodetavasti WLAN, kuid see nõuab otsenähtavust.
Selleks tuleb teha mastile, kuhu jagamisantenn pannakse tuluke.
Võimalik, et asi tuleb ette võtta juba tuleval nädalavahetusel.
Siis saab proovida, kui kaugele ~10 eek valgusdioodid üldse näha on.

[usku]

käisin piilumas tartus autoringis \"tuuningu\" riiulite vahel. üsna pea kui piinlikkus üle oli läinud, märkasin sport käigukangi nuppude, tuuning-täringute ja pedaalide kõrval pirne. punased, lillad, valged, sinised... parktule pirnid. süda korraks hüppas rõõmust, kuid siis meenus hoiatus siit foorumist, et asjad pole street-legal. ja nii ongi, põhimõtteliselt ainus info pakendil on see, et tänavale ei kõlba. suhteliselt kasutu värk. aga ma arvan end mõistvat, miks see nii on: nimelt koosneb see \"parktule\" pirn vist 8-st dioodist, mis tähendab, et ta valgustugevus võib oluliselt erinev olla parktule piirist. kuid kas keegi teab, mitu dioodi VÕIKS olla Ok liikluses kasutamiseks? kas niimoodi \"tuunitud\" parktuled ÜLDSE SAAVAD olla tänavakõlbulikud ? :S samas olid ka LED-numbrituled ... millel sama kiri peal oli. kuid mul on selline tunne, et nende puhul (3 dioodi) ei tule küll keegi karjuma ja homme installin selle endale külge. kui rõve jääb, ostan kohe samast õige pirni ja lõpetan aretamise

uku @elektroonikavõõras

[künnimees]

Igal tule liigil peaks vist kuskil olema mingites seadustes ettenähtud mingid valgustugevuse piirid ning soovituslikud valgusjaotuse diagrammid.
Vanasti olid need osades õpikutes (näiteks ,,Autode elektriseadmed\" )
olemas, kuid vaevalt, et keegi lihtsalt ~x00 raha tahab maksta selle eest,
et oma mossele väliselt samasugused tuled teha, nagu originaalid, geneka võimsusest peaks ju ka piisama ja parktuledelt kokkuhoitav
maksimaalselt ~20W ka oluliselt midagi ei aita (kui just Delta mootori
ja 45W generaatoriga tegemist pole nagu meil).

Dioodidega on (esialgu) see probleem, et odavat ~10 kr dioodi, mille
valgusjaotus ja -tugevus vastaksid lambi omadele, kuid energiatarve
oleks ~10..100 korda väiksem pole saada. Kui kellelgi on mõni autoõpik käepärast, võiks vaadata, mitme küünlane lamp kuskil käib. Minu mäletamise järgi oli parktuli kuskil 20 küünla ümber ja armatuurlaua valgustuse lamp 1 küünal. SI-süsteemi kandela ja küünal pole vist üks-üheses seoses ja kui dioodi valgustugevus isegi on 15cd, kehtib see vaid
väikeses sektoris.

[künnimees]

Sai natuke füüsikateadmisi värskendatud. 1cd [kandela] (SI üks põhiühikutest) on ligikaudu selline valgusintensiivsus, mida annab 2,5cm läbimõõduga küünal. Valgusallika tekitatud koguvalgusvoogu mõõdetakse
ühikutes lm [luumen], mille dimensiooniks on cd*sr [kandela korda sterradiaan (ruumi nurk, ligemale 57 kraadi)]. Selleks, et sama valgusvoo juures saada suuremat valgusintensiivsust, tuleb kogu voog suunata läbi
väiksema pinna, ehk vähendada nurka.

[tann]

on olemas super led-id ja nendest tegin park tule ainult 2 tk ja valgus võimsus umbes 10000 kandelit
üpriski hele aga lähi ega kaug tulesid teha ei saa hajutus mure,samas ka valgus vihu koondamise mure.
aga signaal lampide ja kellade valgustusse miks mitte isegi taga tuli on täitsa teostatav,suuna tuledest rääkimata.
kuna ledi eluiga 50000tundi tava pirni 1000 tunni vastu räägib juba enda eest.

[künnimees]

Üldiselt selle elueaga on nii, et vene ränipooljuhtidel oli see 5000 h ja germaaniumpooljuhtidel 2000 h, valgusdioodiddioodid on tehtud järgmistest materjalidest:

1)IR (>=650 nm)- galliumarseniid GaAs, päripingelang 1,4 V

2)punane, kollane (630..590 nm)- galliumarseniidfosfiid GaAsP,
päripingelang 2 V

3)roheline, sinakasroheline (>=565 nm) - galliumfosfiid GaP, päripingelang 3 V

4)sinine (>=430 nm) - galliumnitriid GaN

5)valge (440..780 nm) - indiumgalliumnitriid InGaN

Neid päripingelange ei tasu üldiselt eriti dioodi värvi järgi määrama hakata. Ise olen ostnud ~1,5..2 kr valgusdioode (punast, kollast, rohelist), päripingelangud olid kõigil ligikaudu 2 +/- 0,1 V.
Eluea juurde tagasi tulles võib öelda, et see jääb väga lühikeseks,
kui väljaviiku kaua joota (ja veel painutada samal ajal, eriti punastel
vene AL307 seeriast), küllaltki lühikeseks, kui ületada ettenähtud pärivoolu, vastupinget, ümbruse temperatuuri või niiskust. Ise tegin umbkaudu 5 aastat tagasi lülitile valgusdioodist ,,majaka\" (et pimedas kergesti üles leiaks), praeguseks on töötunde kogunenud umbkaudu 30..40*10^3 ja mingit olulist muutust pole heleduses tekkinud (lugeda : pimedas leiab lüliti ikka üles). Selles aretuses töötab diood pärivoolul ~1 mA (tehnilistes andmetes lubatud vist isegi natuke üle 10 mA), päripingel
~2 V, vastupingel ~0,7 V (germaaniumdiood ,,töötab\" teisel poolperioodil) ja helendab ligikaudu poolel kogu tööajast (ühe poolperioodi jooksul). 50 000 tundi on ligemale 5,7 aastat või 2083
päeva. Kui see sõiduk, millele selline diood panna, sõidaks isegi keskmiselt 70 km/h, tuleks läbisõiduks 3 500 000 (kolm miljonit viissada tuhat) kilomeetrit. Keskmine venepäritolu auto elab heal juhul miljon ja
motikas ~100..300*10^3 km. Mõni buss võib isegi pärast kolme kapitaalremonti sellise läbisõiduni jõuda. See 50 000 on ilmselt ainult
ideaaltingimustel ja seda ka teoreetiliselt, samas 1000 tundi on laes rippuva hõõglambi kohta, mida päevas üle 4..5 korra sisse ja välja ei lülitata. Isegi kui armatuurlaua valgustus elaks 50 000 h kümme korda vähem, peaks sellest piisama, et lampide hind tasa teha (arvestades,
et lamp maksab 2 kr ja elab 1000 h ning diood maksab 10 kr ja elab 5000 h).

[künnimees]

Suuna- ja pidurituledesse normaalse hinnaga valgusdioodidel veel asja pole. Paari - kolme aasta pärast on hõõglamp sealt kindlasti kadunud,
kuid mis teda asendab , ei oska kindlalt öelda, kuid ilmselt ikka pooljuhtmaterjalid. Vahelduv töörežiim (lülitatakse tihti sisse/välja)
on hõõglambile küllaltki raske, sest jahtunud olekus (sisselülitamise hetkel) on hõõgniidi takistus kordades väiksem ning vool mitmeid kordi tugevam, kui töörežiimis. Valgusdioodide puuduseks on tugevalt suunatud valgusvihk ja valgusintensiivsusest umbes ruutsõltuvuses
hind. Piduri ja suunatuled peavad olema selgesti nähtavad ka päeval
ning suure nurga ulatuses.

[künnimees]

Eelmise nädala laupäev kulus tervenisti tinutamise peale .
Tulemuseks olid ~10 cm läbimõõduga oranžikaspunastest valgusdioodidest vilkur ja lülitus, mis seda 1,2..1,5 s perioodiga vilgutab.
Dioodideks 1,8V 15mA 2500mcd punased heledad 5 kr valgusdioodid
Punase tänava elektroonikapoest. Seal leidub muudki huvitavat : 50..60 aastate elektronlambid, suured ja odavad kondensaatorid, elektrimootorid, väikesed (kasutatud) laagrid 1 kr/tk jms. iseehitajale vajalikku, pood asub Pae ja Punase nurga lähedal punase graniidikilluga kaetud majas.
Kokku sai vilkurisse joodetud 10 kahest dioodist ja ühest
takistist koosnevat gruppi, juhuks, kui mõne elemendiga peaks midagi juhtuma. Vilkuri suurim lubatud vool on 150 mA, antud seadmes jääb ~1/3
voolutugevusest varuks (üldiselt soovitatakse pooljuhtseadistel 10..20%
varu voolutugevuse suhtes). Dioodide-takistite grupid on joodetud kahe vaskrõnga vahele ning kiirgavad valgust radiaalsihis. Hajutina sai proovitud atsetoonipudeli alumist osa, kuid esialgu veel kuumaliimiga vilkurielemente hajutisse ei valanud. Juhtlülitus sai mahutatud IP56
harukarpi ning tehtud võimalikult lolli- ja töökindel: kõik takistid ~5- kordse võimsusvaruga, kaitsetakisti väljundi lühise vastu, vastandpolaarsuse kaitse nii vilkuris kui lülituses, kaks kaitset toiteahelas (üks enne jõutrafot, teine pärast alaldit), kondensaatorid 3-kordse pingevaruga, kontrollvalgusdiood lülituse korrasoleku kindlakstegemiseks
vilkuriahela rikke korral - lühidalt, kui keegi karpi kruvikeerajaga sorkima ei lähe (milleks loodetavasti pole ka põhjust) peaks asja töövõime välisahelate jamade korral säilima
(v.a toite katkestus). Laupäeva õhtul pimedas katsetasin - kaugelt vaadates nagu auto tagatuli, kuigi võimsustarve dioodide põledes
~1,2 W (autol üle 10 W).

[usku]

mina ei suutnud kiusatusele vastu panna ja ostsin \"tuuning-LED\'i\" omale parktuleks - 45 eek eest paar 12 V jaoks, 3 W. valge LEDi ostsin, installiks oli ainult nii palju, et pidin pistikul näpitsatega ühe plastmassist nurga ära murdma - LED on pikem ja paksem. tuli on nüüd palju \"pimedam\" kuid selline ilus valkjassinine. kuid jah, kui tava pirn pritsis valgust igale poole ja reflektor siis omakorda võimendas, siis see LED on ere ainult teatud nurga alt. aga üldiselt olen rahul - parktulesid niikuinii eriti ei kasuta! ja nii palju uurisin tuttavalt politseinikult, et valget LEDi ei kiusa keegi ... sinised punased ja lillad võetakse rajalt maha. ehk siis politsei on nagu kombluspolitsei, et pornot teha ei luba.

[künnimees]

Nädalavahetusel sai vilkur ettenähtud kohta, ehk riputati masti otsa paarikümne meetri kõrgusele. Paistis vähemalt kilomeetri kaugusele,
pikema vahemaa tagant vaatamist segasid puud. Üle ootuste tugev ja
laia nurga ulatuses nähtav valgusallikas.

[künnimees]

Järgmine tehnoloogia valgust kiirgavate pooljuhtseadiste tootmisel?
http://www.automotivedesignline.com/news...0CJUMEKJVN

Kas kellelgi on kogemusi?
http://www.oomipood.ee/index.php?a_k=KOM...MPLEDPOWER