[alrad]

          Midagi hakkab juba looma! Siis sai kärul kõht ülespoole keeratud ja alt keevitatud, värvitud. Ja niimoodi tagasi garaazi lükatud.

[alrad]

kõige lõpuks haaratsiga vedamise tõkis tiislile. 

Küll ma oma piiratud mõtlemisega ei saanud aru kahest asjast. Esiteks, kas ratas tiislil on selleks, et käru kohapeal 90 või 180 kraadi ringi pöörata koormarihmast sikutades ja teiseks kuidas kaks veopead kõrvuti lubavad vedajal üldse pöörata nii, et ei lõhu midagi ära. Nüüdseks siiski selgunud.

 Kollane ratas on ehitaja vallatlus, selleks, et haaratsiga käru metsast kodupoole vedades, haakepead ära ei lõhuks. Samuti on parem haaratsi haakes pöörata, kui selle lõuad max kinni ei ole pigistatud. See oli algne soov, praktika seisab alles ees. Praktika ütleb, et tõkisratas oleks pidanud 10 sm. kõrgemal olema.

[alrad]

Garaazis sai kõhualt keevitused puhastatud ja raam veelkord üle möglatud. Ratasteks on MB Vito 15 tolli koormarehvid. Küll üsna kulunud, 
vaatame kaua vastu panevad. Igatahes lisasin kohe tagavararatta, kuigi see käru ei tohiks kodust kaugele kulgeda aga mine tea. Ja kui tagavara vaja on siis on sellega tavaliselt ka kiire. Raami peal olevad kilpkonnamunad on mõeldud põhja keevisresti kinni hoidmiseks. Põhja kinnitamiseni on veel aega ka ...

Jätkub, paigaldasin põhjaks käigutee resti, (oli olemas ja ootas oma hetke), resti kinnituse vormistasin kammitsa ja keevislappidega. Eelnevalt raamile keevitatud kõrgendusi, kasutasin majakateks, kuhu külge oli lihtne rest keevislapiga kinnitada. Nüüd küsimus suurele ringile, mille toorikud need kilpkonna munad on. Vihjeks, 30 + aastat tagasi treiali töö.
Need raud junnid on veel toorikud, e. lõplikult töötlemata. Vihje ka, lisasime need ralli mossele, turvavarustust tehes..

[alrad]

Vahepeal said porilauad külge, läksin kiiremat ja lihtsamat teed, ostsin riistamarketist. Miks porilaudasid vaja on, selleks et keegi ratta vahele ei jääks.
Hiljem ehituse käigus selgus, et oleks võinud porilauad kas või veekindlast vineerist teha. Valmis saades näha neid ei jäänud.
Viimasest riiuliotsa konstruist tegin taga postid, mis on keevis hingedel ja saab aparelliks alla lasta.
Esimesed ära võetavad postid tegin sobivast torust, kui nõrgaks jäävad tuleb uued teha. Vaevalt ma metsast sellega 
hiigel koormaid ka toon. Soov on ise haaratsiga puud peale tõsta ja kohe ka vedada. Ühe traktori, sae ja mehe töö.

Siis läks äkki kiireks, kähku, kähku välja ja tööle.
Las näeb et elu ei ole ainult värviga silitamine.

[alrad]

Metsas sai ka korra prooviks käidud aga põhja puudusel lühikesi kaikaid veel vedada ei saa. Eks ta üks mänguasi ole, väike ja lahja.
Pool aastat sai meistertatud palgatöö kõrvalt ja kodutööde edasilükkamise hinnaga. Nüüd pressib kevad oma tegemistega peale ja käru
ehitan siis, kuis jõuab või isu tekib.
Sundust ei ole! On ju maal hea elada? Korraks peab ka foorumi kongressilt läbi käima ja oma arvamust avaldama. Näis kuis jõuab.
Soovin et häid ksf. ikka päriselt Siberisse saatma ei hakata.

Moderaatorile palve, tõstate ehk selle alradi käruteema eraldi teemasse, saaks kõik oma selle teema projektid kokku. Ka eelnevad 2017 a ja 2019 a.
käruehitamise postitused. Lk. #172; #179; #230; #230; #233; #386 ja ülejäänud uued, metsakäru ehituse teemad. Pliis! Nii tervitusi kõigile keda tunnen ja ei tunne, Näljakülast- Nõmmeni. Head Kevadet ja rahulikku meelt!

Tänusõnad moderaatorile, kes mu postitused käruehitustest eraldi tõstis! Aitäh!

[Marko]

Panen kirja ühe ammu loksunud mõtte. Kui tõsta balanssiiri esirattad vedrude abil maast lahti (tühjal kärul) siis kas see parandaks natuke läbivust koormatuna sõites? Kergem takistuse peale ronida/veereda, kuidagi on selline mulje. Ehk on keegi midagi sellist katsetanudki?

[Dikson]

Panen kirja ühe ammu loksunud mõtte. Kui tõsta balanssiiri esirattad vedrude abil maast lahti (tühjal kärul) siis kas see parandaks natuke läbivust koormatuna sõites? Kergem takistuse peale ronida/veereda, kuidagi on selline mulje. Ehk on keegi midagi sellist katsetanudki?

Et oleks kergem takistuse peale ronida/veereda, nihutatakse balanssiiri telge tahapoole.

[tcumen]

Panen kirja ühe ammu loksunud mõtte. Kui tõsta balanssiiri esirattad vedrude abil maast lahti (tühjal kärul) siis kas see parandaks natuke läbivust koormatuna sõites? Kergem takistuse peale ronida/veereda, kuidagi on selline mulje. Ehk on keegi midagi sellist katsetanudki?

Et oleks kergem takistuse peale ronida/veereda, nihutatakse balanssiiri telge tahapoole.

 Seda siis juhul, kui on tarvis, et edaspidi liikudes lihtsamalt üle takistuse saaks.
Aga kui on vaja et vahel oleks edepidi lihtsam, vahel tagurpidi, kuidas siis?

[Dikson]

Panen kirja ühe ammu loksunud mõtte. Kui tõsta balanssiiri esirattad vedrude abil maast lahti (tühjal kärul) siis kas see parandaks natuke läbivust koormatuna sõites? Kergem takistuse peale ronida/veereda, kuidagi on selline mulje. Ehk on keegi midagi sellist katsetanudki?

Et oleks kergem takistuse peale ronida/veereda, nihutatakse balanssiiri telge tahapoole.

 Seda siis juhul, kui on tarvis, et edaspidi liikudes lihtsamalt üle takistuse saaks.
Aga kui on vaja et vahel oleks edepidi lihtsam, vahel tagurpidi, kuidas siis?

https://www.maine.gov/dacf/mfs/publicati...forest.pdf
lk. 17 "The Farm Tractor i n the Forest"

[Marko]

Lk 17 on võllist juttu, balanssiirist ei piuksugi.
Ma ei tahtnud siin mingit võitlust välja kutsuda, lihtsalt idee selline.

[tcumen]

Ei-ei, ei mingit võitlust.
Ja tundub, et te saite aru, et ma ei saanud sellest balanssiiri telje nihutamise mõttest aru.  
Sain ikka. Ma katsun nüüd suts aeglasemalt kirjutada.  
Kui seda va telge nüüd nihutada tasakaalupunktist tahapoole, siis paraneb edaspidi liikudes läbivus ja takistuse ületamise sooritus. Õige?
Kui aga sama asjaga on vaja tagurpidi liikuda, siis eelmainitud parameetrid on hoopis halvemad, kui tasakaalupunktis oleva teljega asjandusel.
Kui ühtepidi võidad, siis teistpidi kaotad, sellele tahtsin tähelepanu juhtida.
Võite muidugi öelda, et paljukest sellega tagurpidi vaja sõita on? Võibolla tõesti. Aga kui on vaja, siis kohe hädasti vaja.
Übervahva oleks, kui seda telge saaks lihtsal moel nihutada. Ektsentrikuga seda vist ei tee? Või siiski ....?

[PlyVal64]

Übervahva oleks, kui seda telge saaks lihtsal moel nihutada. Ektsentrikuga seda vist ei tee? Või siiski ....?

Jõuõlga tahad muuta et veeresuuna esiratta jõuõlg oleks pikem kui järgijooksva oma - siis ronib takistusest kergemini üle.

A-balansiiril on ülal piklik auk ja liugpind rull-laagrile ning 3 asendit: edaspidi, neutraal ja tagurpidi. Ja tegelikult neutraali ehk tsentrit pole ju möödapääsmatult vaja aga lukustusega tekib see niigi? Balansiiri liigutad pöördepunktil hüdroga. Küsimus on lukustuses et hüdro saaks olla ujuvas režiimis. Teoorias kõige lihtsam käsitsi pandav lukustus aga elektromagnet või hüdro peaks ka saama. Silindri silm peab olema balansiiri võlli elik telje tsenter, siis ei vääna. Too piklik auk on väljaspoolt kaanega, kus küljes on siis lukud. Kogu augu pikkus ja lukkude vahe on selline, et lukk sees on rull-laager ühte kolmest asendist lukustatud. Mina ainult silindrile ei loodaks, pigem võiks sealt rõhu maha lasta ujuvasse asnedisse.  Füüsiline takistus rull-laagri nihkumise takistamiseks on õigem.

Ma kiiresti mõtlesin liiga keerukalt, siin sai hammaslatiga mõeldud ei viitsi teist visandada. Tegelikult piisab väga palju lihtsamast kui asendimuutja silindri silm on telje ja ühe ratta asendi tsentris. Hammaslati asemel silinder ja pildil hüdromootori võll oleks silindrisilma sõrm. Mistahes asendis jääb ringjooneliselt liikuma. Ei ole keeruline teha kui masinad ja metallitööoskus olemas  Teine asi on suurele metsakärule piisava suuruse ja tugevusega laagrite leidmine? See on ju süsteemi nõrgim lüli. Ovaalne liugpind peab olema täpne et koos määrdega loksu poleks aga veereks. Lukk võiks päris kinni lükata? Ava pikkus 3*D + X, kus X on lukkude paksus. 

Kus ma näen kõige suuremat probleemi on sellest ovaalsest avausest koduste vahenditega DIY-kombel muda ja muu saasta eemalhoidmist! Seespoole peab jääma ju minimaalselt võlli jämedune 2D + 2 võlli R pikkune pikipilu ja seda muda sissepääsu eest kaitsta? Hari-tolmukate? Mingil hetkel on avaus muda täis jaa balansiiri liigutamine võimatu. 

No ja kui veel lihtsustada ja veel eriti käepärastest seda teha, siis lukustusteta avatud ovaalidel toorelt jäika võlli lohistades ja reguleerida akutrelliga keermelatti keerates. Vanad tungrauad või haagismajade jalad ära kasutada  Balansiiri võllile kinnitamsieks sobiks vanad kepsud. Kogu silla paigalhoidmise koormus langeb tigulatile ja selle otsakinnitusele, sestap ma ikakgi jääks ka füüsiliste lukkude juurde. Kasvõi tihvt. 
Kerge haagise puhul miks ka mitte? Ja avaust on lihtne puhastada. Veel probleem on ju sõltumatute balansiiride jäikus sest koormus langeb suhtelislet "auklikusse" alasse  Siin võib kergema haagisega tekkida küll eelis et labase jämedama raua lisamisega saab piisava jäikuse kätte. Miks A mitte sirge balansiir: ikka kliirensi küsimus ju  Need odavad ATV omad on ju vastu maad niisamagi...kui vana käsitrakatsi heo/istehaagise sild oli suisa portaal  Ümberehitatuna ja Mosse ralliratastega kändu metsas ei karda. 

Ühesõnaga võimalik on aga kas see keberniit ära tasub? Füüsikaliselt on jah parem, kui eesjooksva ratta jõuõlg on pikem, nii läheb takistustest kergemini üle. Aga kui suur see vahe on? Kusjuures ma hakkasin mõtlema ja meenutama ja tegin lahti minu arust geniaalseima kerge metsahaagise pildi ja tundub, et sel võib ollagi imeväike erinevus! Või on see optiline pete. Igal juhul IH'ga väga palju ei tagurdata. Ma ütleks et sent-paar võib olla telgede kauguse erinevus tsentrist küll? Õigemini võtsin seepeale lahti paremad pildid ja vaadates balansiiri tsentri vahelist plaati, mis asub ratasest võrdsel kaugusel, siis nii ongi! Pildid 6 ja 7. Seega õppigem parimatelt! 

[tcumen]

Jõuõlga tahad muuta et veeresuuna esiratta jõuõlg oleks pikem kui järgijooksva oma - siis ronib takistusest kergemini üle.

 Jah, just seda ma mõtlesin.

Endal oli ka üks mõte: kui balansiir teha nö. teleskoobina. Üks toru teise sees ja üht õlga saaks moel või teisel siis lühendada või pikendada.

Ma natuke seletan ka, miks ma siin teiste teemat oma luuludega solgin.
Mul on metsast kütteroigaste väljatassimiseks tehtud vanast buhhanka raamist käepäraste vahenditega käru. Too raam oli juba ümbertuunimise hetkel amortiseerunud, käru on end kuhjaga ära tasunud ja tahab väljateenitud pinsile minna.
Sestap mõtlen ja vaatan ringi, kogun mõtteid, et midagi viisakamat valmis nokitseda tulevaks talveks.

[alrad]

   

Lisasin porikoopa siemised plekid, õigemini küll rauad, 3mm. paksusest materjalist. Nüüd saab edasi põhja paigaldusega tegeleda.
Vahepeal tuli paks lumi maha, nii et käru sai jälle garaazi alla aetud.

Eelpool olevatest tarkadest postitustest sain ainult kohati aru. Paistab et aastad tulevad tõesti ilma mõistust lisamata, meile kõigile..

[alrad]

   

Raamil olevate majakate külge on resti kinnitus aiva lihtne. Nii et küsimus teile, mis junnid need on ja mille jaoks neid treiali juures tehti,
30 + aastat tagasi?  Vt. eelnevat postitust # 23. Kiirustage vastustega härrased autospordi huvilised! Ootan teie pakkumisi!

Ehh teid küll.. Õige vastuse esitas Hillar Sambla, Joahaualt..... Need on polt turvapuuri kinnituskõrvad. ( õigemini toorikud).
Puur ise oli 38 mm tõmmatud torust, painutatud kaared jne.
Need kinnituskõrvad keevitati sinna kuhu vaja. Kõik see oli üks põlve otsas nikerdamine. Ja selline isetegemine toimus
kõigil aladel..

[alrad]

Järjekordne kevad on saabunud ja loodan, et sellel aastal ka lõplikult. Vahepealne lõokesetalv oli nii loodusele, kui inimestele kole kurnav ja masendav.
Aga Nr. 6-l sai põhi kinnitatud. Keskelt tõmbasin kammitsaga vastu raami ja ülejäänud on keeviskinnitused. Sai hää ja tugev.
Porikoopad on ka käepäraste materjalidega vormistatud. Uuesti õue ja katsetused jätkuvad.. Kordan küsimust.
Mis nublaka toorikud raamil majakateks olid? Pakkuge seltsimehed autospordihuvilised.  (Kasutust leidsid rublaajal, kui kõik tuli ise ehitada)

[alrad]

Aprilli viimaseks päevaks sai Nr. 6 ka valmis. Täpselt plaanitud ajaks, mis on imeks pandav, sest tavaliselt
mu projektid võtavad aastaid aega ja ei taha kuidagi valmida.
Kärule paigaldasin haavaplangust põhja, et siledam pind all oleks, kui haaratsiga koormat kujundan.

Selline ta siis sai. aga nüüd mulle aitab kärudest, järgnevatel aastatel tuleb seda käruparki vähendama hakata.

Head volberdamist ja kena kevadet kõigile!

[TeeTL]

Nr 6 käruga paistab ikka palju toredust. Eriti hästi saab sellest aru siis, kui on kogemus millegi samalaadsega.
Enda käruga tahaks selle põhjal küll mõningaid asju muuta:
-Tiisli raamipoolne kinnitus peab olema maksimaalselt tummine (kolmemõõtmeline kolmnurk ehk püramiid )
-Rohkem kui 2+2 tugipulka käru otstes pole tõesti vaja. Oksarisu vedamiseks võiks olla keskel veel kergemad/eemaldatavad pulgad/pulgakohad
-Tugipulkade kuju kahe lookega on parem kui ühe lookega "U" kuju ja kõrgus pigem madalam kui kõrge
- Põhi peab olema rohkem kui redel. Plaat või võre, või laud.
See on ka muidugi tore, et käru veetakse Subaruga ja veel I põlvkonna Legacyga

   

[alrad]

See vana 1990 a Legacy on mul tõstetud kõrgemaks ja veits suuremate ratastega, kui originaal.
Sellist kõrgendatud katusega varianti pole ise enam liikluses trehvanud.
Tartu Subaru spets. arvas, et täna on minu kõrgendatud katusega Legacy ainuke selline, mis veel liikluses osaleb

[alrad]

See vana 1990 a Legacy on mul tõstetud kõrgemaks ja veits suuremate ratastega, kui originaal.
Sellist kõrgendatud katusega varianti pole ise enam liikluses trehvanud.
Tartu Subaru spets. arvas, et täna on minu kõrgendatud katusega Legacy ainuke mis veel liikluses osaleb!

Hakkan oma 2013 a. XV müüma! 2,0 bensukas ja manuaalkastiga (190000 km läbisõiduga)
Kui keegi täna veel 50/ 50 veojaotusega nelivedust soovib , siis võib privas suhelda.
PS. luban et toetan ka Isandpaugu üritust.