(Seda postitust muudeti viimati: 01-07-2012, 11:12 AM ja muutjaks oli pen.skar.)
Ikka vedelat, need 26 kägukasti hammasratast paksus õlis raiskaks kogu mootori võimu endi ringiajamisele. Kontrollpunn on kollase otsaga, vasakul kohe hüdropumba all, sama paremal vasakupoolse ratta pidurivõlliku kõrval.
Vasakul ühes jorus jõvõtu karbis allääres väljalaskekork, vaks üles alumine piirnorm, veel 10 cm üles täisnorn. Tähtsam veel, et tekstoliidist õlipildumishammasratas käigukastis elus oleks- määrib reversi, mis muidu õlini ei ulatugi. Ise kasutan vanematel traktoritel Tatoli poiste hooldest väljavahetatud universaalset hüdro- transaõli.
Täna vaatasin oma pillile taaskord otsa. Ikkagi - miks on rollist vasakul pool kangide plekis neli ava??
Kõige vasakpoolsem on lamellsiduri lülitus, kaks parempoolset jõuvõtuvõllide asendid. Mille tarvis on avaus, mis jääb nende vahele. Vasakult teine?
Lähedal asuvat tuld on kaugemal asuva veega raske kustutada...
Vanematel RS`del oli seal vahemuhvi hoob statstööde jaoks- kui sellega hambumisest ära lükkasid, võisid käike laduda, masin ei liigu. Peale Viljandi kapitaali seda muhvi ja kangi enam ei olnud.
Manks - sinu kun-kopp on auga taastatud ja esimene tõstegi tehtud.
Kabiinikarkass on ka peal, kuid katuseplekiga tekkis küsimus. Kas seal all on olnud mingi riie vmt? Terve katus korrapäraselt popneete täis, aga mida need kinni on hoidnud?
Lähedal asuvat tuld on kaugemal asuva veega raske kustutada...
(Seda postitust muudeti viimati: 15-07-2012, 10:42 AM ja muutjaks oli pen.skar.)
Ikka paksu vatiteki moodi oli laevooderdus. Ja taga rippus palakas, noh nagu lavaeesriie. Kui kõik asjad olemas, olid nagu hiirepesas soojas vilu sügisese kartulivõtu ajal.
Minuteada oli taga üks "eesriie" ja see oli aknaga. Liikus mõõda 8 mm. traati vasakult paremale. Traadil oli veel paremal, enne katusekülge kinnitumist jõnks allapoole, kuhu esimrne rõngas vajus ja see "fikseeris ukse kinniseismise". Vasakult oli eesriie rihmadega toru küljes kinni. Vatitekk oli laes vist liistudega, nii 10-15 cm. vahedega. Ees paremal laes oli veel plastmassist raamiga tahavaatepeehel.
(Seda postitust muudeti viimati: 13-12-2012, 12:24 PM ja muutjaks oli andrusi.)
Kas keegi oskaks sellist 4-veolist ehitada nagu youtube videos. Tahaks selle mehega koostööd teha :-)
Kas oskab keegi nende traktorite ajaloost veel rääkida? Mis põhjustel neid veneajal Eesti toodi? Tulid nad laeva või rongiga? Mis riikidesse veel tarniti? Ilmselt Soomes ja Rootsis polnud neid? Mis ole tol ajal RS 09 hind? :-)
(13-12-2012, 12:04 PM)andrusi Kirjutas: Kas keegi oskaks sellist 4-veolist ehitada nagu youtube videos. Tahaks selle mehega koostööd teha :-)
Kas oskab keegi nende traktorite ajaloost veel rääkida? Mis põhjustel neid veneajal Eesti toodi? Tulid nad laeva või rongiga? Mis riikidesse veel tarniti? Ilmselt Soomes ja Rootsis polnud neid? Mis ole tol ajal RS 09 hind? :-)
RS-l on ju jõuvõtuvõllil ratastest sõltuv pöörlemiskiirus olemas. Otsid sobiva ülekandearvuga silla, paned selle tala külge kinni, kardaan vahele ja ongi valmis.
Üks kodanik väitis, et RS hüdrojaguril puudub ujuvasend... Ongi nii?
Endiselt olen huvitatud kasti hüdrosilindrite hingeelust. On kellgi pilti kallutatud kastist, millelt oleks näha lõpuni väljalükatud silindrid ja konsooli kinnitus raamile.
Väga abiks oleks ka silindri koostejoonis varuosakataloogist...
Hüdrojagaja on tal ainult jagaja. Ujuv asend on teostatud mehhaniliselt tõsteõlaku vabastamisega ja samuti lukustuspoltide eemaldamisega.
Teiselt pildilt on enam-vähem näha kasti silindrite kinnitus kiigele ja selle kinnitus raamile.
Lisaseadmete varuosakataloog oleks mulle samuti abiks (niiduk, kartulivõtumasin ja kasti silindrite tihendid)...
(Seda postitust muudeti viimati: 31-12-2012, 01:05 AM ja muutjaks oli pen.skar.)
RS igal lisaseadmel omaette vihik, kus üksipulgi ka laiali laotatud ja jupid nummerdatud. Kui skänner külapealt koju jõuab, võin üles panna. To Võsa- ega kastisilindrid lõpuni välja käinudki- enne hakkas raputi tööle( link lasi korraks rõhu maha).
(Seda postitust muudeti viimati: 31-12-2012, 12:10 PM ja muutjaks oli v6sa.)
(31-12-2012, 00:58 AM)pen.skar Kirjutas: RS igal lisaseadmel omaette vihik, kus üksipulgi ka laiali laotatud ja jupid nummerdatud. Kui skänner külapealt koju jõuab, võin üles panna. To Võsa- ega kastisilindrid lõpuni välja käinudki- enne hakkas raputi tööle( link lasi korraks rõhu maha).
See on huvitav fakt... Tolle raputi kohta tahaks rohkem teada. Kuivõrd sellest kasu on?
Ujuvasendi ärajätmine jagurist on huvitav valik. Kas kõigil lisaseadmetel on siis ka vaba liikumine tekitatud mehhaaniliselt?
Sakslase kasti vihikust oleksin lausa huvitet - minu valduses on kaks sakslase kastist ehitatud käru, millest tahaks teha ühe korraliku. Milleks oleks hea mõnes strateegilised mõõdud võtta originaalilt - nende kärutoorikute loojad on materjaliga üsna "vabalt" ümber käinud...
Tänan piltide eest. Neilt on kenasti näha, et minu kahtlused olid õiged - kastisilindrid on püsti ja kolmeastmelised. Sakslane teadis, kuidas asju peab tegema... Ning minu kärutoorikud ongi vaid materjali allikad, ei muud.
(31-12-2012, 00:58 AM)pen.skar Kirjutas: RS igal lisaseadmel omaette vihik, kus üksipulgi ka laiali laotatud ja jupid nummerdatud. Kui skänner külapealt koju jõuab, võin üles panna. To Võsa- ega kastisilindrid lõpuni välja käinudki- enne hakkas raputi tööle( link lasi korraks rõhu maha).
...
Ujuvasendi ärajätmine jagurist on huvitav valik. Kas kõigil lisaseadmetel on siis ka vaba liikumine tekitatud mehhaaniliselt?
...
igatahes on muttide raamil ujuv asend tekitatud, võllil (mille pööramisega toimub, tõstmine ja langetamine) oleva kiilusoone loksuga.
(31-12-2012, 22:06 PM)v126 Kirjutas: Vähe sellest, et ujuvasendit pole, on jagajas ka kuulklapid, mis tähendab, et mittetöötava mootoriga ei liigu midagi.
Mis samal ajal ei lase õlil jagurist läbi lekkida. Erinevalt Vene jaguritest, mis lekivad lahinal...