Garaaži ehitamine

Tulemus olenebki torustiku pikkusest - loogiline ju.

3m-se toru peal pole mõtet erilist tulemust loota, küll aga 10-15 meetri peal on võimalik õhk soojemaks muuta kui õues olev õhk. Sama temperatuuri mis garaasis on ei ole mõtet ka loota, aga kui -20-nene õhk ikkagi 0-i jõuab siis on see hea tulemus. Ja kui garaasist välja imetav õhk +20 õue jõudes 0 on siis see on ka maru hea tulemus, ainuke probleem on sellel juhul kondents.

Päris nii plangult pole mõtet ka süsteemi ette kujutada nagu ma kirjeldasin, aga põhimõte on lihtsalt selline.

Võimalus on ka päikese kollektoritega lisa sooja anda sissetulevale õhule, tahad siis anna elektriga, ehita ventilatsioon ahju korstna külge/sisse, et soojust ära kasutada, mis välja läheb.

Krt ideid võib loopida veel - mõni neist võib isegi jumala hea olla.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta

Soojusvahetiks kõlbab ka vana autoradiaator, kärab ka lekkega isend.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

Ok, proovin siis veelkord seletada. Laudadest seina soojustamine villaga, ilma tuuletõkketa, ei oma mingit mõtet - villa võib olla pool meetrit, laudise vahelt vuhiseb ikka tuul läbi ja viib sooja kaasa. Aga, võtame näiteks telgi - kui tuult peab, siis paneme burzuika sisse ja elamine telgis muutub kohe päris mõnusaks, eksju. Sellises varjualuses õnnestuks kindlasti ka autot remontida, olen selles kindel. Sinna võib ajada ka märja auto, riidest telgiga ei juhtu midagi, kuivab kenasti ära. Aga, piisab vaid katta telk näiteks vatitekiga, on kuivamisega juba asi kehv. Mida siis teha? Asendame telgi riide kilega ja asi lahendatud - aurutõke toimib ja paks tekk ei märgu enam.
Sellisel juhul on ruumi tuulutamine muidugi hädavajalik, parem kui kasutada soojusvahetit, isegi vana radikas ajab tõepoolest asja ära, nagu siin äsja mainiti.
Et jutt väga pikaks ei läheks ja kirjutame siin ikkagi selleks, et nõustada teemaalgatajat, siis minupoolne soovitus oleks harva köetava garaazi puhul teha seinad ja lagi tuult pidavaks, ahi sisse ja töötab. Kui on plaan pidevalt kütma hakata, siis on vajalik lisaks ka soojustus ja aurutõke.Pluss ventilatsioon muidugi.
Vasta

(06-09-2013, 20:17 PM)mativs Kirjutas:  Ok, proovin siis veelkord seletada. Laudadest seina soojustamine villaga, ilma tuuletõkketa, ei oma mingit mõtet - villa võib olla pool meetrit, laudise vahelt vuhiseb ikka tuul läbi ja viib sooja kaasa.

100% nõus. Selle vastu ei vaidle keegi.

(06-09-2013, 20:17 PM)mativs Kirjutas:  Aga, võtame näiteks telgi - kui tuult peab, siis paneme burzuika sisse ja elamine telgis muutub kohe päris mõnusaks, eksju.

Olenevalt telgi suurusest, võib sellega üldjoontes nõus olla, kuid kui tegemist on telgi näol laudadest kokku klopsitud seinaga, ei saa me rääkida enam tuule eemal hoidmisest.

(06-09-2013, 20:17 PM)mativs Kirjutas:  Sellises varjualuses õnnestuks kindlasti ka autot remontida, olen selles kindel. Sinna võib ajada ka märja auto, riidest telgiga ei juhtu midagi, kuivab kenasti ära. Aga, piisab vaid katta telk näiteks vatitekiga, on kuivamisega juba asi kehv. Mida siis teha? Asendame telgi riide kilega ja asi lahendatud - aurutõke toimib ja paks tekk ei märgu enam.

Saad sa aru, et kui telgis on veeauruna 2 liitrit vett, ei liigu see vesi kõik läbi seinte. Läbi seinte liigub, vastavalt temperatuuride erinevusele, ainult pisku sellest. Mõned nutused grammid, mis jagatuna telgi pindalale, ei oma mingit reaalset ohtu riidele. See, kas riide niiskussisaldus on 0 või 1%, ei mängi mingit rolli telgi temperatuuris ega riide omadustes. Riide jaoks ei oma see samuti mingit tähtsust. Et saaks tekkida hallitus ning muud jamad, peab niiskussisaldus olema kõvasti kõrgem. Selle saaks kõrgemaks, kui laduda kivist sein ümber telgi, või katta ta väljast aurutõkkega. Sellisel juhul ja ainult sellisel juhul, hakkab niiskus kogunema ümber telgi riide, vastu välispinda, kuna niiskusel ei ole võimalik enam lahkuda riidest (riide puhul vägivaldne näide, kuna sel juhul hakkab rolli mängima telgi sisekliima), või muudetakse ta veeaurust uuesti veeks tänu samaka aparaadi effektile Big Grin. Niikaua kui seinal puudub veeauru jaoks välistõke, ei juhtu midagi. (jutt käib villaseinast)

(06-09-2013, 20:17 PM)mativs Kirjutas:  Et jutt väga pikaks ei läheks ja kirjutame siin ikkagi selleks, et nõustada teemaalgatajat, siis minupoolne soovitus oleks harva köetava garaazi puhul teha seinad ja lagi tuult pidavaks, ahi sisse ja töötab.

100% nõus, kuigi vähem peab kütma, kui seinad ja lagi sooja peavad Smile

(06-09-2013, 20:17 PM)mativs Kirjutas:  Kui on plaan pidevalt kütma hakata, siis on vajalik lisaks ka soojustus ja aurutõke.Pluss ventilatsioon muidugi.

Et ei tekiks valearusaama. Ma ei taha aurutõket maha teha, igal asjal oma koht ja ega ta otseselt halba ei tee ka garaazis, kuid selle vaidlusega ma tahtsin tähelepanu juhtida villa mittemärgumisele selles teemas.

Ah enivei, lähme teemaga edasi Smile samas vaidlustest selgub ju tõde!

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

Oh, jumal tänatud, lõpuks ometi hakkab pärale jõudma. Tunne oli, nagu taoks peaga vastu kivimüüriSmile Buumi ajal tuli selliseid vaidlusi alailma pidada,
toonased spetsialistid jutumärkides tahtsid kah maju väljaspoolt ära kiletada
ja muid trikke teha. Aga, minu poolt samuti case closed, lähme teemaga edasi.
Vasta

(06-09-2013, 17:48 PM)phyl Kirjutas:  Tulemus olenebki torustiku pikkusest - loogiline ju.

3m-se toru peal pole mõtet erilist tulemust loota, küll aga 10-15 meetri peal on võimalik õhk soojemaks muuta kui õues olev õhk. Sama temperatuuri mis garaasis on ei ole mõtet ka loota, aga kui -20-nene õhk ikkagi 0-i jõuab siis on see hea tulemus. Ja kui garaasist välja imetav õhk +20 õue jõudes 0 on siis see on ka maru hea tulemus, ainuke probleem on sellel juhul kondents.

Päris nii plangult pole mõtet ka süsteemi ette kujutada nagu ma kirjeldasin, aga põhimõte on lihtsalt selline.

Võimalus on ka päikese kollektoritega lisa sooja anda sissetulevale õhule, tahad siis anna elektriga, ehita ventilatsioon ahju korstna külge/sisse, et soojust ära kasutada, mis välja läheb.

Krt ideid võib loopida veel - mõni neist võib isegi jumala hea olla.

OT: mitmel pool väljamaal on kombeks õhu sissetoomine teostada maa alt - piisavalt sügavalt (külmumispiir) et maa soojuse arvelt juba sisseimetav õhk soojeneks üle nullpunkti.
Vasta

Ja suvel peaks kondi eest olema.

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta

Seltsimeestele ehitajatele õppevideo. Hea on vaadata kui proff lõdva randmega lihtsalt PANEB! http://www.youtube.com/watch?v=YHYsFg676m4
Mina kui ehituskauge inimene vaatasin silmad punnis.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

sel vennal peab olema mingi ülikõva kellu või tellis nii pehme =) Muidu üli pro vend küll
Vasta

Sel vennal peab olema segu asemel moment liim. Muidu need kivid seal küll ladumise ajal ei püsiks.
Vasta

Kelluga poolitati kive juba seitsmekümnendatel aga telliste püsimajäämine on tõsine mõistatus.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

Karp jäi lahti küllBig Grin

Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983
Vasta

ma olen ühtepuhku mõelnud, mihukesed karmid toed pidid olema igasugu kirikute ja muude taoliste suurte võlvlagede tegemisel. nüüd hakka või arvama, et äkki ka osavkäpad lihtsalt lahmisid kivid õhku seisma.
Vasta

segu sisse on segatud kõvasti tahtejõudu Wink

vabal ajal painutan kaablit...
Vasta

Kuum kliima ja kuiv tellis - sellistes oludes pole ise küll ladunud, pole ka oma silmaga sellist ladumist enne näinud aga savisema-kleepuvama mördi puhul pole vast see trikk võimatu.

Segu lihtsalt kuivab otsekohe, kuna savitellis tõmbab sealt kogu vee välja.

Huvitav mis Motamees asjast arvab? Olen ise oma ahje ladudes ikka siseosa savitelliseid ette leotanud, nagu ka vana Veski soovitab, muidu tõmbab mördi nii kuivaks et vuuk jääb liig jämme. ja kuiva tellise lahtikangutamine mördi otsast, kui ta sinna just paika pressitud - see nõuab ikka tüki enam jõudu kui kivi enda kaal on.
Vasta

(06-12-2013, 09:30 AM)myrakaru Kirjutas:  Segu lihtsalt kuivab otsekohe, kuna savitellis tõmbab sealt kogu vee välja.
... ja tellis kukub mõne aja pärast küljest. Olen natuke plaatimisega kokku puutunud. Seal oli ka seoke värk, et kuiv plaat tõmbab vee koos tsemendiga kiiresti sisse ja plaat kukub pärast kuivamist alla. Plaat tuleb enne märjaks teha või katta seguga, siis kuiv segukiht maha kraapida ja uuesti katta. Tegemist peab olema mingi eriseguga. Samas ei saa see olla momentliim, kuna tüübil on see suures koguses valmis tehtud ja pidevat segamist ei paista vajavat. Tähelepanu tasub pöörata segu vedelusele ja samas selle tiksotroopsusele s.t. ei tilgu ega valgu eriti.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

Segu peabki olema vedel, kui kivi on kuiv. Nii peaks saama teha küll neid kaari. Kui panite tähele, siis ühe kaare kivid pannakse kohe lõpuni ära. Nii jääb võlv ennast ise kandma ja segul pole seal enam liimida vaja. On vaid täiteks.Uus rida, uus kaar. Mõne sekundi hoides jääb kivi teise külge kinni. Mida õhem segu, seda kiiremini jääb.
Et segu kivistuda saaks, võib seda ju hiljem niisutada. Ja ärge arvake, et neil seal miskit erisegud mängus on. Toungue Teine ühiskond teine kultuur. Nemad vaatavad imestunult meie töötamise meetodeid, kui neil nett on.
Loomulikult on õige ja kvaliteetne kive ennem niisutada.
Mind pani aga imestama ka just see kivide lõhkumine ja mehe riietus. Pole ma miskit ohutustehnikaguru, aga nii ikke tööd teha ei saa. Mingeid kaitsevahendeid pole. Sellise töö puhul paneks ikke prillid ette ja kõvemad saapad jalga.

hp
Vasta

ok riided riieteks, ma imestasin, et ta vorpis neid kaari üldse silma järgi Big Grin
Vasta

rahvatarkus ütleb, et silm sirkel, nina vinkel.
Vasta

Kui see segu tsemendi baasil oli, siis pidid neil meestel ikka raudse nahaga käed olema Wink
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne