Vihkan seda kapsasuppi, ehk kas tõesti teisiti ei oleks saanud?

(22-02-2014, 22:16 PM)Wiki432 Kirjutas:  Leidsin järjekordse asja, mis paneb ohkama. Stihl MS250 magneeto hooratas:

Kiil on väntvõlli soones, nagu ikka, aga hoorattal ei ole soont, vaid kiil on hoorattaga ühes tükis. Ja alumiiniumist, nagu ülejäänud hooratta kehagi. Lõikas kiilu maha ja nüüd tuleb osta mitte kiil, vaid terve magneetoratas. Miks nii? Kiilusoont oli raskem teha või?

No tehnika areneb võimsalt ja tootja tahab sinu taskust raha kätte saada. Ja see õnnestub edukalt,sest normaalne inimene ei oska selle vana katkise hoorattaga miskit peale hakata. No nüüd ei jäägi muud üle,kui pead uue ostma....Big Grin Aga kui viitsid viili ja rauasae kätte võtta siis vast nokitsed sinna hoorattasse ka kiilusoone ja teed vastava kiilu rauast..... Jõudu!
Vasta

(22-02-2014, 22:16 PM)Wiki432 Kirjutas:  Kiilusoont oli raskem teha või?
Jo siis saab sellise mootori tehases kiiremini kokku laduda.
Samas on mu meelest paakide korgid täiesti ogarad:
[Pilt: mRYOx2v3o2dxX8KVZhpPwqA.jpg]
Vasta

(22-02-2014, 22:16 PM)Wiki432 Kirjutas:  Lõikas kiilu maha ja nüüd tuleb osta mitte kiil, vaid terve magneetoratas.

Huvi pärast küsiks, et mida hullu siis ka korda saadeti, et selline asi juhtus?
Teoreetiliselt ei saa ju mootorsael tänu sidurile midagi sellist olla, nagu näiteks muruniidukiga, mis kändu maitseb.
Või on lihtsalt mutter lahti tulnud ja niimoodi ära jõhkatanud?
Kas muidu see ava ikka koonusliitega, pildilt justkui paistaks silindriga tegu olevat?
Vasta

Kiilusoont saab ka teha hoorattale - paned kiilu vahele ja oled nagu õige mees.
Vasta

(22-02-2014, 22:51 PM)meli666 Kirjutas:  Huvi pärast küsiks, et mida hullu siis ka korda saadeti, et selline asi juhtus?
Teoreetiliselt ei saa ju mootorsael tänu sidurile midagi sellist olla, nagu näiteks muruniidukiga, mis kändu maitseb.
Või on lihtsalt mutter lahti tulnud ja niimoodi ära jõhkatanud?
Kas muidu see ava ikka koonusliitega, pildilt justkui paistaks silindriga tegu olevat?

Tehti. Ise olin juures, kui tehniline konsultant, või nii...
Teises väntvõlli otsas on sidur, mis on vasaku keermega (seda me teadsime, selletõttu ei lõhutud midagi ära) sidur. Kuna see oli tarvis otsast keerata ja hiljem otsa tagasi, oli abiriistaks suruõhu mutrivõti. Oleks ka muidugi käsitsi võinud keerata, aga nii tundus lihtsam, seda enam, et õhuga on erinevatel saagidel varemgi mutreid kinni ja lahti keeratud. Ega mingit pikka täristamist ei toimunud, esimese törtsuga oli mutter lahti, nagu polekski kinni keeratud ja kinni sai samuti lastud valanguga, mille pikkus oli kolm pauku, või umbes 0,3 sek, kõige nõrgemas astmes. Kumb löök süüdi oli, täpselt ei tea, aga arvatavasti kinnikeeramine.
Koonusliide, klassikaline.
Sae peremees pole veel otsustanud ise kiilusoont tegema hakata, teeb hinnaluuret kõigepealt.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta

Koos kiiluga ratta valamine on tootmises kümneid või sadu kordi odavam kui pärast soone lõikamine. Jupp tuleb vormist ja läheb kohe paika.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

Siduri ja hooratta mutrid on hea selliselt lahti võtta, et sätid kolvi akendele ette ja topid nööri küünla august sisse. Kolvi sättimisel peab vaatama kuidaspidi keerata vaja on, sest ü.s.s-ist allapoole liikudes võib nöör aknasse minna ja siis peab sellega ka veel tegelema hakkama. Ametlikult on selleks otstarbeks müüa plastist jupstük mis küünla asemele keeratakse aga nöör teeb töö ära. Kruvikad ja muu metall jama tasub sealt seest kaugel hoida kui just sadist ei ole.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta

Infoks: Seekordne lugu lõppes sellega, et üks tubli remondimees müüs sõbraliku hinnaga kasutatud, kuid korraliku hooratta.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta

(22-02-2014, 22:16 PM)Wiki432 Kirjutas:  Leidsin järjekordse asja, mis paneb ohkama. Stihl MS250 magneeto hooratas:

Kiil on väntvõlli soones, nagu ikka, aga hoorattal ei ole soont, vaid kiil on hoorattaga ühes tükis. Ja alumiiniumist, nagu ülejäänud hooratta kehagi. Lõikas kiilu maha ja nüüd tuleb osta mitte kiil, vaid terve magneetoratas. Miks nii? Kiilusoont oli raskem teha või?

Tervitust. Kraapisin ajust oma kogemused Stihl MS250ga välja.

Kiil on hoorattal ainult selle asendi fikseerimiseks.Et oleks süüde paigas,koonus liide mida mutriga pingutatakse hoiab hooratast väntvõlli peal paigas.

Ja KUI OLEKS KORRALIK teraskiil olnud siis hooratta ebamäärane pingutus oleks sul ka suure tõenäosusega väntvõlli otsa ära rikkunud koos hoorattaga,mis on hullem variant.

Parim variant oleks muidugi terassüdamikuga hooratas ning AL-kiil ning kiilusoon väntvõlli sees aga 100% on praegune süsteem töökindel kuni hooratta mutter on korralikult kinni. Inimfaktor ju.

---------

Oleksid saanud asja ka tunduvalt odavamalt lahendada.teinud hoorattale kiilu juurde väikse märgi ning hiljem ajanud selle väntvõlli soonega paika ning pingutanud ära kenasti. Kindluse mõttes võid keermeliimi ka koonusliitesse panna. Paar korda olen seda lahendust kasutanud ja mitu aastat juba masinad töötavad kenasti klientide käes.

------

Kui suruõhu "püssiga" keerad sidurit siis pole üldse tarvis kinni hoida. Kui ikka väga kõvasti kinni siis jäta küünal silindrile ette. Lisaks kuna siduri kandid 19 võtme jaoks on pisikesed siis ise kasutasin mahakäiatud otsaga padrunit. Padrunitel ju faas tehtud mis tõttu korralikku kantide pinda vähe lühikese mutri tõttu.
Vasta

(22-02-2014, 22:38 PM)Raivo Kirjutas:  Samas on mu meelest paakide korgid täiesti ogarad:
[Pilt: mRYOx2v3o2dxX8KVZhpPwqA.jpg]

liitun Stihli korkide kirumisel. Isegi kui kinnipaneku enam-vähem käppa saab (st 80..90% üritustest õnnestuvad), jääb inimlikuma korgi puhul tarbetu "kontrollin-kas-jäi-päriselt-kah-kinni" tegevus kinnitusprotsessi alles. Kui korgi keskosa peab tihendiosa suhtes liikuv olema tihendi säästmiseks, kaalub mu meelest ebamugav kasutamine saadava tihendi eluea pikendamise tugevalt üle.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta

(12-03-2014, 09:57 AM)13piisab Kirjutas:  liitun Stihli korkide kirumisel. Isegi kui kinnipaneku enam-vähem käppa saab (st 80..90% üritustest õnnestuvad), jääb inimlikuma korgi puhul tarbetu "kontrollin-kas-jäi-päriselt-kah-kinni" tegevus kinnitusprotsessi alles.

Peale lugematuid tihumeetreid metsas võin öelda, et parimat kinnitust ei ole olemas. Lausa geniaalne leiutis võrreldes keermekorgiga, mis vahel kuumaga nii kinni jäänud võta lamemokk tangid kasutusele.
Vasta

Samuti kiidan korke. Teine mees avab korki veel, kui stihl juba tangitud.
Vasta

Kui tankimiskiirus tähtis pole, siis suurema stihli kork ikka jama. Kõigepealt peal-ümber saepuru hullemini kui tavakorgil - puhastamist. Siis vaata et ketiõli paaki ääreni ei vala- muidu kork võib petlikult kinni saada, kuid varsti avastad töllerdava korgi ja õlise püksisääre.
Vasta

Stihli kork on rahulikule mehele. Rapsijale peab ikka midagi tavapärasemat olema. Tõsi, neil lähevad ka need tavalised katkiToungue

Mulle meeldisid need korgid rendisaelSmile

Muide, ka tavakorgi saab viltu peale keerata. Korduvalt nähtud...Toungue

Prahti koguneb ka teiste süvistatud korkide ümber. Ning sääraseid on tegelikult paljuWink
Vasta

(12-03-2014, 11:38 AM)pen.skar Kirjutas:  Kui tankimiskiirus tähtis pole, siis suurema stihli kork ikka jama. Kõigepealt peal-ümber saepuru hullemini kui tavakorgil - puhastamist. Siis vaata et ketiõli paaki ääreni ei vala- muidu kork võib petlikult kinni saada, kuid varsti avastad töllerdava korgi ja õlise püksisääre.

... ja s---l juhul jääb tööpäev poolikuks, kui korki hoidev nöörijupp ka plehku pannud. Pea 10 aastat kogemust sellise korgiga õpetab,, et stopper peab kontrollitud olema, korgi ümbrus puhas ja sulgemist tuleb kontrollida.
A muidu om see Stihl üks täitsa asine tükk, võrreldes plastikust HQ-ga...


Vasta

(12-03-2014, 12:46 PM)hulgus Kirjutas:  
(12-03-2014, 11:38 AM)pen.skar Kirjutas:  Kui tankimiskiirus tähtis pole, siis suurema stihli kork ikka jama. Kõigepealt peal-ümber saepuru hullemini kui tavakorgil - puhastamist. Siis vaata et ketiõli paaki ääreni ei vala- muidu kork võib petlikult kinni saada, kuid varsti avastad töllerdava korgi ja õlise püksisääre.

... ja s---l juhul jääb tööpäev poolikuks, kui korki hoidev nöörijupp ka plehku pannud. Pea 10 aastat kogemust sellise korgiga õpetab,, et stopper peab kontrollitud olema, korgi ümbrus puhas ja sulgemist tuleb kontrollida.
A muidu om see Stihl üks täitsa asine tükk, võrreldes plastikust HQ-ga...

Ma ei tea, palju siin mehed kõik metsa teevad, aga mina olen kasutanud viimased 6 aastat HQ 450, HQ 350 on ka olemas. Mõlemad uuena poest võetud ja no ei saa kuidagi öelda, et midagi kehvasti vastu peaks. 450-l pole üldse midagi remontinud, 350-l läks süütepool mingi 10 aastat peale ostu läbi. Muud kulud seisnevad ainult kütuse, õli , saeplaadi ja kettide ostmises. Lõikan umbes 50tm küttepuid aastas pakkudeks + ca 10 tihu palki oma tarbeks.

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta

...aga Husq meeldimine ei ole siinse teema uba. Uba on tobedad lahendused ning selle võtmes ühe jutuna Stihli riistade vedelikupaakide korgid. St ka Stili riistade "rahulolev retsenseerimine" pole teemakohane - siin teemas on omal kohal vingumine või vingujatele peegli ulatamine Wink

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta

Läksin Passatiga poodi. Pood asub 11km kaugusel. Koju jõudsin 2h hiljem. Kuradi sarniiri munaka tõmbas läbi alumiiniumõõtsa välja. Mõtetu kiiruse pealt, kohe enne maanteele keeramist, kus oleks juba talda andnud. Tõmbasin püksirihmaga õõtsa kinni ja kolistasin 5km/h kodu poole tagasi.

Paar kuud tagasi kontrollisin veermiku üle. Ei mingeid lokse ega kolkse sõidu ajal. On's raske teha asju nii, et nad idiootlikult ohtlikud ei oleks? Faking alumiiniumist õõtsad raisk.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

Kas tõmbas orginaal õõtsa seest sarniiri välja, või odava X varuosa sarniiri?

Kui odava X varuosa sarniiri tõmbas välja, siis ei imesta midagi. Kuskilt peab odavus tulema.
Teine küsmius on muidugi see, et mis teid pidi sõidad ja mis samal ajal tegid, et sarniiri välja sikutas. Samas on ka hea küsimus, et millise sarniiri välja tõmbas? (Ülemise, alumise, esimese või tagumise Big Grin )

Ise sõitsin orginaal õõtsadega nii ringi, et pool aastat kolisesid all. Umbes 2000km sõitsin siis kuus. Hagu said korralikult, kuni auto otsa sai Big Grin.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta

(15-08-2014, 19:57 PM)phyl Kirjutas:  Kas tõmbas orginaal õõtsa seest sarniiri välja, või odava X varuosa sarniiri?

Kui odava X varuosa sarniiri tõmbas välja, siis ei imesta midagi. Kuskilt peab odavus tulema.
Teine küsmius on muidugi see, et mis teid pidi sõidad ja mis samal ajal tegid, et sarniiri välja sikutas. Samas on ka hea küsimus, et millise sarniiri välja tõmbas? (Ülemise, alumise, esimese või tagumise Big Grin )

Ise sõitsin orginaal õõtsadega nii ringi, et pool aastat kolisesid all. Umbes 2000km sõitsin siis kuus. Hagu said korralikult, kuni auto otsa sai Big Grin.

98 aasta passat, mis orig osasid sealt ikka leida on. Alumiinium on pehme, on siis tegemist originaal jupiga või mitte.

Vot see ongi huvitav, et sõitsin mööda ideaalselt siledat teed, max50km/h, õhkõrn kurv oli enne maanteele keeramist. Ma arvan, et ma isegi ei pidurdanud seal, vaid võtsin lihtsalt jala gaasilt. Tol hetkel pauk käiski.

Välja kiskus alumise, millele amort ei toetu.

Ajuvaba enivei.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne