[Talupoeg taluja]

Võite proovida ka saeketil hammast teritada teise ehk järsema nurga alla. Ja seda selle poole poolset hammast mis kehvemini saeb....

[Daff]

Jutu jätkuks vanemast ajast pärit probleemist. Nüüdsel ajal  pole sellist teemat kuulnud päevakorda tõusmas aga metsamajandi aegu oli meil juhuseid kus latt sõideti nii õhukeseks, et saeketi veohammas hakkas jooksma soone põhjas. Oli algul väga arusaamatu viga kuna kiskus täpselt sinnapoole kuhu jumal juhatas.

[tcumen]

Olen seda teemat lugenud aga pole silma hakanud või pole keegi sellest kirjutanud aga aeg ajalt tuleb plaadil teine külg keerata. Eriti kui tekib küsimus nagu eespool mainiti, et miks kisub, aru ei saa. Keera teine külg ja tavaliselt aitab.

See juhtplaadi pööramine on tavaliselt kirjas sae juhendis ja seda tuleks teha perioodiliselt.
Olete ehk mõnda trehvanud lugema? (Ei pea ainult tsiteeritavat silmas, ka kõiki ülejäänuid)
Põhjenduseks väidetakse ühtlasemat kulumist. Samuti on juhtplaadile ette nähtud hooldusviilimised.
Mul on siin naise sugulased elupõlised metsavahid/töölised. Nende soovitus on on kolm-neli korda päevas ka ketti vahetada, mitte 8+ tundi ühega lasta. Kasvõi kaht ketti omavahel.
Noh, alla kahe keti niikuinii metsa ei lähe, sestap olen seda nõuannet järginud.
Enda jaoks kehtestatud reegel: kolm paaki ja ketivahetus. Igal teisel ketivahetusel keeran plaati.

[Marko]

Oh sa sinder! Ma panen keti peale, teritan samas ketaslõikuriga, vahetan siis kui täitsa otsas on (ei viitsi neid kanaleid küürida) ja pole mul kiskumise või õlivaeguse muresid olnud. Saab ka nii.
Jaan Tatikat ka natuke - kord sai kett otsa õhtul, varu polnud ja poed kinni, lasin rellaga allesjäänud kühmudele mingid sakid sisse ja saime viimased lauajupid kütteks lastud
Ärge nüüd väga pekske, õlituse toimimist kontrollin aegajalt.

[tcumen]

 Mis sust ikka kolkida, mees ise teab, kuidas oma asjadega ümber käib.
Saladuskatte all võin öelda, et puruhammast lasen ise ka rellaga. Lõikehammast: ei iial. Viilin käsitsi ja silma järgi.
Kasvõi juba seetõttu, et metsas relat pole.
Kui tunnen, et hakkab viltu vedama, siis panen peale viilimisrakise, millega nurgad uuesti paika saab, ja siis on tükk aega hooleta.
Sellist korrigeerimist, olen täheldanud, on vaja max 2-3 korda keti eluea jooksul.

[Marko]

Metsas on tänapäeval akurella
Lõikehamba teritamiseks võin soovitada vähem pöördeid ja võimalikult paks ketas, soovitavalt sama paks kui on soovitatava viili läbimõõt. Proovi üksainud kord ja viskad viili kohe nahh.
Eriti selline mees, kes rakist kasutab harva.

[tcumen]

 Kuule, Sa elad mingis teises virtuaalreaalsuses? Metsas puude tegemiseks soetada akurella?
No ma ei tea. Ma jään eriarvamusele igatahes.

[Marko]

Ma olen elus 3 - 4 päeva metsatööd teinud. Kui teeksin iga päev oleks mul akurellakas kindlasti kaasas.

[JaakH]

Ma siin vahepeal lahkasin ühte Jonseredi


otsatihenditest mälestus

väntvõlli laagrist jooksid rullid minema kui prussakad


Puht sportlikust huvist mõtlesin et putitan veidi.

[Daff]

Olen seda teemat lugenud aga pole silma hakanud või pole keegi sellest kirjutanud aga aeg ajalt tuleb plaadil teine külg keerata. Eriti kui tekib küsimus nagu eespool mainiti, et miks kisub, aru ei saa. Keera teine külg ja tavaliselt aitab.

See juhtplaadi pööramine on tavaliselt kirjas sae juhendis ja seda tuleks teha perioodiliselt.
Olete ehk mõnda trehvanud lugema? (Ei pea ainult tsiteeritavat silmas, ka kõiki ülejäänuid)
Põhjenduseks väidetakse ühtlasemat kulumist. Samuti on juhtplaadile ette nähtud hooldusviilimised.
Mul on siin naise sugulased elupõlised metsavahid/töölised. Nende soovitus on on kolm-neli korda päevas ka ketti vahetada, mitte 8+ tundi ühega lasta. Kasvõi kaht ketti omavahel.
Noh, alla kahe keti niikuinii metsa ei lähe, sestap olen seda nõuannet järginud.
Enda jaoks kehtestatud reegel: kolm paaki ja ketivahetus. Igal teisel ketivahetusel keeran plaati.

Neid juhendeid on loetud küll ja veel, ainult, et paljud meist nii teevad nagu juhend ütleb. Päevas mitu korda ei viitsi meist enamus plaati keerata ja ketti vahetada. See kisub juba ulmevaldkonda. Ja kui lõikad kogu aeg terava ketiga  ei kulu see plaat tuhkagi ebaühtlaselt. Plaadi surm on just nüri kett mis kisub ja mis jõuga puusse sunnitakse minema. 

[Talupoeg taluja]

Tere lugupeetavad saeomanikud!

Paiskasin turgu oma laovarust mootorsae osi:

https://osta-ee.postimees.ee/index.php?fuseaction=item.info&id=76142158&_src=desktop

https://osta-ee.postimees.ee/index.php?fuseaction=item.info&id=76142187&_src=desktop

https://osta-ee.postimees.ee/index.php?fuseaction=item.info&id=76142266&_src=desktop

https://osta-ee.postimees.ee/index.php?fuseaction=item.info&id=76143110&_src=desktop

https://osta-ee.postimees.ee/index.php?fuseaction=item.info&id=76142543&_src=desktop

https://osta-ee.postimees.ee/index.php?fuseaction=item.info&id=76144309&message=description_updated

Läbirääkimised tel.56 95 60 13

[hulgus]

mnjahhh...
Paneb mõtlema, kuis ma küll hakkama siiani saanud.
Kett läheb peale, viilitakse rakisega, kännu otsas, paremal puhul laual. Kui meeles on, siis keeratakse plaati ringi kah, aga pahatihti kestab kett mahavõtmata lõpuni. Puruhambaid peaks kuskil poole hamba peal käia või viiliga korrigeerima.
Plaadi korrigeerimiseks on suurem vallaline käiakivi, korra aastas ikka silutud.

Kümmekond aastat tagasi oli probleem katkevate Stihli kettidega, küll oli poekarla sõnul saag liig võimas, küll teritusnurk, või kuuseis vale. Ei viitsinud peaga seina peksta, ostsin Oregoni, kestis ja lõikas ja kuu keeras õige külje. Stihli meister ise kah tunnistas, et: "standart muutus", aga tänaseks jälle stihlid kestma saanud.
aastas 20-60rm kütet, puude hooldus ja ehitus, ms 250 ja 170ga.

[maisalup]

ei tea, ei kasuta rakiseid ega relakat, käsitsi viilin kõik ketid teravaks, ja viltu hakkab sööma ainult naelte tagajärjel, kuid seda on õnnestunud viilida uuesti otseks. Ketti teritan tavaliselt peale igat tankimist, kuna mulle meeldib oma metsas leppasid võimalikult maadligi lõigata, siis ei jää kändu kus taga hiljem traktoriga kinni jääda, või pole vaja neist mööda manööverdada. 

[mlsluik]

Metsa tuleb ikka viil kaasa võtta, teinekord saab traati vms siis hea kohe ära siluda.

Vahepeal tuleb metsatööd rohkem peale ja kette ikka kuhjub, võtsin siis kasutusele vähe korralikuma terituspingi millega lasen nii mootorsae kui harveri kette. Üldiselt saab sitast suht hea saia veel välja voolida. On näha et kui neli viis saagi töös siis mõni mees teritab ikka natuke omamoodi, kuna kulpe ja puukingasid ei valmista siis olen proovinud ikka ketid sirgeks tagasi lasta...  

[hulgus]

Viili külge kinnituv juhtplaat-viilihoidik on tegelikult väga soovitatav asi. Hoiab hambad samal kõrgusel ja ei lase ketilülisid viilida (mida pahatihti kohtab vaba käega viilitud keti puhul). Eriti vaja, kui mitu kasutajat, näeb kenasti teritusnurka ja kallet lihtsam hoida.
Seändne siis, nagu saemeistri piltidel.

[Talupoeg taluja]

Õhtust!

Selline saag pakkuda:

http://osta-ee.postimees.ee/index.php?fuseaction=item.info&id=76315528&_src=desktop

Sobib siis mõne samasuguse elustamiseks.

T.

[Marko]

   

Selline tore saag on osutunud liigseks. Ostetud paar-kolm aastat tagasi, langetanud neli kaske.
Sobilik hind oleks sada eurikut. Kaubelda eriti ei taha.

EDIT: MÜÜDUD

[skiso]

Tervist. 
Otsin stihl ms180 väntvõlli kui kellegil üle võib teada anda.

[Talupoeg taluja]

Õhtust!

Järgmised sae jäänused müügis.

https://osta-ee.postimees.ee/index.php?fuseaction=item.info&id=76377461&_src=desktop



Läbirääkimised tel. 56 95 60 13

[Talupoeg taluja]

Otsin Stihl MS 361 starterit koos kaanega,plaadikinnituse kaant ja õhupuhastaja kaant.
Stihl 020 AVP Super- ile starteri osasid ja õhupuhastaja kaant.

Tel. 56 95 60 13