Mootorsaag - hooldus ja remont ning turg

(15-03-2017, 19:45 PM)veix__ Kirjutas:  Nii et ei pea korralikult tööd tehes poolt aastatki vastu ilma suurema remondita?
Hea saemees vist olenevalt metsast ja raiest (lageraie või muu) 10 tm päevas pidavat saagima. Seega 1000 tm tuleb kätte 100 tööpäevaga. Rolleyes

Olenevalt metsast 5-20 tm.
Vasta

Sõltub, oma metsas kus palju võsa on viletsaim tulemus olnud 2-4 tihu pika päevaga ja meeletult oksa hunnikuid, teinekord lõikad kerge 4 tunnise päevaga 5-6 tihu ilusti ära. parim tulemus on olnud 12 tihu lepametsas kui keskmine puu diameeter oli 30-40 selline mõnus ülekasvanud lepp ja ladvas paar oksa. Palki ei olegi nagu saanud lõigata kus oleks olnud jämme sirge männipalk.
Sain kätte dolmar ps-420 omal nahal ja käel järgi proovinud nüüd. Ei löönud värisema 40cm nulu ees 13" plaadiga. 
Muljed siis nii, et polnud päris see nagu on 60 kuubikuline langetamisel aga ega palju maha ei jää, eriti laasimisel. Hääl mahedam kui echo, minu käes oli väga mõnusasti istuv. Kaal siis koos 13" plaadiga ja täis paakidega 6,1kg võrreldes siis 60 kuubikulineecho 15" plaadiga 7,9kg ja 18" originaal plaadiga 8,4kg
Minupoolt 5punkti  5est kui inimene otsib omale kodukasutaja saagi mis teeks ära ka langetamise vajadusel.
Nüüd vist enam echo metsa ei lähe kui just haava jändrikud või palgitegu ei ole.
Selline mõnus saag harvendusraieks ja võsa lõikuseks ning väiksemate puude (kuni 30cm)langetuseks.
Vasta

Ja mis märkimisväärset remonti tänapäevane profisaag siis profikasutuses u. 5 kuu tagant tahab?
Vasta

Vot ise pole õnneks omanud, aga üks metsamees rääkis, et 261 temal tahab iga 500 tihu järel 150euro väärtuses remonti. Mis täpsemalt pole uurinud, osadel meestel näiteks husqvarnadel saab 500 tihuga väntvõll otsa õnnelikel kestab 1000 kellel üldse ei joppa sellel ainult 200 tihu.
Vasta

(15-03-2017, 18:29 PM)v6sa Kirjutas:  
(15-03-2017, 18:19 PM)maisalup Kirjutas:  260 oli veel saag millel anti 3000-4000tm 261 tahtvat juba 1000 tihu läbimisel üpris korralikku remonti...

Nii nad räägivad.

Kuigi pahatahtlikud saeremontijad räägivad ka sellest, et kuidagi palju tuleb uksest sisse hooletusest või pohhuismist rikutud saage, milliseid paarkümmend aastat tagasi haruharva nägi... Toungue

Aga tegelikult toodetakse lihtsalt sitta, mis kasutamist ei kannata, eksole. Toungue
 Loogika järgi ei oskaks ju need praegused saelõhkujad, kes paarkend aastat tagasi metsas saage lõhkumas veel ei käinud ka seda 254ja tahta Big Grin 254 ja kiitsid ikka need kes neid omanud olid, need kellel uus ja parem 357 xp enam niimoodi ei kestnud.

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta

(16-03-2017, 05:18 AM)maisalup Kirjutas:  Vot ise pole õnneks omanud, aga üks metsamees rääkis, et 261 temal tahab iga 500 tihu järel 150euro väärtuses remonti. Mis täpsemalt pole uurinud, osadel meestel näiteks husqvarnadel saab 500 tihuga väntvõll otsa õnnelikel kestab 1000 kellel üldse ei joppa sellel ainult 200 tihu.

Raudselt võistluse "kes julgeb odavamat õli panna" tagajärg Big Grin

Töötavat asja ei maksa remontida, läheb katki
Vasta

(16-03-2017, 13:25 PM)Laurts Kirjutas:  
(16-03-2017, 05:18 AM)maisalup Kirjutas:  Vot ise pole õnneks omanud, aga üks metsamees rääkis, et 261 temal tahab iga 500 tihu järel 150euro väärtuses remonti. Mis täpsemalt pole uurinud, osadel meestel näiteks husqvarnadel saab 500 tihuga väntvõll otsa õnnelikel kestab 1000 kellel üldse ei joppa sellel ainult 200 tihu.

Raudselt võistluse "kes julgeb odavamat õli panna" tagajärg Big Grin

Muu hulgas. Teine edukalt saagi lõhkuv tegevus on nürile ketile kogu keharaskusega pealesurumine, et see võimalikult kiiresti läbi palgi end põletaks.

Alkülaatbensiin on ka ainult lollidele, kes raha ei mõista lugeda Big Grin

Tegelikult on lihtsalt saed sitemaks läinud. Sad
Vasta

(16-03-2017, 13:25 PM)Laurts Kirjutas:  
(16-03-2017, 05:18 AM)maisalup Kirjutas:  Vot ise pole õnneks omanud, aga üks metsamees rääkis, et 261 temal tahab iga 500 tihu järel 150euro väärtuses remonti. Mis täpsemalt pole uurinud, osadel meestel näiteks husqvarnadel saab 500 tihuga väntvõll otsa õnnelikel kestab 1000 kellel üldse ei joppa sellel ainult 200 tihu.

Raudselt võistluse "kes julgeb odavamat õli panna" tagajärg Big Grin

Õli kasutan ainult Stihl HP Super. Saekett on koguaeg teritatud, kuna ei ole võimalik tööd teha nüssaga, aga selle 261'e raipe rõõm on ostmisel ja müümisel. Vända laagrid surevad mõnesaja tm saagimisel, saag ise kuidagi uimane. Viid garantii ajal remonti, oma viga fekaal kütus, aga mille kuradipärast vana 026 ja teiste tootjate saed ja trimmid täpselt sama kütusega kestavad?
Vasta

(16-03-2017, 16:02 PM)Inri Kirjutas:  
(16-03-2017, 13:25 PM)Laurts Kirjutas:  
(16-03-2017, 05:18 AM)maisalup Kirjutas:  Vot ise pole õnneks omanud, aga üks metsamees rääkis, et 261 temal tahab iga 500 tihu järel 150euro väärtuses remonti. Mis täpsemalt pole uurinud, osadel meestel näiteks husqvarnadel saab 500 tihuga väntvõll otsa õnnelikel kestab 1000 kellel üldse ei joppa sellel ainult 200 tihu.

Raudselt võistluse "kes julgeb odavamat õli panna" tagajärg Big Grin

Õli kasutan ainult Stihl HP Super. Saekett on koguaeg teritatud, kuna ei ole võimalik tööd teha nüssaga, aga selle 261'e raipe rõõm on ostmisel ja müümisel. Vända laagrid surevad mõnesaja tm saagimisel, saag ise kuidagi uimane. Viid garantii ajal remonti, oma viga fekaal kütus, aga mille kuradipärast vana 026 ja teiste tootjate saed ja trimmid täpselt sama kütusega kestavad?

Kui sedasi sureb üks konkreetne isend, mida maaletooja keeldub remontimast, siis võiks sportlikust huvist seda kurta otse tehasele. Kui seasi sureb juba mitmes järjest, siis säärane asi võik stehase tootearendusele täitsa huvi pakkuda.

Kas sama häda on ka teistel kolleegidel?
Vasta

(16-03-2017, 16:08 PM)v6sa Kirjutas:  
(16-03-2017, 16:02 PM)Inri Kirjutas:  
(16-03-2017, 13:25 PM)Laurts Kirjutas:  
(16-03-2017, 05:18 AM)maisalup Kirjutas:  Vot ise pole õnneks omanud, aga üks metsamees rääkis, et 261 temal tahab iga 500 tihu järel 150euro väärtuses remonti. Mis täpsemalt pole uurinud, osadel meestel näiteks husqvarnadel saab 500 tihuga väntvõll otsa õnnelikel kestab 1000 kellel üldse ei joppa sellel ainult 200 tihu.

Raudselt võistluse "kes julgeb odavamat õli panna" tagajärg Big Grin

Õli kasutan ainult Stihl HP Super. Saekett on koguaeg teritatud, kuna ei ole võimalik tööd teha nüssaga, aga selle 261'e raipe rõõm on ostmisel ja müümisel. Vända laagrid surevad mõnesaja tm saagimisel, saag ise kuidagi uimane. Viid garantii ajal remonti, oma viga fekaal kütus, aga mille kuradipärast vana 026 ja teiste tootjate saed ja trimmid täpselt sama kütusega kestavad?

Kui sedasi sureb üks konkreetne isend, mida maaletooja keeldub remontimast, siis võiks sportlikust huvist seda kurta otse tehasele. Kui seasi sureb juba mitmes järjest, siis säärane asi võik stehase tootearendusele täitsa huvi pakkuda.

Kas sama häda on ka teistel kolleegidel?
Teatavate mööndustega, aga 1000tm pole keegi kätte saanud.
Vasta

http://www.arboristsite.com/community/th...ms.260773/

siin 8lk teemat 261 hädadest

Töötavat asja ei maksa remontida, läheb katki
Vasta

(16-03-2017, 17:42 PM)Laurts Kirjutas:  http://www.arboristsite.com/community/th...ms.260773/

siin 8lk teemat 261 hädadest

Khm, enamus sellest jutust käib rämeda saepiinamise tulemuste kohta. Aga hariv lugemine, tänan.

M-tronicu suguelu vanas eas ei oska keegi veel ennustada... Sad
Vasta

Huvitav oleks kuulda kohaliku maaletooja seisukohta teemal profisaed MS261 mis töötavad 5 kuud metsas, seejärel vändad laiali. Mismoodi saab ebakvaliteetne kütus rikkuda väntvõlli laagrid? Garantii teostajaga koos võtsite saest kütuseproovi mis on nüüd laboris tunnistatud EVS-EN ... standardile mittevastavaks?

Töötavat asja ei maksa remontida, läheb katki
Vasta

Kütus saab rikkuda väntvõlli laagreid. Räägin põhimõtteliselt edasi saagide hooldaja/remontija jutu: "tavaline" tänapäevane bensiin pidavat halvasti mõjuma (ei tea kas kõikidele või osadele) väntvõlli simmeritele ja nende vahelt hakkab õhk sisse pääsema. Simmerite taga on väntvõlli laagrid. Ja see õhk pidi halvendama laagrite õlitust. Äkki kõlab loogiliselt? Kuigi ma ei saa aru kas/miks need simmerid siis sellisest kummmist ei ole valmistatud, mis tänapäeva bensiinile (veidi erinev koostis, kunagi kasutati pliid oktaaniarvu tõstmiseks, nüüd muud ained) vastu peaks. Rolleyes
2-taktilistel mootoritel, kus kütus koos õliga käib karterit läbi ja määrib väntvõli laagreid, olevat soovitatav kasutada alkülaatbensiini.
Vasta

Just nimelt, soovitatav. Näita mulle seda kohta kasutusjuhendist kus on kirjas et ei tohi kasutada tanklabensiini?

Ja mis mõõtühik on lõigatud tihu? Kuidas seda teisendada töötundideks? Kõrvaltvaatajale tundub sama ebamäärane kui autol läbisõidumõõdik, toon meelevaldse näite: mõni sõidab oma saega Tallinnas taksot, (läbisõit 5tm päevas) teine Tallinn Tartu Võru otsi (20tm päevas), kumb saag nüüd rohkem tööd on teinud?

Töötavat asja ei maksa remontida, läheb katki
Vasta

Oh jessus seda sõdimist Sad
Edaspidi panen oma pisimootoritessa 98 bena ja loodan et on tiba parem.
Kaasa arvatud järgmise kevade esimene käivitus.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

Seda uhket poe bensiini soovitatakse kasutada ikka pigem siis kui saag pikalt seisab, aga seda ka mitte vända simmerite pärast, vaid karpa membraanide pärast.
Isiklikult ei tea ühtegi, kes teeks pro tasemel metsatööd ja ei ostaks tanklast kütust.
Tihedamad probleemid on kaua seisnud kütus. Kunagi huksvarna seguõli soovitati hoida pimedas ja valmis segu mitte üle paari(?) kuu. Olevat olnud selline UV lagunev.

Tihu on tõesti ebamäärane mõõt. Ehk on see kolm korda vähenenud kogus seal, et täna läheb saemees sinna, kuhu masin ei pääse, ehk võssa.
Ise olen lõiganud 12h jooksul 42 tihu. Tegemist oli sellise 45-50cm läbimõõduga 30-35m kõrge männi metsaga. Kiiremini oleks kah saanud, aga ei osanud.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta

(16-03-2017, 23:14 PM)veix__ Kirjutas:  Kütus saab rikkuda väntvõlli laagreid. Räägin põhimõtteliselt edasi saagide hooldaja/remontija jutu: "tavaline" tänapäevane bensiin pidavat halvasti mõjuma (ei tea kas kõikidele või osadele) väntvõlli simmeritele ja nende vahelt hakkab õhk sisse pääsema. Simmerite taga on väntvõlli laagrid. Ja see õhk pidi halvendama laagrite õlitust. Äkki kõlab loogiliselt? Kuigi ma ei saa aru kas/miks need simmerid siis sellisest kummmist ei ole valmistatud, mis tänapäeva bensiinile (veidi erinev koostis, kunagi kasutati pliid oktaaniarvu tõstmiseks, nüüd muud ained) vastu peaks. Rolleyes
2-taktilistel mootoritel, kus kütus koos õliga käib karterit läbi ja määrib väntvõli laagreid, olevat soovitatav kasutada alkülaatbensiini.

Võibolla kellegile kõlab loogiliselt, aga kui vända simmekad hakkavad õhku läbi vedama lähevad sael pöörded paigast ja ega ta just väga hästi enam käima ka ei lähe.
Vasta

Jah, eriti odavamatel saagidel pidi olema see probleem (võibolla simmerite materjal eriti stt?), et selle tõttu ka pöörded muutuvad, käivitumise kohta ei oska öelda. Tagantjärgi mõeledes oma vana sae peale, millel väntvõlli laager läks, siis käivitus tavainimese mõistes normaalselt (mitte alati esimesest tõmbest, aga mõne korraga ikka) ja justkui korralikult kuuma andes hoidis münda aega tühikäigu pöördeid veidi kõrgemal. Äkki oli ka sama simmerite probleem.
Soovitati alkülaatbensiini nii seisvale saele kui ka pidevalt töötavale. Ei kasuta muidugi keegi (äkki mõni erand kusagil leidub?) igapäevaselt metsas tööd tegev saemees alkülaati, aga eks nad siis vahetavad 1000 tm järgi väntvõlle, võibolla alkülaadiga vahetaks 3000 või enama tm tagant?
Vasta


'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 11 külali(st)ne