09-01-2007, 00:10 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 09-01-2007, 00:18 AM ja muutjaks oli valdo.)
isandpauk Kirjutas:3. kõik originaal - selle kasuks räägib kahjuks vaid kahel IZ-l nähtud samasugune kate
kuna IZidega on olnud pidevalt üks segadus siis põhimõtteliselt pole sul tarvis midagi vahetada. Võib alati öelda, et on originaal, kuna vastupidist ei ole võimalik tõestada.
Kogu nõukogude tööstust (mh ka mootorrattatööstust) iseloomustas suur tsentraliseeritus ning pidev laveerimine korrastatud plaanimajanduse ja defitsiidi vahelises ahtakeses ruumis. Ehk siis valdav enamik sõidukeid pandi kokku nendest detailidest, mis parajasti miskis laos sees olid (loe: mille partei- ja plaanikomitee "kõrgelt" ja/või kohalik libekeel-varustaja "altpoolt" kuskilt teisest tehasest mingi hüve eest välja ajas või ei ajanud).
Kui mingi detail mingil ajastul vahetus uuema vastu, siis ülipaljudel juhtudel jäi kas mingil ajal tootmisse vana ja uus detail kõrvuti liinidel (riigiplaanis oli vaid kahest liinist ühe uuendamine, teise jaoks polnud ressursse, kuna kohaliku parteikomitee eraldiste taotlus jäeti kõrgemas instantsis tähelepanuta). Või siis oli riigis mitu tehast sama jupi valmistamiseks: üks tegi endiselt vanatüübilist, teine aga juba uuetüübilist detaili. Viimasel juhul oli loterii, kumba tehast varustaja parajasti külastas ja/või kummas tehases ta "Kännu kuke", Vana Tallinna", Ida-Saksa dušisegistite, Tšehhi "liblikarohelise" majavärvi vm nomenklatuurile mõeldud defitsiitse nodiga jutule võeti ja kummas pikalt saadeti. Sellest siis sõltus, kas järjekordne vooluliini päästev suur detailiparti olid siis vana- või uuetüübilised.
See jutt kehtib juhul, kui sõidukile (vm koostule) sai probleemideta paigaldada mõlemat detaili. Aga nõukogude tehnika oligi ju viimase piirini üli-unifitseeritud.
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.