02-03-2007, 01:04 AM
Mõned sõnad jällegi vahepealsetest tegemistest, mis pole just võimaluste ja aja puudumise tõttu kõige progressiivsemad olnud, aga siiski vaikselt ning kindlalt lõpu poole. 
Hetkel on käimas detailide pahteldamine, mis võiks ka õige pea lõppeda. Bensiini paak on IŽ-56-e ja ilmselt teiste sarnaste isendite puhul see kõige kõveram detail ratta juures ning seda juba tehasest. Hetkel kaalun samuti, mida teha porilaudade külgede punktkeevituste jälgedega. Ühest küljest oleks originaalsem jätta need jäljed alles, teisal oleks esteetilisema väljanägemise nimel nad vaja täis pahteldada. Hetkel kaldun isegi mitte pahteldamise suunas, samas porilaudade teised ja suuremad pinnad saavad kindlasti siledaks.
Õnnestunud on ka lõpuks leida teine tagasadul ja saada sealt puuduv sadulavedru, õigemini oli sellel sadulal esindatud kõik 6 vedru. Sadula vedrud ja muud vajalikud detailid on nüüdseks ka tsinkimisest läbi käinud ja kohe kui sadula raamid saavad originaalvärvi alla, lähevad ka sadulad taaskoostamisele. Hetkel tundub olema järjekordne müsteerium leida sadula naha raamile kinnitamiseks neete, nagu originaalid, kuid otsingud jätkuvad - isetegemise rõõmud ja mured Leidsin samast allikast ka teise komplekti küljekarpe, originaal süütevõtme kahvliga jms.
Tsinkimisest tulnud IŽ-56 detailid (loodetavasti ka viimased tsinkimist vajavad
):
Neid keda paelub IŽ-56 originaalsuse teema, leiab järgnevalt fotolt veidi ainest mõtlemiseks. Nimelt 2 seisuharki, mis olen siit-sealt leidnud ja võiks kuuluda IŽ-56-le, on erinevad. Nimelt pildil on alumine ja puhastamata seisuhark see, mis tundub olema enamlevinud, vähemasti paljudel nähtud fotodel originaalseisukorras ratastest on just viimane seisuhark esindatud. Puhastatud seisuhargil on erinevuseks hargi allalükkamise varda keevituskoht, mis on täiesti maadligi, samuti kesktoru on jämedam, fotodel pole aga mina seni sellist varianti kohanud. Mõni teadjam võiks kommenteerida.
Hetkel on käimas detailide pahteldamine, mis võiks ka õige pea lõppeda. Bensiini paak on IŽ-56-e ja ilmselt teiste sarnaste isendite puhul see kõige kõveram detail ratta juures ning seda juba tehasest. Hetkel kaalun samuti, mida teha porilaudade külgede punktkeevituste jälgedega. Ühest küljest oleks originaalsem jätta need jäljed alles, teisal oleks esteetilisema väljanägemise nimel nad vaja täis pahteldada. Hetkel kaldun isegi mitte pahteldamise suunas, samas porilaudade teised ja suuremad pinnad saavad kindlasti siledaks.
Õnnestunud on ka lõpuks leida teine tagasadul ja saada sealt puuduv sadulavedru, õigemini oli sellel sadulal esindatud kõik 6 vedru. Sadula vedrud ja muud vajalikud detailid on nüüdseks ka tsinkimisest läbi käinud ja kohe kui sadula raamid saavad originaalvärvi alla, lähevad ka sadulad taaskoostamisele. Hetkel tundub olema järjekordne müsteerium leida sadula naha raamile kinnitamiseks neete, nagu originaalid, kuid otsingud jätkuvad - isetegemise rõõmud ja mured
Leidsin samast allikast ka teise komplekti küljekarpe, originaal süütevõtme kahvliga jms.Tsinkimisest tulnud IŽ-56 detailid (loodetavasti ka viimased tsinkimist vajavad
):Neid keda paelub IŽ-56 originaalsuse teema, leiab järgnevalt fotolt veidi ainest mõtlemiseks. Nimelt 2 seisuharki, mis olen siit-sealt leidnud ja võiks kuuluda IŽ-56-le, on erinevad. Nimelt pildil on alumine ja puhastamata seisuhark see, mis tundub olema enamlevinud, vähemasti paljudel nähtud fotodel originaalseisukorras ratastest on just viimane seisuhark esindatud. Puhastatud seisuhargil on erinevuseks hargi allalükkamise varda keevituskoht, mis on täiesti maadligi, samuti kesktoru on jämedam, fotodel pole aga mina seni sellist varianti kohanud. Mõni teadjam võiks kommenteerida.