[taruvaras]

Viga viitab koheselt käesoleval ajal ilmastiku suurele liigniiskusele, mis sadestub kondensina jahtunud mootorile ja ühtlasi ka jagaja kaanele, kõrgepingejuhtmetele jne. Kuna praegu talveaeg ja teekatteid soolatakse, siis lihtsalt eessõitva auto veepilves sõites imetakse see ollus jahutava õhuga läbi radika sooja mootori peale, kus ta kuivab. Öösel seevastu soolaga kaetud  jahtunud mootor hakkab endale ligi tõmbama õhuniiskust, kuna sool on hügroskoopne aine. Seega tekib juhtmetele ja ka muudele süüteseadmetele soolaelektrolüüt, mis suurepäraselt juhib voolu just sinna, kuhu teda ei ole vaja. Ja žiguli punased juhtmed on aga eriti altid "üle peksma".
Lihtsaks arstirohuks on siin jällegi juhtmete, jagaja kaane (ka seestpoolt, võib tõmmata kontaktidele , isegi söepulgale), rootori (siinkohal tuleks jälgida, et õli ei satuks katkesti kontaktide vahele), piipude hoolikas! ületõmbamine (uputamine) diiselküttesse või veel parem mootoriõlisse kastetud kaltsuga. Need vedelikud on suurepärased dielektrikud. Kui nii talitad, siis süüte poolest käivitusprobleeme ei teki paari kuu jooksul. Siis võib protseduuri korrata. Soovitan seda profülaktikat kõikidele sädesüütega sõidukiomsanikele. Jätke oma kõhklused- kahklused , eelarvamused ja tehke seda! Ise talitan nii juba paar aastakümmet  ja aastast aastasse. Ka aerosoolpakendis dielektrik on sama toimega, kuid tema toimeaeg on väga lühike, sest ta on küllalt kiiresti lenduv. Seda peaks siis peale kandma iga päev.
Kui nüüd ka ei käivitu, on viga bensiini etteandes. žiguli puhul tahab talvine käivitamine rikkamat segu, selleks tuleks 2-3 korda vajutada enne käivitamist gaasipedaali. Selle tulemusena pritsitakse läbi kiirenduspumba düüsi 2-3 sortsu bensiini. Sama sortsutamist võib soovitada ka peale õhtust viimast seismajätmist, siis ei ole vaja hommikul tallata.
Kiirenduspumba düüsi töötamist (mitte töötamist) on võimalik vaadelda eemaldatud õhupuhasti kaane korral.