[praud]

Ma arvan,et tehasest tulles see küll nii ilus ei olnud ! Esiteks kohe värv !
vs

Jah, täiesti omaette teema tegelikult ja veid OT nüüd. Kuid kui tehase konditsiooni peale välja minna, siis on see restaureerimine üsna mahukas, planeerimist ja kõikide nüansside läbi mõtlemist ning endale selgeks tegemist nõudev töö. Eks ta nii ole, et lihtsam on teha parem asi, kui selline, nagu aparaat omal ajal tehasest välja tuli. Enda projektikese puhul pole ma seda paremaks tegemise latti väga tehasekonditsiooni lähedale sättinud (aga ka mitte väga kaugele), mõningaste sõlmede puhul lihtsalt on tahtmine olnud teha nad üle nii, nagu tolleaegne tootmine oleks võinud seda teha, kui see oleks eesmärgiks seatud. Lõpptulemus ongi minu nägemus ühest korralikust 1959 aasta IÞ-56-st; mis tolle aja normidesse ei oleks mahtunud, kuna taotleti tõenäoliselt kvantiteeti, mitte selle vastandit; ja minu vaimusilmas nähtud IÞ-56-e harmoonia ja ilu võimendus, mille pärast ma toda üldse taastama hakkasin. Mulle selle ratta kontseptsioon lihtsalt meeldib ja just sellise kaherattalisega ma sõidaks. Kostub justkui oleks mul veneraua fetið, aga paraku on mul väga kindel nägemus sellistes asjades ja see ei sea tegelikult piire raua päritolule, vene raud oli lihtsalt kättesaadavam ja mul pole kunagi vene mootorratast ka olnud, seegi huvitav põhjus, vähemasti minu jaoks
Seesinane nägemus musta numbri taotlemisel pole ilmselt mingi vabandus, aga ega ma seda ratast ka päris muuseumi tarbeks ei tee. On ju tore vahelduseks kiires varakapitalismis teha midagi hoopis teises aegruumis, mida ei saa hinnata selle järgi, kes sai valmis esimesena ja kõige odavamalt.