[ryblik1]

Mina ei tea, siis kui mina käisin koolis, siis olid juba veidi hilisemad aastad ehk 1982-1992. Meie klassis umbes pooltel olid isad meremehed, ning mäletan et nende hulgas 80-ndate alguses oli vene ning lääne autoomanike umbes võrdselt. 10 aastat vana Opel Rekord maksis mingi 200-300 DEM-i mis isegi nõukogude meremehe jaoks oli taskukohane, pluss igasugused hangeldamised, salakaubavedu jne jne. Mõnel perel oli need koguni kaks. Aga muidugi, ise võite ette kujutada, ki pikaks jääb 10 aastat vana Rekordi elu olukorras kui varuosad ei ole sisuliselt saadaval.

lisan oma jutu ka siia. aastaid tagasi kohtusin vanema härraga kelle graazist sai ostetud opel monza, samas kuuritaga seisis kõveraks sõidetud tðaika kapott, küsimuse peale et mis autoga siis juhtus oli selline huvitav jutt. vana oli kunagi töötanud teater vanemuises ja sealt keegi oli vana tðaika suutnud peale mingit kõvemat pidu vastu puud sõita. siis kuidagi sahkerdati see auto mahakandmisele ja vaikiti asjad maha, aga vana sai kortsus ninaga tðaika omale. oli siis saanud kuidagi ka althõlma juppe ja kauidagi ülesse lappinud, aga kõver olevat olnud igati, aga vana sattus siis saksamaale ja mingite sugulaste juurde külla. need olid vanale oma 3a vana rekordi parseldanud ja siis siit oli tðaika omal jalal saksa liikunud. vanal oli siis tartus 85 aastal siis 82a kroomstangedega opel rekord. iseenesest tollal oli see kõva kaup. sest nagu vana ise ütles siis oli sõidumugavus,minek,uue auto lõhn ja muu kõik, selle ülesse kaalunud. aastal 2002 kui mina temaga äri tegin oli see rekord ikka jumala surnud mis surnud, aga tðaika oleks hetkel maksnud......... ojaaaa. kuid noh eks iga mees mõtleb vaid hetkele.
ps. vana elas huvitaval aadressil tartus. mäe 20 mida osa meeskodanike on külastanud muudel eesmärkidel enne 2000 aastat kui politsei seal asutuse kinni pani. seal oli kohapeal palju lõbusaid tydrukuid, vana oli neile isegi autojuht olnud.

kui palju selles jutus mida mulle räägiti , tõtt ka on seda ma ei tea.

kena õhtut.