15-11-2009, 19:48 PM
1) Pulber-tulekustuti baloon talub mõne atmosfääri suurust rõhku ja neist pole eriti kasu.
2) Nõukogude aegne CO2-tulekustuti talub 150 atm rõhku - oma ehituselt on ta võrreldav akvalangi balooniga.
3) Põhimõtteliselt võiks kasutada co2 hoidmiseks lääne akvalangi baloone, mis taluvad 200 atm rõhku.
4) Kõrget rõhku taluvatele baloonidele tehakse lääne standardite järgi iga 5 aasta tagant nn "surveproov", mille käigus lastakse baloon tühjaks, keeratakse ventiil maha, täidetakse baloon veega ja tõstetakse korraks rõhk 1.5 korda töörõhust suuremaks (200 atm baloon korraks 300 atm peale, kuid 400 atm juures lõhkeks baloon arvestusliku materjali tugevuse tõttu) - kui baloon talub korraks 1.5 korda suuremat rõhku, siis on ta "korras" ja teda võib järgnevad 5 aastat julgelt kasutada - kui veega täidetud baloon katsetuse ajal katki läheb, siis ei juhutu eriti midagi - kui gaasiga täidetud baloon katki läheb, siis lendab ta nagu rakett minema ja põhjustab suuri purustusi.
Näiteks 12 liitirise 200 atm akvalangi balooni surveproovi tegemine maksab Rootsis ligi 500 sek balooni kohta ja Eestis maksab ta ligi 700 eek (mingi N -tähega algav firma pidi seda kuskil Tallinnas tegema, sukeldumisklubidest saaks seda täpsemalt teada).
5) Jättes gaasifirmade kasumiahnuse kõrvale, on kerge mõista, miks nad üritavad ainult "enda" kontrollitud baloone kasutada - keegi ei taha mingi nõukogude aegse läbiroostetanud balooni täitmise ajal õhku lennata (näiteks 1 liiter dünamiiti eraldab ligi 700 liitrit gaase - ehk piltlikult öeldes on dünamiit 700 atm rõhu all - seega on 200 atm rõhu all olevad gaasi baloonid võrreldavad nõrga lõhkeainega ja baloonide regulaarne kontroll on igaühe elu ja tervise seisukohast mõistlik tegevus).
6) Kui kuskilt garaazinurgast saab "nulliga" mingi CO2 tulekustuti või akvalangi balooni ja talle ära teha turvalisuse mõttes surveproov, siis tasuks selline lahendus kodukasutaja jaoks ennast aastatega ilusti ära praeguste rendihindade juures.
2) Nõukogude aegne CO2-tulekustuti talub 150 atm rõhku - oma ehituselt on ta võrreldav akvalangi balooniga.
3) Põhimõtteliselt võiks kasutada co2 hoidmiseks lääne akvalangi baloone, mis taluvad 200 atm rõhku.
4) Kõrget rõhku taluvatele baloonidele tehakse lääne standardite järgi iga 5 aasta tagant nn "surveproov", mille käigus lastakse baloon tühjaks, keeratakse ventiil maha, täidetakse baloon veega ja tõstetakse korraks rõhk 1.5 korda töörõhust suuremaks (200 atm baloon korraks 300 atm peale, kuid 400 atm juures lõhkeks baloon arvestusliku materjali tugevuse tõttu) - kui baloon talub korraks 1.5 korda suuremat rõhku, siis on ta "korras" ja teda võib järgnevad 5 aastat julgelt kasutada - kui veega täidetud baloon katsetuse ajal katki läheb, siis ei juhutu eriti midagi - kui gaasiga täidetud baloon katki läheb, siis lendab ta nagu rakett minema ja põhjustab suuri purustusi.
Näiteks 12 liitirise 200 atm akvalangi balooni surveproovi tegemine maksab Rootsis ligi 500 sek balooni kohta ja Eestis maksab ta ligi 700 eek (mingi N -tähega algav firma pidi seda kuskil Tallinnas tegema, sukeldumisklubidest saaks seda täpsemalt teada).
5) Jättes gaasifirmade kasumiahnuse kõrvale, on kerge mõista, miks nad üritavad ainult "enda" kontrollitud baloone kasutada - keegi ei taha mingi nõukogude aegse läbiroostetanud balooni täitmise ajal õhku lennata (näiteks 1 liiter dünamiiti eraldab ligi 700 liitrit gaase - ehk piltlikult öeldes on dünamiit 700 atm rõhu all - seega on 200 atm rõhu all olevad gaasi baloonid võrreldavad nõrga lõhkeainega ja baloonide regulaarne kontroll on igaühe elu ja tervise seisukohast mõistlik tegevus).
6) Kui kuskilt garaazinurgast saab "nulliga" mingi CO2 tulekustuti või akvalangi balooni ja talle ära teha turvalisuse mõttes surveproov, siis tasuks selline lahendus kodukasutaja jaoks ennast aastatega ilusti ära praeguste rendihindade juures.