[valdo]

NSU vabajooksurumm on toodetud Saksamaal Neckarsulmis asuvas NSU tehases. Peale NSU enda jalgrattatoodangu olnud ta olnud massilises kasutamises mitmetel 1930ndate aastate Eestis toodetud või siin komplekteeritud ratastel (nt ETK, Are jt). Minu erakogus on isegi üks Royal Enfield, mis on arvatavasti Eestis komplekteeritud ja mille tagaratta rummuks on NSU (mina hindan, et see on seal olnud juba algselt).

NSU vabajooks on nn "koonus ja kruvi" tüüpi a la Badenia, Astoria, Union, Novo, Mundus jt. Laagriringi läbimõõt on NSUl 33 mm (masslevinud Torpedol on ta 40 mm).

NSU vabajooksu laagrite eripäraks on eripärase kujuga koonuspinnad ja separaatorid. Kui nn tavaline kuullaager (Saksa toodangul tavaliselt firmalt STAR) on selline, et kuulid ja separaator on komplektsena ühes tükis ning väljavõetud olekus kuulid separaatorist välja ei kuku, siis NSU-l on lugu teisiti. NSU vabajooksu laagriseparaator kujutab endast nn aukudega sfäärilist võru, mille aukudest kuulid ca 40% ulatuses välja ulatavad, kuid mis koonusest eraldatuna kuule kinni ei hoia.

Et lahtivõetud vabajooksust kuulid-separaatorid välja ei jookseks, on NSU vabajooksu kõik kolm koonust valmistatud nn soonega tüüpi (vt fotod) - kui kuulid on asetatud separaatorisse, saab kerge pingutusega selle üle koonuse tagarandi pilusse suruda. Niisuguse konstruktsiooni kokkupanekuks (eriti suure 33 mm laagri korral) on vajalikud väga osavad näpud või erirakise või muu nipi olemasolu.

Konkreetsel 1939.a. vabajooksul on sellise omapärase separaatoriga kaks parempoolset laagrit. Seevastu vasakpoolne laager on harilikku tüüpi (firmalt STAR) , kuigi ka sealne koonus on soonega tüüpi ning parempoolse laagri saaks vabalt sinna ringi tõsta. Raske on öelda, kas seal on niisugune laager algselt olnudki või on see hiljem vahetatud - näiteks 1942.a. NSU sõjaväejalgratta vabajooksul (mille leidsin 1985. aastal metsa visatuna) olid kõik kolm laagrit samatüübilised. Igatahes tavalise (STAR) laagri asetamine vasakusse koonusesse lihtlabase randist ülepressimisega siin ei õnnestu, see lõpeb kuulide minemalendamisega. Laagri paigaldamiseks on mõistlik kõik 9 kuuli väikese pingutuse tulemusena separaatorist eemaldada, paigaldada tühi separaator soonde ja siis need kuulid seal tagasi oma kohtadele väikeste klõpsatuste saatel tagasi panna (selliselt kokkupandud vasakust koonusest on eraldi foto).

Kuulid ise on, nagu kõikidel teistelgi sama ajastu vabajooksudel, tavalised 1/4" ehk 6,35 mm läbimõõduga (võrdluseks - nõukogude ajal olid Torpedo replikates kasutusel väiksemad, 6 mm kuulid)

Vabajooksu pidur on tüüpiline pronkstrummel. Tugeval pidurdamisel purunes see kergesti - mulle on viimase 27 aasta jooksul kätte sattunud vähemalt neli purunenud trumliga NSU vabajooksu.

Mitmed vabajooksu detailid on markeeritud ovaali sisse pressitud NSU logoga (vt fotod). Kusjuures võllil on kiri "NSU" ilma ovaalita ja sellest allpool asub valmistamisaasta (vt foto). Seniajani olen ma arvanud, et NSU vabajooks valmistamisaastat ei sisalda, kuid vähemalt sellel konkeetsel 1939.a. vabajooksul on see siiski võllile pressituna olemas. Hetkel ma ei tea, kas kõikide NSU vabajooksude võllid aastaarvu sisaldavad.

Pidurisaba sisaldab NSUle tüüpilist "nagaga" kilbiga logo. Vähemalt kõikidel sõjaeelsetel vabajooksudel olen ma näinud sellist pidurisaba. Samas minu 1942.a. sõjaväerratta vabajooksu pidurisaba peal oli kalliograafiline tekst "Neckarsulm" (sama ðriftiga nagu kasutasid Torpedo ja Komet) ning lõpus see tuntud kilp.

NSU vabajooksu rumm meenutab võhiku jaoks veidi Torpedo rummu, kuna selle keskosa on veidi väiksema läbimõõduga kui äärmised, kodaraäärikutega külgnevad alad. Kuid kogenud silm ütleb peagi ära, et NSU vabajooks on Torpedo omast läbimõõdult väiksem.

Lisaks on NSU vabajooksul veel üks välisküljelt lihtsalt tuvastatav eripära, mida ma pole teistel vabajooksudel kohanud - nimelt ketiratta kontramutter on seal lahendatud kaussmutrina, mille siseserv toimib ühtlasi ka väikese laagri katteseibina. Selle kaussmutri all asub paks viltseib, mis deponeerib õli. Tavaline lahendus on (Torpedo, Komet, Union, Badenia, Rotax, Astoria jt vabajooksud), et kontramutter on tavaline seibmutter ning laagri katteseib on eraldiseisev koonuse sisse pressitud seib.

Tõenäoliselt evitasid NSU konstruktorid selle kaussmutri vabajooksu monteerimise hõlbustamiseks - kui haarata kinni ketirattast, ei kuku võll koos väikese laagriga välja. Nimelt on NSU monteerimine veidi keerukam kui Torpedo, Komet'i, Unioni, Novo vms monteerimine - liikuval kruvikoonusel käib seal spetsiaalses soones ärapööratud otsaga seib, mille pööratud ots peab fikseeruma piduritrumli pilus. Seega tuleb vabajooksu kogu vasakpoolne sisu alates kruvikoonusest kuni välise koonuseni panna sisse korraga ja vertikaalasendis, et detailid jääksid õigesse asendisse.

Ja lõpuks veel üks eripära, mis kogenud silma jaoks eristab jälle NSU vabajooksu väliselt Torpedost. Nimelt on NSUl rummu vasakpoolne, kodaraäärikust väljapoole jääv serv Torpedo vastavast servast ca 4 mm pikem.

Käesoleva jutu ja piltide tekkimise peapõhjus on minu ETK ETEKA nr 7344 restaureerimine. Selle käigus sai kogu jalgratas (sh ka tagaratta vabajooks) võetud täiesti algosadeks. Peale puhastamist ja mõnede detailide galvaanikakihi asendamist ning enne tagaratta lõplikku kokkumonteerimist sai tehtud ka alljärgnevad fotod.