[valdo]

Ratas raaminumbriga 7344 on valmistatud Tallinnas ETK jalgrattatehases millalgi 1940.a. kevadtalvel või kevadel. Rattal on kahe kõvera toruga raam kahe vahepulgaga, kandilise profiiliga vändad kinnituvad kiiludega. Ketiratas on tavaline "viisnurk", ajastule ebatüübiliselt on vänt ja ketiratas ühes tükis, st nad on kas kokku needitud või keevitatud ja neid ei saa üksteisest eraldada. Pedaalid on firmalt Uniom, millele viitab tolmukapsli otsas olev kilbi keskel asuv U-täht. Oma kujult on pedaalid ajastule tüüpilised, nende kummid on tavalise *******-kujulise mustriga.

Rattad on ajastule tüüpiliselt rantrehvidega, tagumiseks vabajooks on NSU. Sadulaks on kõvakatteline Lepper, tagumised vedrud on topelttoimega, eest läheb nahariba vedru juurde klambri alla. Sadulal tagasilt puudub.

Ketikaitse on ajastule tüüpiline. Helepruunid leistangiotsad on firmalt Hebie. Kett on ilma lukuta, lahtivõetamatut tüüpi, aga kuna tagakahvli ülaharu saab poltidega ka alt lahti võtta, pole ketti vaja lahti võtta, saab kinnisena vahetada. Rattal on kangidega esipidur, helkur on nn "punnsilm"-tüüpi.

Musta värvi raam on kaunistatud peente hõbedaste ja tumehallikas-siniste triipudega. Ülemise toru peal on trükitähtedega ETEKA, püsttoru peal sinisel väljal on ümar embleem. Umbes sarnane embleem kordub tagaporilaual. Galvaanikast on kasutatud nikeldamist, nii rataste kui ka porilaudade keskosad on kaunistatud poolläbipaistva rohelise laia triibuga, millede kummaski servas on kitsas must triip. Kodarate rummupoolsetel otstel on ristikulehekujuline embleem.

Kui ETK Original oli tehase nn luksmudel, siis ETEKA oli odavam nn tavamudel. ETEKA naisteratas erines Originalist järgmiste nüansside poolest:
1. Vabajooks oli Originalil Torpedo, ETEKA-l NSU.
2. Esikahvli pea ehiskapsli nikeldatud seelik oli Originalil sügav, ETEKA-l aga palju madalam.
3. Galvaanika oli ETEKA-l õhem (mulle tundub igatahes nii).
4. Esiporilaua alaosa oli Originalil külglaienditega, ETEKA-l polnud.
5. Sadul oli Originalil pehmekattega, ETEKA-l kõvakattega.

Konkreetne ratas on üsna hästi säilinud ja seisnud kõik aastakümned väga vähe kasutatuna. Kõik sõlmed ja laagrid on praktiliselt nagu uued ja rattakotis on tehases sinna pandud võtmed kasutamata kujul. Rattale tehases alla pandud rehvid on praktiliselt kulumata, sama võib öelda punasest kummist valmistatud sisekummide (lohvide) kohta. Laagrites on igal pool uue välimusega tehases pandud määre, nagu oleksid nad eile kokku pandud. Samas välimuses, st täiesti uue "näoga" on veljed rehvide alt.

Rantvelje rehvialune "õnarus" ei ole huvitaval kombel nikeldatud, vaid on värvitud hallikassinise kruntvärviga, umbes sellise tooniga, nagu on raamil tumedamad triibud. Ka porilaudade siseküljed on kaetud sama värviga, ka need nikeldatud ei ole.

Kõik kolm õlitusniplit (ratastel ja keskjooksul) on nn "tipuga kiivriga" tüüpi. Esiratta rummu (36 kodarat) võimalikke kirjasid ei ole ma oma laiskusest veel välja puhastanud.

Ratas on pisidetailideni säilinud algsena, kuigi mitte ka päris 100% komplektsena. Kadunud on kell, pumbaklambrid ja ka pump ise, samuti ühe pedaali tolmukapsel. Murdunud on porilauaembleem. Puudu on ka kleidivõrk. Valesid detaile rattal küljes ei ole, st kõik muu on algne.

Samas on ratas mingil perioodil seisnud niiskes ruumis ja saanud mitmeid niiskuskahjustusi. Nii kõik galvaanikaosad kui ka must värv on väiksemate mahakoorumiste ja roostelaikudega. Tõenäoliselt õnnestub valdav enamik värvist ja galvaanikast taastamisprotsessil säilitada roostet keemiaga seisma pannes.

Kindlasti tuleb uuendada tagavelje, ketiratta, väntade ja pedaaliosade niklikiht, sest seal on rooste tugevalt roninud galvaanika alla - selliseks jättes hävib kogu materjal aja jooksul üsna kiiresti. Mujal õnnestub roostetamine vast keemiaga seisma panna ja säilitada algne pinnakate veidi kahjustatud kujul. Värvitud detailide osas näib, et piisab rooste seismapanemise järel värviparandustest, vaid ehk esikahvli osas on see hetkel veel küsitav.

Pildid sellisena, nagu ma selle ratta sain, st enne igasuguseid töid selle juures:

[kass]

Vaata laiemalt, Valdo, vaata suurelt! Nagu kirjutasid - lgp. ksf! Manic on poole tööd ära teinud! Milleks ta on seda teinud - eks selleks, et huvilised saaksid vaadata, nautida ja teadmisi koguda.
ETK mudelite kohta on Raini lehel ühte ja teist kirjas. Näit. Oli ETEKA mudeleid väidetavalt nikeldatud (mudelid 9 - meeste ja 10 - naiste) ja kroomitud - vastavalt 11 ja 12.
Originale aga lausa 3 erinevat, Kevini teemas kirjutad, et Originalil olid laiendustega poritiivad - see, et Sinu ratastel on laiendustega poritiivad, ei tähenda veel, et kõigil olid.
Lisaks jutt, et Originalil ja ETKAL on erinevad lenksud. Võib ka öelda, et ETEKAL ja ETEKAL on erinevad lenksud (vaata näit. Palmses olevat Eteka-d ja enda oma siin teemas.)
Nii - see mis on ETK kohta Raini lehel kirjas, see on teooria - peale selle on veel praktika ehk igasugused reaalselt olemasolnud kombinatsioonid jne. Vaata ka juttu rummude kohta jne, ei viitsi hetkel ise süveneda NSU vs Torpedo.
Ah jälle unustasin - ütleks ksf! Miilitsa klassikaliste sõnadega - Ilus rats!, pagana ilus rats kohe! Sellist kassid ostaksid!

[valdo]

ETK mudelite kohta on Raini lehel ühte ja teist kirjas. Näit. Oli ETEKA mudeleid väidetavalt nikeldatud (mudelid 9 - meeste ja 10 - naiste) ja kroomitud - vastavalt 11 ja 12.

1940. aastal, mil luksuslikum ratas oli Original, vaevalt ETEKAid kroomiti. Igatahes mionu isend on niklis ja ksf! Kevin68 isend näib fotode põhjal ka niklis olema.

Originale aga lausa 3 erinevat, Kevini teemas kirjutad, et Originalil olid laiendustega poritiivad - see, et Sinu ratastel on laiendustega poritiivad, ei tähenda veel, et kõigil olid.

Sa oled näinud ja näpuga katsunud ju minu kolme erinevat naiste Originali kõiki (ma mõtlen komplektseid rattaid, mitte jäänuseid peale nende). Kõik on laiendustega tiibadega. Võibolla varasematel, jah, ei ole, selle osas pead ei anna. Mul on üks poolik naiste-4XXX, aga see on kahjuks eriporilauatu Ja siis ks väga närune ja ülimassroostes naiste-2XXX jäänus, aga see peaaegu puhas raam, ka muidugi esiporilauatu.

Lisaks jutt, et Originalil ja ETKAL on erinevad lenksud. Võib ka öelda, et ETEKAL ja ETKAL on erinevad lenksud (vaata näit. Palmses olevat Eteka-d ja enda oma siin teemas.

Palmse ETEKA-l on jah leistang teine, aga ka porilaudade-rataste kesktriibud teist värvi. Kevini omal on need triibud samasugused rohelised nagu minugi omal. Kui teaks Palmse isendi raaminumbrit, siis oskaks midagi oletada. Aga - uurime asja, nagu öeldakse Lihtsalt... kaasfoorumlane Kevin68 peab ka siis ootama leistangiga, enne kui selgus nt Palmse ratta puhul pole käes... Päris ühe raaminumbri vaatamise pärast ei taha Palmse sõitu ette võtta, ühitaks millegagi...

Minu enda versioon on, et 1940.a. keerulistel aegadel liikus osalt veidi teise kujuga leistange kui varem, enne Teise Ilmasõja puhkemist. Aga see on vaid oletus.

Üldse on suhe rattatööstus vs. sõda Eestis täiesti uurimata teema. Siin näiteks kasutati kõikide tootjate poolt endises mahus niklit-kroomi kuni 1941.a. idakampaaniani (Saksamaa pealetungini N.Liidule), samal ajal kui Läti suured tootjad läksid oma toodangus samal ajastul vägagi galvaanikavaeseks. Nt minu Sarkana Zvaigznel (ex-Erenpreis) 1941. aastast raaminumbriga 20XXXX on imevähe niklit ja kasutatud isegi oksüdatsiooni-mustamist. Olen Janisega sel teemal pikalt vestelnud, aga ka tema ei tea põhjust.

[kass]

Jah, ma tean, ega Sa rumala inimese juttu ei taha kuulata!
Meil on kodus noor koer, see ka ei kuula, räägi või ära räägi!
Panen igaks juhuks siia veelkord Raini lehelt ETK bukletist lehekülje, kuigi see peaks peas olema (minul küll ei ole, aga mina olen väike tegija). Enamus ETK mudeleid olid kogu eksisteerimisaja (mis oli väga lühike kuid meie tingimustes siiski viljakas) tootmises (Sa kirjutad, et Original oli 40...). Ah, loe ise veelkord üle, nii porilaudade kui kroomi/nikli teemadel ja mudelitest. Kindlasti oli sellest jutust kõrvalekaldumisi, kuid ega seda niisama ka ei trükitud.
http://www.eag.unicweb.ee/Rattad/jretk_kat1939_04.jpg

[valdo]

Meil on kodus noor koer, see ka ei kuula, räägi või ära räägi!
Panen igaks juhuks siia veelkord Raini lehelt ETK bukletist lehekülje, kuigi see peaks peas olema (minul küll ei ole, aga mina olen väike tegija). Enamus ETK mudeleid olid kogu eksisteerimisaja (mis oli väga lühike kuid meie tingimustes siiski viljakas) tootmises (Sa kirjutad, et Original oli 40...). Ah, loe ise veelkord üle, nii porilaudade kui kroomi/nikli teemadel ja mudelitest. Kindlasti oli sellest jutust kõrvalekaldumisi, kuid ega seda niisama ka ei trükitud.
http://www.eag.unicweb.ee/Rattad/jretk_kat1939_04.jpg

Usun, et sellest bukletist juhinduti peamiselt, kuid mitte ka dogmadeni täpselt. Kui vaadata minu ratta eripärasid (sildil ETEKA, tagarumm NSU, kapselväntasid pole), siis peaks minu isend olema nr. 12. Samas on mul vähemalt mingi osa detaile nikeldatud, mitte kroomitud.

Alati ei tee niklil ja kroomil küll visuaalselt vahet, aga liivapaber näiteks teeb vahet küll. Kroom on nimelt kraapimise suhtes üsna kõva materjal, mille mehaaniline mahavõtmine kohtades, kus ta alusterasega korralikult kinni on, ei ole mõeldav või sööb meeletutes kogustes lihvkettaid (olen vahel teinud, tean). Nikkel on palju pehmem - nikli korral lihvketas tavaliselt "ei tee teist nägugi", ainult õhus on vahel veidi omapärast nikli aroomi tunda ja kasulik oles respiraator ette panna, et nikli mikroosakesi mitte sisse hingata.

Olen praeguseks juba osaliselt või täielikult selle ETEKA tagarummu ja pedaalidetailide pealt vana galvaanika (+ sodi) maha lihvinud ja liivapaber "rääkis", et nikkel mis nikkel...

[seemu]

ratas räägib, et on eteka, loetav raamilt ja porilaualt. samas on tal trosspidur. raaminumber 6785. silt puudub. porilauamärgi auk pudu. kataloogis ei kipu vastet olema.
kasehk samuti kataloogiväliselt kooostatud?


   

[valdo]

ratas räägib, et on eteka, loetav raamilt ja porilaualt. samas on tal trosspidur. raaminumber 6785. silt puudub. porilauamärgi auk pudu. kataloogis ei kipu vastet olema.
kasehk samuti kataloogiväliselt kooostatud?

Kahtlustan küll, täpsemaks arvamiseks peaksin oma silmaga nägema. Sõja aeg ikkagi, sest ma usun, et see raaminumber jäi millalgi 1939.a. lõppu või äärmisel juhul 1940.a. algusse. Eks tehti, millest kätte sai. Lätis, näiteks, loobuti tollal tihtipeale kroomist, meil imekombel mitte. Aga ma ei usu, et maailmasõda (esialgu küll Poola-Saksa sõda) meie rattatööstust üldse ei puudutanud...

[seemu]

veel üks tartu ETK, Original sedapuhku. raaminumber on ligi kuus ja pool tuhat, torpedo aasta 39. külge panemata on polstriga sadul, pakiraam, ketikaitse ja torpedo porilaua silt - ratas ja tiib. ratta töötlemisel on rooste maha ja värv läikima nühitud ja üle lakitud ja tulemus on ikka ilus. ja esiporilaud on laienduseta.

   

[valdo]

veel üks tartu ETK, Original sedapuhku. raaminumber on ligi kuus ja pool tuhat, torpedo aasta 39. külge panemata on polstriga sadul, pakiraam, ketikaitse ja torpedo porilaua silt - ratas ja tiib. ratta töötlemisel on rooste maha ja värv läikima nühitud ja üle lakitud ja tulemus on ikka ilus. ja esiporilaud on laienduseta.

Tänud. Siis on minu Original 6262 ka 39. aasta. Sain selle peaaegu täisoriginaalina ja väga heas seisus säilinuna, v.a. tagumine ratas, mis pärines 1980ndatest. Eks ma pean siis ühe 39.a. Torpedo rummu peale tagaratta kokku laduma.

Kas Sinu isendil on ka porilaudade ja velgede keskosadel lai roheline triip? Minu omal on... ja eks ma pean selle tagaratta veljele peale kroomimist ja enne kodarate sisseladumist ka maalima.

[seemu]

originali triipu ja raaminumbrit täpsustan lähiajal omanikuga.

[kass]

Tuleks arvestada ka seda, et Raini lehel toodud ETK kataloogid on aastatest 1938 ja 39, ning juba nendes on mudelite lõikes erinevusi - 1938 kataloogis pole eri mudeleid numbriliselt nimetatud ega ka "laiali laotatud" (nagu 39-l 3 eri mudelit Originali ja 2 Etekad). 1940 aastal võisid olla juba uued muudatused jne. Kindlasti WWII avaldas mõju kogu Euroopale aga kahtlen, kas ta veel 40-nda alguses oluliselt ETK toodangut mõjutas, seda lätlaste näidet kipub Valdo minu arvates veidi üle ekspluateerima, nagu ka muid fakte.
Eks toodang muutus, tehti muudatusi ka kliendi/kunde soovil jne. Nagu olen maininud, on Varbolas üks huvitav ETK naisteratas, mis on sümbioos Originalist ja Etekast, tuleks vaadata veel detaile, nr jms.
Eks komplektsemalt säilinud rataste põhjal saame teha järeldusi mudelite kohta, aga ei maksa olemasolevaid fakte absolutiseerida .

[valdo]

Veidi täiendavat tehnilist teavet oma ETEKA nr 7344 kohta.

1. Esirumm on tal nagu pedaalidki Unioni firmast (mitte P.W.B. nagu Originalil), samasugune embleem peal nagu pedaalikapslilgi. Puhastasin välja.

2. Kodarate-niplite peal oli ristikuleht. Kodaratel alumises (rummupoolses) otsas, niplitel lausa kolm imepeenet ristikulehe kujutist nipli otsas, 120-kraadiste vahedega (kummi all).

3. Keskjooksu õlitusnippel on siiski mitte "kiivriga", vaid nn "luugiga". Minu eelnev postitus oli lohakus ja ebapiisava uurimise tulemus.

4. Aga lohakus oli ka tehase poolne - parempoolse pedaali sisemises laagris oli üks kuul vähem sisse pandud kui oleks pidanud (vasapoolne oli OK). Olen surmkindel, et enne mind pole seda ratast keegi lahti võtnud.

Lisaks oli arvatavaid tehase poolseid lohakusi veelgi - punnsilm-tagahelkur oli vaid ühe kruviga kinni, teine auk porilauas puudus sootuks (nii ta hakkab ju loperdama!), esiratta koonuse kontramutter oli arvatavasti laos otsa lõppenud ja selle asemel oli tagurpidi paigutatud koonust kasutatud. Ja raami värvi näib olevat parandatud pintsliga veel siis, kui ratas juba koos oli, sest see on tilkunud esivelje peale.

Ja veel - rattaga on vaatamata vähesele kasutamisele vähemalt üks kord korralikult kukutud. Esikahvli pöördpiduri mehhanismi võll oli totaalselt kõver (ja murdus lahtivõtmisel, arvatavasti oli prao alge juba sees) ja arvatavasti sama "pauk" oli purustanud pöördpiduri lindi otsa ühe aasa. Eks pean need detailid asendama. Arvatavasti sama pauk oli löönud veidi kõveraks ka leistangi, muljunud pisinatuke ühte Hebie leistangikäepidet ja painutanud kõveraks esipidurisüsteemi püstkangid. Ja teinud paar mõlki esiporilauale. Ja arvatavasti löönud mõra esiporilaua ülemisele kinnituspoldile, sest veidi võtme "näitamist" sellele murdis poldi pooleks (muu tuli kõik ilusasti lahti). Jälle pean paari detaili replikad valmistama...

Muidu sai ratta juures põhjalike töödega algust tehtud. Esmalt kõik täiesti pisiosadeni laiali võetud, sh kodarad ratastest välja, kuulid laagritest välja ja sadulanaha kinnitusneedid lahti. Sai otsustatud, et pedaalidetailide ketiratta, väntade ja tagavelje galvaanikat ei saa mingil juhul peale jätta - rooste oli väga paljudes kohtades selle alla pugenud ja niiviisi jättes oleks detailid varsti läbi söönud. Praeguseks hetkeks on tagavelg ja vändad-ketiratas juba keemilisest mahavõtmisest läbi käinud ning ootavad lihvimist-poleerimist ehk siis eeltöid uue galvaanika jaoks. Pedaalidetailid ja muud pidikesed roostest kahjustatud vidinad puhastan vanast niklist ja sodist mehaaniliselt - mõne pisidetaili niklieeltöö on hetkel prooviks juba tehtud.

Kindlasti jäävad algsesse galvaanikasse esiratta velg (koos üsna hästi säilinud ehistriibuga), mõlemad porilauad (tagumine üsna hästi säilinud embleemiga), leistang, enamik sadula detaile ja mõningaid pisidetaile. Nende korral saab vähesed roostest lahtilöönud fragmendid eemaldatud, riknenud kohad roostesurmaga töödeldud ja välimuse andmiseks veidi alumiiniumvärviga parandatud. See puudutab umb. 1% pinnast, ca 99% jääb peale. Püüan säilitada niipalju vana, kui võimalik, aga sealjuures roosteprotsessid seisma panna.

Värvkatte osas saab peale roostelaikude mehaanilist puhtakskraapimist ja lahtilöönud värvi eemaldamist ka arvatavasti piirduda parandustega. Jällegi peale kahjustunud laikude roostesurmaga töötlemist - värvi see ei söö, olen praktikas mitme isendi peal testinud. Ja siis kõik uuesti üle poleeritud, mis kaotab toonierinevused. Muidu on parandusvärvi kohad "värsked", vana värv aga selline luitunudmust. Sellised töövõtted võimaldavad säilitada kõik olemasoleva, st kaunistused ja triibud. On veel lahtine, kas maalin raamile tagasi peale ka hävinud triibuosad või ei. Tehniliselt pole see keerukas, joonemuster on suhteliselt lihtne. Aga enamik kaunistusi on lihtsalt säilinud, enamik roostest kahjustatud kohti ja kraapimisi olid mujal. Püsttoru embleem on praktiliselt säilinud, selle pisikriipimisi ei puudu.

Värvitud osadest sai vaid esikahvli korral vanast värvist loobutud - see oli niivõrd kraabitud ja roostest puretud ning kaunistused väga hävinud, et parandamisel oleks tulnud seal laik laigu otsa. Praeguseks hetkeks on kahvlil vana värv+rooste maas ning roostesurm + krunt + must läikiv lõppvärv ka juba peale lastud. Kaunistusi veel mitte, need plaanin sinna tagasi maalida sellisena, nagu nad seal olid. Aga selleks peab põhivärv mõned ajad kuivama.

[seemu]

tartu etk original on raaminumbriga 6399,

ja torpedo AASTAARV siiski 40, kontrollitud sai.

triibud veel kontrollimisel.
sama velo algselt


   

[valdo]

tartu etk original on raaminumbriga 6399,

ja torpedo AASTAARV siiski 40, kontrollitud sai.

Nojah... kes ütleb nüüd, mis aastaarvuga oli Original nr 6262 - minu valduses, üsna ilus aga vale tagarattaga. Alati võib muidugi välja vabandada 39.a. Torpedo paneku sellega, et lattu (nurkadesse) võis alati jääda vanema partii vabajookse, mis 40.a. algul ära kasutati.

Lisajama on veel selles, et 39.a. kirjadega Torpedo rummu vast leian oma erakogust üsna kergelt, 40.a. kirjadega aga mitte. Teadaolevalt viimase rattal mitte all oleva 40.a. Torpedo panin ma aga oma Ilmarisele külge aastake tagasi. Ilmarise algne 40.a. rummu väliskiht oli tugevate sissesöömise-roostepesadega ja seda polnud reaalne koos kirjadega enam taastada...

[valdo]

... on ratas mingil perioodil seisnud niiskes ruumis ja saanud mitmeid niiskuskahjustusi. Nii kõik galvaanikaosad kui ka must värv on väiksemate mahakoorumiste ja roostelaikudega. Tõenäoliselt õnnestub valdav enamik värvist ja galvaanikast taastamisprotsessil säilitada roostet keemiaga seisma pannes.

Kindlasti tuleb uuendada tagavelje, ketiratta, väntade ja pedaaliosade niklikiht, sest seal on rooste tugevalt roninud galvaanika alla - selliseks jättes hävib kogu materjal aja jooksul üsna kiiresti. Mujal õnnestub roostetamine vast keemiaga seisma panna ja säilitada algne pinnakate veidi kahjustatud kujul. Värvitud detailide osas näib, et piisab rooste seismapanemise järel värviparandustest, vaid ehk esikahvli osas on see hetkel veel küsitav.

Hetkeseisuga on ratas lahti võetud täielikult elementaarosadeks, sh kodarad ratastest välja ja sadula nahaneedid lahti.

Tagavelje, ketiratta ja väntade pealt on vana nikkel keemiliselt maha võetud. Sellele järgnes mahuka ja väga aegavõva tööna mehaaniline lihvimine ja poleerimine, st ettevalmistus uueks galvaanikaks. Galvaanikauuendusse läksid ka pedaalid (kõik detailid), porilauatraadid, enamik kruvisid/mutreid/seibe, tagarumm ja esipiduri kangid. Lisaks ka kõik sadulaneedid. Ka need on praeguseks lihvitud/poleeritud ja ootamas uut niklit. Ajakulu nende detailide lihvimiseks/poleerimiseks oli umbes 50-60 tundi, st neli üsna pikka päeva, mil ma muude asjadega üldse ei tegelenud (OT: see töömahukus teebki tavaliselt galvaanikatööd kalliks).

Vana galvaanika sai alles jäetud esiveljel, esirummul, porilaudadel, leistangil, pidurisabal ja enamikel saduladetailidel. Seal sai kõik lahtikoordunud osad maha kraabitud, millele järgnes rooste mehaaniline mahakraapimine ja keemiline muundamine fosforhappe derivaadiga. Loodan, et see aine ronis ka kõikidesse pragudesse, st pani käimasoleva roostetamisprotsessi kinni. Mõtlesin algul ka tekkinud laikude katmisele tampoon- ehk kohtgalvaanikaga, kuid ei ole senini leidnud Eestist kedagi, kes seda tehnoloogiat või selleks kasutatavaid materjale pakub (OT - järgmiste projektide korral olen samade probleemide ees, st otsin jätkuvalt tampoongalvaanika materjalide/tehnoloogia pakkujaid).

Sel põhjusel tuleb mul need laigud katta hädapärase alumiiniumvärviga, millele järgneb säilinud nikliosa poleerimine ja lõpuks kogu detailide kaitselakkimine, et välistada niiskuse edasine kahjustav mõju detailidele. Hävinud laikude pindala on siiski vähem kui 3-4%, ülejäänud 96-97% galvaanikat on enam-vähem peal (sh ka porilauatriibud ja embleem).

Värvitud osadest (raam, ketikaitse, esikahvel) sai algsest värvist loobutud esikahvlil, kuna see oli tugevalt kriibitud ja tagatipuks oli kahvel veel veidi kõveraks kukutud. Praeguseks on vana värv eemaldatud, kahvel õgvendatud, paar mikropragu kinni keevitatud ning mõned väiksemad teravad mõlgid täis keevitatud ja maha lihvitud (mulle pahtel ei meeldi, ka siis, kui asi läheb värvi alla). Edasi järgnes fosforhappe-põhine roostesurm + happekrunt + täitekrunt + kaks kihti musta välisvärvi. Praegu ootab värskes värvis esikahvel ehisjoonte pealemaalimist.

Nii raamil (sh poltidega eemaldataval tagakahvlil) kui ka ketikaitsel sai vana värv alles jäetud, kuna see oli enamikes kohtades heas seisus ja alles oli ka enamik ehistriipe/kaunistusi. Kuid ka seal oli rooste paljudesse kohtadesse sisse-alla roninud. Roostelaigud ja lahtikoordunud kohad (mitte üle 3% pindalast) sai kõik hoolikalt lahti kraabitud/lihvitud, millele järgnes nende töötlemine fosforhappe põhise roostemuundajaga. Roostemuudaja sai riknenud laikudele peale kantud peene pintsliga, kuigi olen katseliselt kindlaks teinud, et 1930ndate aastate värvidele ja värvikaunistustele ta hävitavalt ei mõju (st värvkatet ei lõhu). Aga igaks juhuks ei mökerdanud ma sellega ära roostest kahjustamata värvipindu

Sellega sai kõik arenevad roosteprotsessid loodetavasti ka värvitud osade juures seisatud. Järgnes riknenud laikude kruntimine (jälle peene pintsliga), millele järgnes esimene parandatud kohtade poleerimine jämeda poleerimispastaga. Siis sai peene pintsliga riknenud laikudele peale kantud ka välisvärv (läikiv must). Tulemus vajab veelkordset (ja tõenäoliselt paljukordset) poleerimist, et uued värske värvi laigud ei oleks silmatorkavalt erinevad vanast luitunud värvist. Seda ei ole ma ETEKA raami juures veel ette võtnud, kuid oma kogemusist teiste uunikumidega tean, et vähemalt karjuva toonierinevuse vana ja uue musta värvi vahel peaks see kaotama. Teisisõnu - eemalt vaadates peaks jääma tervikliku värvkatte mulje. Samas jäävad lähedalt vaatamisel niiehknaa alles ja nähtavale vana ja uue värvi randid, aga sellega olen ma leppinud, st see on niisuguste värviparandamiste korral paratamatus...

Ka tean, et raami (paranduskohtade) poleerimine ehisjoonte ja embleemide lähikonnas tuleb läbi viia üliettevaatlikult, sest iga ettevaatamatu liigutus poleerpastase kaltsuga ehisjoone peal lihvib need jäädavalt minema. Nimelt on raamide ehistriibud maalitud peale väga katva värviga väga õhukeselt ning igasugune mahapoleerimine seal on kurjast. Seevastu must algne põhivärv on tavaliselt piisavalt paksukihiline ja sealt võib julgelt õhukese kihi maha poleerida. Tavaliselt olen ehisjoonte kohtadel poleerimisest üldse loobunud ja tegutsenud seal hiljem ning kergelt poleerivate kaitsevahadega, mis kaotavad luitunud välimuse, kuid jätavad kogu säilinud värviaine alles.

ETEKA raamil seisavad kõik need tegevused veel ees, kuid analoogia põhjal teiste isenditega tean, mis mind seal ees ootavad.

Tõenäoliselt järgnevad sellele kadunud ehistriipude lõikude tagasimaalimised. Igal juhul tuleb see töö ette võtta esikahvlil, mis sai üleni üle värvitud ja kust algne triibutus täielikult ju kadus. Ja ka tagaveljele tuleb (siis, kui see uue niklikihi all) ehistriibud (lai roheline, mille servades kitsamad mustad) tagasi maalida.

Annan siin teemas teada, kui olen nende töödeni jõudnud ja need tööd on nõudnud selliste tööoperatsioonide kasutamist, mida oleks kasulik ka teistel kaasfoorumlastel oma uunikumide taastamisel teada/kasutada.

[Kevin68]

Tere! Kas oleks võimalik mõõta esiporilaua kinnitusvardast alla poole mineva poripleki osa? Enda Etekal on alates kinnitusvardast alla poole minev porilaua osa ära murdunud ning arvatavasti väänan selle osa ise, sellejaoks oleks vaja aga umbkaudne pikkus saada.

[kass]

Lihtne oleks Sul kasvõi samas teemas esimese pildi pealt endal välja arvutada, kogu esimene porilaud ilusasti näha.

[valdo]

Tere! Kas oleks võimalik mõõta esiporilaua kinnitusvardast alla poole mineva poripleki osa? Enda Etekal on alates kinnitusvardast alla poole minev porilaua osa ära murdunud ning arvatavasti väänan selle osa ise, sellejaoks oleks vaja aga umbkaudne pikkus saada.

Tegin seda - minu ETEKA on mõnda aega osaliseks restaureerimiseks täiesti üksipulki laiali ja vajalik porilaud oli õnneks mul üsna ligidal.

Minu ETEKA porilauatraadid on porilaudade küljes läätsekujuliste klambritega, mis kinnituvad porilaudadele kahe kruviga, mille tsentrite vahekaugus on 21 mm. Alumisest kruviaugu tsentrist mööda porilaua kaarjat pinda mõõtes on porilaua otsani (otsaprofiili keskel kaugeima otsani) 129 mm.

Kui Sind huvitab porilauaotsa kaugus porilauatraadist, siis traaditsentrist (mis asub klambri kahe kruvi vahelises keskkohas) ulatub porilaud allapoole 139,5 mm. Kuna ETK rataste plekirtööd ei olnud tehtud millimeetritäpsusega (nt minu ETEKAl on läätsekujulise klambri kruviaugud porilauas tehtud veidi kiivas porilaua pikitelje suhtes), siis eeldan, et Sa ei käitu restaureerimisel valesti, kui paned porilaua traadist allapoole jooksma kusagil 135-145 mm.

Seda puuduvat osa ei ole mõtet Sul ise tegema hakata - ütlen kohe ette ära, et see ei tule välja. ETK porilauaprofiil on tugevalt "ruumiline", st tehases on tehtud porilaudu tugevate valtsirullide vahel, kus plekk on paljudes kohtades palju välja venitatud. Samasuguse asja tegemine "põlve otsas", st haamrite, alasite ja koolutusrakistega eeldab väga suuri plekitöö kogemusi ja ei pruugi ka siis õnnestuda. Pigem soovitan ma Sul otsida jupp sama profiili porilauast ning see olemasolevale lihtsalt otsa keevitada. Ettevaatlikult traatkeevitusega toimetades õnnestub porilaudu niiviisi jätkata.

Võib-olla on mingi jupp minulgi olemas - mäletan, et kui soetasin endale Laanbergi kolmerattalise kaubaveoratta, siis tegin selle kastiporilauad ümber jalgratta tagaporilaudadest. Ma vist ei visanud äralõigatud juppe ära... iseasi on, kas ma neid praegu hoobilt leian... Selle profiil oli ETKga kas identne või igatahes väga sarnane.

[valdo]

Üleeile jõudsid ratta korrastustööd (osalised restaureerimistööd) lõpule. Lühike lakooniline kokkuvõte tehtust (võibolla on kellelgi kaas-jalgrattarestauraatoritest siit midagi kõrva taha panna):

- Uue nikkelkatte said esivelg, vändad, ketiratas, pedaalid (st kõik pedaali pisidetailid mutriteni välja), kõik pidurihoovastiku detailid, tagarumm, porilauatraadid, rattamutrid, osa kodaraid ja veel igasugust peenikest pudi kruvide, mutrite, seibide, sadulanaha neetide, riistakoti luku jm näol. Ühesõnaga - uuenduskuuri läbisid kõik detailid, kus nikkel oli üle 40% kahjustatud ja rooste oli oluliselt sinna alla roninud. Ülejäänud nikkelosadel (sadula kõik detailid, leistang, esirumm, tagavelg, porilauad) jäi vana nikkel - eemaldatud sai vaid kohad, kus rooste oli alla roninud ja rooste sai keemiaga ära neutraliseeritud. Jah, alumiiniumvärviga parandatud nikkel pole väga ilus asi, aga ma tahtsin säilitada algsed triibud ja algse embleemi, kuid samas panna ka roostetamisprotsessi seisma, et asi säiliks veel aastakümneid.

- Värvkattel sai tehtud pisiparandusi kohtades, kus värv maas oli või allaroninud rooste oli selle kobrutama võtnud. Sellele eelnes rooste neutraliseerimine keemiaga. Järgnes kogu värvkatte poleerimine, kuna algne värv oli aastakümnetega üsnagi tuhmiks ja matiks muutunud. Täiesti sai uuendatud esikahvli värvkate, kuna seal polnud midagi vana lihtsalt võimalik alles jätta. Parandusi sai tehtud umbes 10-15% pinnast (esikahvlit arvestusest välja jättes).

- Värvkatte ehistriipe üldiselt uuendatud ei saanud - niipalju, kui neid oli alles jäänud, niipalju neid ka alles jäi (poleerida sai väga ettevaatlikult, et õhukest triibuvärvkatet maha ei kulutaks). Erandiks on uue värvkatte saanud esikahvel, mille kahevärviline triibutus sai täies mahus uuendatud.

- Uuesti sai peale maalitud esivelje triibutus, tagaveljel ja porilaudadel sai algset triibutust (lai läbipaistev roheline, servades kitsamad mustad) oluliselt parandatud.

- Asendatud sai tööriistakoti purunenud rihmad. Nii tööriistakotti kui ka sadulanahka sai töödeldud nahahooldusvahenditega.

- Asendatud sai mõned puuduvad pisidetailid (paar kruvi, kell, ühe pedaali tolmukapsel)

- Kõik detailid ja koostud sai puhastatud, korrastatud, määritud, reguleeritud jne, pisivigastustega nikkel- ja kroompinnad sai varustatud kaitselakiga.

- Keemiliselt sai töödeldud rehve (ratta algsed rehvid, rantäärisega Veith Extra Prima Bergtyp 28 x 1 5/8") ja parandatud neis paar torkeauku. Õhukummide ventiilid, mis olid vahepeal vahetatud uuemate vastu, sai asendatud ajastule sobivatega (ketiga katted).

- Rattale sai külge monteeritud 1940. aasta numbrimärk (mis sai armetust, rooste poolt väga puretud seisust restaureeritud) ning ajastutruud kleidivõrgud (olen neid uutena kokku ostnud Saksamaa vanatehnikalaatadelt).

Sellisena on ratas isegi enam-vähem vaadeldav ja peaks normaalsetes hoiutingimustes säilima veel pikki aastakümneid. Loomulikult riivab silma mitmete nikkeldetailide (leistang, tagavelg) ja värvi veidi "kulunud" olek, kuid ma olen viimasel ajal võtnud omaks põhimõtte, et igal pool, kus on vähegi võimalik vana säilitada, tuleb see säilitada, st seda hädapäraselt parandada ja hävimisprotsessid seisma panna. Nagunii ehitan üles ka selliseid rattaid, kus ei ole midagi säilitada ei galvaanikast ega ka värvkattest ja seal tuleb nagunii kõiek uuesti teha. Las siin jääb alles vana hõngu!

Minu käsi igatahes ei tõusnud näiteks porilaudade enam-vähem peal olevat nikkelkatet koos triipude ja tagaembleemiga maha kraapima...

Lõpuks ka pildid (trotsides sombust varakevadist ilma) :

[kass]

Ilus ratas, ilus ratas ! Oleme enne ka natuke vaielnud teemal nikkel - kroom. Pildi järgi pakuks ka siin, et lenks, sadul , vb porikad on hoopis kroomitud olnud, seda miudugi ainult pildi järgi