26-02-2011, 13:47 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 26-02-2011, 13:51 PM ja muutjaks oli xyzwt.)
1) Laetud, ehk täis aku näeb välja nii: negatiivsel plaadil on hallikas plii (Pb); positiivsel plaadil on punakas plii oksiid (PbO); ning elektrolüüdiks on tugev paarikümne protsenidiline väävelhappe lahus (H2SO4), mis ei külmu ära.
2) Voolu tarbimisel reageerib hape plaatidega, ehk plaadid kattuvad amorfse plii sulfaadiga - seistes muutb aktiivne amorfne plii sulfaat passiivseks kristalliliseks plii sulfaadiks ja selline seisnud tühi aku on rikkis, ehk läbi, ehk sulfateerunud.
Akud lähevad aastate jooksul läbi, ehk rikki kahel põhjusel: amorfne plii sulfaat muutub kristalliliseks ja nii väheneb aktiivse tööaine hulk (nii on aku vedelik lahja hape, mis talvel ära külmub); positiivsete plaatide pliist (Pb) rajad korrodeeruvad happe tõttu plii oksiidiks (PbO) ja purunevad/murduvad, ehk ei juhi enam suuri voolutugevusi (lambid põlevad 10 ampriga, kuid starterit ei jõua ringi ajada 400 ampriga).
3) Laadimata, ehk tühi aku näeb välja nii: negatiivsel plaadil on plii sulfaat (PbSO4); positiivsel plaadil on plii sulfaat (PbSO4); ning elektrolüüdiks on väga lahja mõne protsendiline väävelhappe lahus (pigem vesi), mis külmub kergesti ära.
Kui tühi aku on lühikest aega külmunud olnud, siis peale üles sulatamist ja ära laadimist võib ta normaalselt edasi töötada.
Kui tühi aku on pikka aega külmunud olnud, siis peale üles sulamist on plii sulfaat läinud amorfsest kristallilisse olekusse, ning laadimine ei õnnestu normaalpingel - suuremal pingel ja impulss laadiatega õnnestub kristallilist plii sulfaati lagundada, kuid kõrgem laadimise pinge korrodeerib jällegi positiivsete plaatide pliist rajad ära, ning ajab/mullitab plii oksiidi positiivsete plaatide seest lahusesse.
2) Voolu tarbimisel reageerib hape plaatidega, ehk plaadid kattuvad amorfse plii sulfaadiga - seistes muutb aktiivne amorfne plii sulfaat passiivseks kristalliliseks plii sulfaadiks ja selline seisnud tühi aku on rikkis, ehk läbi, ehk sulfateerunud.
Akud lähevad aastate jooksul läbi, ehk rikki kahel põhjusel: amorfne plii sulfaat muutub kristalliliseks ja nii väheneb aktiivse tööaine hulk (nii on aku vedelik lahja hape, mis talvel ära külmub); positiivsete plaatide pliist (Pb) rajad korrodeeruvad happe tõttu plii oksiidiks (PbO) ja purunevad/murduvad, ehk ei juhi enam suuri voolutugevusi (lambid põlevad 10 ampriga, kuid starterit ei jõua ringi ajada 400 ampriga).
3) Laadimata, ehk tühi aku näeb välja nii: negatiivsel plaadil on plii sulfaat (PbSO4); positiivsel plaadil on plii sulfaat (PbSO4); ning elektrolüüdiks on väga lahja mõne protsendiline väävelhappe lahus (pigem vesi), mis külmub kergesti ära.
Kui tühi aku on lühikest aega külmunud olnud, siis peale üles sulatamist ja ära laadimist võib ta normaalselt edasi töötada.
Kui tühi aku on pikka aega külmunud olnud, siis peale üles sulamist on plii sulfaat läinud amorfsest kristallilisse olekusse, ning laadimine ei õnnestu normaalpingel - suuremal pingel ja impulss laadiatega õnnestub kristallilist plii sulfaati lagundada, kuid kõrgem laadimise pinge korrodeerib jällegi positiivsete plaatide pliist rajad ära, ning ajab/mullitab plii oksiidi positiivsete plaatide seest lahusesse.