[Maccaroni]

Aga, rääkige meile kes juures ei olnud, mismoodi mootorrataid müüdi? Kus kohas? Vabalt või loaga jne?

80-ndatel sai Jawa või Izhi ilma ostuloata, mis aga ei tähendanud seda, et nad koguaeg letis seisid. Vahepeal lihtsalt ei olnud neid sees.
Külkad olid vist isegi defitsiitsemad, kuna nii mõnelegi perele olid nad auto eest ja pere ainuke oma transpordivahend.
Müüdi tsikleid näiteks Tallinna Kaubamajas A-korpuse esimesel korrusel, seal kus makid, raadiod ja telekad olid (täpselt ei mäleta, kas mingi aeg äkki viidi B-korpuse esimesele sporditarvetesse?). Samuti sai osta Dünamo poest Harju tänaval ja maasektoris käis asi peamiselt läbi ETKVL kaubastu. Kui rattaid letis polnud, siis oli kindlasti vaja tutvusi, et kusagilt kesklaost midagi kätte saada ja tellida. ETKVL-i "Tihniku" pealadu asus Tallinnas Tähetorni viadukti kõrval ja seal seisid uued Jawad kastides estakaadi peal, mida sai siis eemalt kiibitsetud... Kaubamajas, kui vabariigi esinduspoes seisid Jawa 634 ja IZh PS tihtipeale otse müügisaalis ja sealt ostsin ka mina enda esimese 634 Jawa. Maksin 1080 rubla kassasse ära ning sain tseki alusel kätte järgmisel päeval Kaubamaja laost, mis asus umbes praeguse Radisson SAS kohal. Ratas oli pakendatud puust raami, esiratas ja mõned vidinad oli ostjal vaja kohapeal ise külge kruttida ja bensiin kankuga kaasa võtta, kui tahtsid ise koju sõita (ilma numbrita, mis oli küll riskantne, aga põnev). Teine variant oli nt. veotakso tellida.
Tsikliostude teema läheb muidugi algsest kaarega mööda, ehk võibolla kannataks tolleagsetest ostumeenutustest, Matrossovi ja muudest varuosapoodidest uued teemad tekitada.