[90Deville]

Nagu juba ühes teises teemas, (mis sujuvalt tekkis ühest kolmandast teemast), kiideldud sai, siis läbi oksjonimaagia sai soetatud seesugune värdauto. 


Asi toimus nagu ikka spontaanselt, miskipärast leidsin müügikuulutuse autoplius.lt lehelt ja edasine on ajalugu, keegi peale minu ei pidanud vajalikuks pakkuda ja nii ta öuele tuligi.

Eile sai vöetud suund tallinna nimelisele külakesele, et minna vaatama, mida siis üldse ostetud sai. Kaaskannataja Devildeville abiga seigeldud natuke arki vahet ja paprid korda aetud ning siis kodupoole tagasi juba tuliuue mahtuniversaalsportluksmasinaga. Kuna üksinda pole niisuurt autot mötet omada, ressursi raiskamine, siis jagasime temaga ka auto omanikustaatuse kohe pooleks ära, jagatud rööm vöi kuidas see oligi.
Esmamulje oli vägev, kunagi pole seeski sellises istunud, söitmisest rääkimata.
Koduni kulgesin järjest julgemas tempos, kuna esimeste meetrite jooksul miskit ära ei tundunud kukkuvat, löpupoole veidi ka kruusateed veel läbitud ja juhitavusega jäin üsna rahule. Seisma jäi kah vajadusel
Vigadest oli eile öhtuks siis teada kummaline kumin-vibra salongis kiirustel 80-90, alla ja üle selle vaikus.
Gaasi tallates muidugi hakkab kapotiall haige lehma häält tegema kellegi keenjuse poolt paigaldatud koonufilter, mis reisib kiirelt prügikasti kui originaalne öhupuhasti ja filter leitud saab.
Üldmulje, noh, eks oksjonipildid vast rääkisid enda eest. Kuid tegelikult on väljast parem kui piltidel, seest jällegi kordades hullem.
Ilmselt eelmises elus on multikas ka töömeheauto ametit pidada saanud, sestap on sisuplastid köik üsna nutuses olukorras ja istmed katkised ja räämas. Sellele abiks on olnud mingi uuemat tüüpi itaalia plast, mida saab küünega kihtide kaupa maha kraapida pinnalt jne.
Eks nendega saab tegeletud, oleks vöinud pörsaskotis diiliga ka palju halvemini minna.
Täna hommikul enne ülevaatuspunkti startimist:


Ülevaatus sai läbitud edukalt.
Pärastlöunat veel eemaldasin need isetehtud katuseraamid ja välimus paranes veelgi