13-12-2017, 11:56 AM
Kunagi sai autoga sõidetud puugaasiga ja ka traktoriga tööd tehtud ning seega mingid kogemused on mille põhjal targutada.
Näiteks kiirekäigulisel autole mõeldud väikse töömahuga mootoril on jõukadu umbes 2/3.
Aeglasekäigulisel suure töömahuga traktorimootoril aga praktiliselt pole võimsuskadu sest põlemiseks on palju aega ja suur kogus kehva gaasi põleb paremini kui väike törts.
Seega oleks asjal jumet kui on olemas vähemalt 5 liitrine mootor silindrimahuga mitte alla 2 liitri ja see on võimeline pikka aega töötama 200-400 pöördega minutis.
Kes arvab, et paneks lihtsalt suure hooratta mootorile otsa pöörete alandamiseks siis sellest ei piisa vaid ka silindriseinte ja kolvisõrmede õlitus peab olema survega sest õli üles ei visata nii väikse pöördega.
Kui on olemas selline mootor, siis sinna taha võiks arvestada umbes 20kw generaatori, sest seda võimsust jõuaks selline kooslus hoida päevade kaupa.
Selle käigus tekib kindlasti piisavalt soojust et majapidamist kütta ja ka puitu ette kuivatada.
Puhta hakkepuiduga käivat generaatorit ei kujuta ettegi milline see olema peab sest kui kasutada gaasi mootori käitamiseks peab generaatoril olema taandamisvöönd, kus tõrvad lagunevad põlevgaasiks.
Taandamisvööndisse on aga vajalikud söed ja hakkest sütt ei teki ju.
Generaatori mõõdud 20 kw mootori jaoks pole ka midagi hiiglaslikku sest traktoril oli koldeosa läbimõõt 450mm ja generaatori kest 200 liitrise vaadi jämedune.
Tahtes generaatorit paikselt kasutada ilma vibratsioonita ei tohiks punker koldest jämedam olla üle 100mm sest klotsid jäävad lihtsalt kinni astme taha.
Kui teha generaator arvestusega tööks ilma täitmiseta 12h siis kõrgus võiks olla 3-4 meetrit.
Loomulikult võib täitmise ka lahendada kassetiga, teoga, millega iganes mis ei lase punkrisse sattuda õhku sest muidu võib gaas plahvatada.
Kindlasti peab punkril olema piisavalt suure läbimõõduga kaitseklapp selliseks puhuks.
Filtreerimine on väga tähtis asi mootori pikaealisuse tagamiseks.
Esimese astme filter-tuhapüüdja võiks olla püsival koormusel töötades näiteks tsüklon.
Siis gaasijahuti, mis jahutab gaasi alla kastepunkti et veeaur eralduks gaasist ja niisutaks teise astme filtrielementi.
Teise astme filter oli mul kahesektsiooniline ja filtreerivaks elemendiks kasutasin männikäbisid.
Muidugi sobinuks selleks paremini roostevaba treilaast, kuid seda polnud saada.
Siis kindlasti on kaval terve süsteem projekteerida järjest langema et süsteemi kondenseeruv vesi koguneks ühte madalaimasse punkti ja sealt on võimalik see välja lasta sest vett tekib palju.
Lisaks veel igale elemendile avad, mille kaudu saab asja veega puhtaks loputada.
Traktoril oli filtri all lihtsalt klapp, mis vaakumiga sulgus et mitte õhku süsteemi lasta ja tühikäigul sai vesi välja joosta kui vaakumit polnud.
Sellise süsteemi rajamisel nullist näen ma mõtet, kui on mingi energiamahukas tegevusala mille käigus tekib puidujäätmeid nagu näiteks saekaater.
Maja kütmiseks on lihtsamaid viise.
Näiteks kiirekäigulisel autole mõeldud väikse töömahuga mootoril on jõukadu umbes 2/3.
Aeglasekäigulisel suure töömahuga traktorimootoril aga praktiliselt pole võimsuskadu sest põlemiseks on palju aega ja suur kogus kehva gaasi põleb paremini kui väike törts.
Seega oleks asjal jumet kui on olemas vähemalt 5 liitrine mootor silindrimahuga mitte alla 2 liitri ja see on võimeline pikka aega töötama 200-400 pöördega minutis.
Kes arvab, et paneks lihtsalt suure hooratta mootorile otsa pöörete alandamiseks siis sellest ei piisa vaid ka silindriseinte ja kolvisõrmede õlitus peab olema survega sest õli üles ei visata nii väikse pöördega.
Kui on olemas selline mootor, siis sinna taha võiks arvestada umbes 20kw generaatori, sest seda võimsust jõuaks selline kooslus hoida päevade kaupa.
Selle käigus tekib kindlasti piisavalt soojust et majapidamist kütta ja ka puitu ette kuivatada.
Puhta hakkepuiduga käivat generaatorit ei kujuta ettegi milline see olema peab sest kui kasutada gaasi mootori käitamiseks peab generaatoril olema taandamisvöönd, kus tõrvad lagunevad põlevgaasiks.
Taandamisvööndisse on aga vajalikud söed ja hakkest sütt ei teki ju.
Generaatori mõõdud 20 kw mootori jaoks pole ka midagi hiiglaslikku sest traktoril oli koldeosa läbimõõt 450mm ja generaatori kest 200 liitrise vaadi jämedune.
Tahtes generaatorit paikselt kasutada ilma vibratsioonita ei tohiks punker koldest jämedam olla üle 100mm sest klotsid jäävad lihtsalt kinni astme taha.
Kui teha generaator arvestusega tööks ilma täitmiseta 12h siis kõrgus võiks olla 3-4 meetrit.
Loomulikult võib täitmise ka lahendada kassetiga, teoga, millega iganes mis ei lase punkrisse sattuda õhku sest muidu võib gaas plahvatada.
Kindlasti peab punkril olema piisavalt suure läbimõõduga kaitseklapp selliseks puhuks.
Filtreerimine on väga tähtis asi mootori pikaealisuse tagamiseks.
Esimese astme filter-tuhapüüdja võiks olla püsival koormusel töötades näiteks tsüklon.
Siis gaasijahuti, mis jahutab gaasi alla kastepunkti et veeaur eralduks gaasist ja niisutaks teise astme filtrielementi.
Teise astme filter oli mul kahesektsiooniline ja filtreerivaks elemendiks kasutasin männikäbisid.
Muidugi sobinuks selleks paremini roostevaba treilaast, kuid seda polnud saada.
Siis kindlasti on kaval terve süsteem projekteerida järjest langema et süsteemi kondenseeruv vesi koguneks ühte madalaimasse punkti ja sealt on võimalik see välja lasta sest vett tekib palju.
Lisaks veel igale elemendile avad, mille kaudu saab asja veega puhtaks loputada.
Traktoril oli filtri all lihtsalt klapp, mis vaakumiga sulgus et mitte õhku süsteemi lasta ja tühikäigul sai vesi välja joosta kui vaakumit polnud.
Sellise süsteemi rajamisel nullist näen ma mõtet, kui on mingi energiamahukas tegevusala mille käigus tekib puidujäätmeid nagu näiteks saekaater.
Maja kütmiseks on lihtsamaid viise.