[peeterpaul]

Teile kõigile hingepalsamiks - kõigi poolt ja vastuargumentide tõttu ajakirjanike aadressil ongi loomulikul moel välja kujunenud web 2.0.
Tehnokratt jutlustab seda juba pea kaks aastat. Kui keegi aru sai....

[Jesper]

Aga proovi siis rattapolt kuivalt 180 nm jõuga kinni keerata, sõida üks talv nii, et ratas pidevalt alla ja ürita siis see järgmine kevad tervelt lahti keerata, hiljem võid tulemustest ka rääkida.

Mul Touaregi veel pole. Oma auto poldid on vastavalt specile kinni ja siiamaani null probleemi - ok, ma krutin neid nii tihti et ei jõua ära roostetada, aga ega ette nähtust väiksema jõuga kinni keeramine rooste vastu ei aita. Määrida on vaja.

Muideks käsitsi saab u. meetrise varre otsas käte jõu pluss kehaga nõtkudes 200 Nm napilt kätte, ükspäev pingutasin rattalaagrit ja tegin kindlaks.

Web2 on mõiste, mis ei tähenda mitte midagi, aga kõlab hästi ja aitab neil inimestel end targana näidata, kes tegelikult eriti asja ei jaga.

[IIIFFFAR]

Muideks käsitsi saab u. meetrise varre otsas käte jõu pluss kehaga nõtkudes 200 Nm napilt kätte, ükspäev pingutasin rattalaagrit ja tegin kindlaks.

Kui Sa just 100+ kg. härg pole, saab ilma nõtkumata võtmesaba ülespidi rebides oluliselt suuremat jõudu rakendada kui pääle hüpates.

[Jesper]

Nojah, ma olen kahjuks napilt "100+ härg" liigas Ja momentvõtme vars oli 55cm mitte meeter, mõõtsin ära. Suure jõuga üles rebimine mulle isiklikult ei istu, selg jääb valusaks, aga põhimõtteliselt on sul tõenäoliselt õigus.

[IIIFFFAR]

Suure jõuga üles rebimine mulle isiklikult ei istu, selg jääb valusaks, aga põhimõtteliselt on sul tõenäoliselt õigus.

Õpi tõstespordist- selg sirge, ainult käed ja jalad töötavad, seljaga ei juhtu mitte miskit.
Rebimise piirid seab see kui kõvasti suudad kämmalt kinni hoida...
Rattapoltide puhul võimalik, mujal muidugi pole ruumi ega võimalust sirge seljaga ekstreemjõude rakendada.

Alati ei vii aga ekstreemnegi jõud soovitud tulemuseni. Keermesliite avanemine on vaid üks võimalus.
Järele võib anda:
1) polt (pooleks- detail küll lahti aga tülikas lisatoiming ootamas- katkine poldipoolik kätte saada.)
2) poldipea (kandid maas, teate isegi...)
3) võti/padrun
4) võtme/padruni vars, (enamasti venivad, mõnikord läevad pooleks kah)
5) Väiksema auto ja kõvemat sorti isase isendi koosluse puhul võib ka kogemata auto kummuli keerata kui kedagi lisaraskuseks sees ei istu....

Hääd abilised keermesliite avamisel on molübdeendisulfiid ning löökkeeraja ja emake kuvalda....

[visible]

Aga proovi siis rattapolt kuivalt 180 nm jõuga kinni keerata, sõida üks talv nii, et ratas pidevalt alla ja ürita siis see järgmine kevad tervelt lahti keerata, hiljem võid tulemustest ka rääkida.

aga ega ette nähtust väiksema jõuga kinni keeramine rooste vastu ei aita. Määrida on vaja.

Mida ma siis need 3 lehekülge siin väita olen püüdnud ? Minu idee ongi see, et määri polt ära ja keera mõõdukalt kinni. Pole siiamaani kordagi täpselt üle mõõtnud kui tugevalt nüüd kõik poldid kinni said, seda juba käega tunda, et kui on kinni siis on ja ei tasu enam minesamiseni väänata seda võtit, et vot nüüd saaks ikka selle täpse jõu kätte. Pole siiamaani ükski ratast alt lennanud ja arvan, et ka edaspidi ei tohiks seda juhtuda.

[Jesper]

No ma ikka ei nõustu sellega et "kinni on kinni". Päris suur vahe on, kas 85 või 125 Nm, ka liiga kõvasti kinni keeramine on halb, sest põruvad lahti (ma ei tea täpselt miks, aga võidusõiduraamatud räägivad nii). Ok, ilmselt ei juhtu valesti pingutatud rattamutrite tõttu massiliselt õnnetusi. Aga ma ei saa aru mida nii neetult rasket on selles kui võtta riiulist momentvõti ja asi õigesti ära teha. See on kasvõi töökultuuri küsimus juba. Ja kui tihti sa tavaautol ikka rattaid vahetad.

[MartinL]

Aga proovi siis rattapolt kuivalt 180 nm jõuga kinni keerata, sõida üks talv nii, et ratas pidevalt alla ja ürita siis see järgmine kevad tervelt lahti keerata, hiljem võid tulemustest ka rääkida.

aga ega ette nähtust väiksema jõuga kinni keeramine rooste vastu ei aita. Määrida on vaja.

Mida ma siis need 3 lehekülge siin väita olen püüdnud ? Minu idee ongi see, et määri polt ära ja keera mõõdukalt kinni. Pole siiamaani kordagi täpselt üle mõõtnud kui tugevalt nüüd kõik poldid kinni said, seda juba käega tunda, et kui on kinni siis on ja ei tasu enam minesamiseni väänata seda võtit, et vot nüüd saaks ikka selle täpse jõu kätte. Pole siiamaani ükski ratast alt lennanud ja arvan, et ka edaspidi ei tohiks seda juhtuda.

Lugesin ühe kaasaegse mootorsõiduki tehasemanuali ja oh imet - rattapolte ei tohi määrida. S.t peavad olema kuivad ja puhtad.
Alati on võimalus vanad ja väsinud poldid ju uute vastu vahetada.
Miks tulevad rattapoldid iseeesest lahti või ei tule üldse? Seepärast , et kasutatakse valesi polte. Kas siis alumiiniumveljel plekkvelje polte või vastupidi.
Et rattapolti pooleks keerata , selleks peab ikka väga lolli jõuga asjale lähenema. Ühe talvega ei roosteta ükski rattapolt niimoodi kinni. Eriti veel kui autol käivad rattad aastas vähemalt 2 korda - sügisel ja kevadel .

[MartinL]

Suure jõuga üles rebimine mulle isiklikult ei istu, selg jääb valusaks, aga põhimõtteliselt on sul tõenäoliselt õigus.

Õpi tõstespordist- selg sirge, ainult käed ja jalad töötavad, seljaga ei juhtu mitte miskit.
Rebimise piirid seab see kui kõvasti suudad kämmalt kinni hoida...
Rattapoltide puhul võimalik, mujal muidugi pole ruumi ega võimalust sirge seljaga ekstreemjõude rakendada.

Alati ei vii aga ekstreemnegi jõud soovitud tulemuseni. Keermesliite avanemine on vaid üks võimalus.
Järele võib anda:
1) polt (pooleks- detail küll lahti aga tülikas lisatoiming ootamas- katkine poldipoolik kätte saada.)
2) poldipea (kandid maas, teate isegi...)
3) võti/padrun
4) võtme/padruni  vars, (enamasti venivad, mõnikord läevad pooleks kah)
5) Väiksema auto ja kõvemat sorti isase isendi koosluse puhul võib ka kogemata auto kummuli keerata kui kedagi lisaraskuseks sees ei istu....

Hääd abilised keermesliite avamisel on molübdeendisulfiid ning löökkeeraja ja emake kuvalda....

Lisaks kuuenda variandi , kus polt tuleb välja koos pesa keermega.

[rollfix]

Ei ole vaja lolli jõudu.Jäta mersu valuvelje poldid(jaa,need pikemad,koonus/kant eraldi)määrimata.Kui rooste lähevad,saad kindlasti ühes tükis kätte.Endal 4-ja(LOE-,,NELJA,,)tunnine demontaazi kogemus olemas.

[heilo]

Kunagi juhtus enda kodu juures peateel õnnetus. Opelil oli üks ratas alt ära tulnud ning
selletõttu kiskus pooleteistmeetrisest järsust teepervest alla põllu peale auto. Autos oli veel
naine ja laps. Ime aga auto üle pea ei käinud ja kõik jäid terveks. Ise kutsuti appi siis, kui ratas oli all tagasi, kuid auto ei saanud kevadise pehmuse pärast minu põllult minema. Vedasin siis traktoriga, kuid auto ikka lohises enamasti mulla peal ning lõhkus esispoileri ära. Loo moraal-
olgu siis need poldid enne kõvemini kinni, kui lahti peaksid tulema nii, et keegi veel viga saab sellepärast.

Kui mõni võti torupikendust ei kannata, siis minu arvates on see soss-sepa võti, kes tõsiselt
tööd ei tee. Korralikul töömehel olgu korralik tööriist.

[v6sa]

Tore lugeda. Samas vajalik, kui ikka ja jälle teemaks tõuseb.

Arvutame natuke. Võtame näitena 1986 aasta MB S124. Manuaal annab poltide pingutamiseks vajalikuks momendiks 110 Nm.

1 N on jämedalt 100 g. Järelikult kulub 1 kg saamiseks 10 N. Mäletate koolifüüsikast?

110 N on seega 11 kg.

Pingutusmoment on sisuliselt pöördemoment võllil, mille saab jõu ja õla korrutisena. Mida pikem õlg, seda väiksem jõud. Ja vastupidi. Võlliks on meil siis polt (või ka mutter).

Enamasti on meilmüüdavad narred-padrunisabad-rattavõtmed~33 cm pikkused. Seega on jõu õlaks 33 cm, mitte meeter. Kuigi, teleskoopvõtmel või "sobivate vahenditega" pikendatud võti võib vabalt ka üle 1 meetri olla.

11kgm saamiseks 33 cm varrel tuleb punnitada 3*11= 33 kg eest. Ehk tõsta kaks õllekasti.

Ja teie tallate seal otsas mitme kiloga? Keegi siin rääkis kuulumisest 100+ kategooriasse. Kui võti on 33 cm ja kodanik kaalub 100 kg, siis annab see millise pöördemomendi poldile? Väga jämeda matemaatika alusel 1000 N*0,33= ligikaugu 300 Nm... Lisage siia veel hüppamisega tekkiv dünaamiline efekt ja ma ei imestaks, kui tekkiv pöördemoment oleks kolmekordne...

Sekundeerin siin kodanikule visible: rattapolte pole mingit mõtet viimase võimaluseni kinni vägistada. 100 Nm on üllatavalt vähe!

Kindasti tuleb aga veenduda, et KÕIK rattapoldid ikka said üle kontrollitud selle 110 Nm suhtes. Kaldun arvama, et enamusel juhtudel, kui ratas on lahkunud, pole süüdi mitte vähene pingutamine, vaid selle puudumine. Olen isegi mitu korda peale töö lõpetamist kahtlema hakanud, kas ikka kõik poldid said üle keeratud. Ja pean tunnistama, et aeg-ajalt leian mõne poldi, mis on ainult vastu keeratud ja mis oma 110 Nm doosi mitte kätte pole saanud...

[Jesper]

V6sa, matemaatika on kena, aga reaalselt ei ole võimalik käsitsi sellist jõudu arendada, eriti mingi väikese võtmega. Mul on 205 Nm momentvõti ja selle ma jaksan napilt lõppu ajada, nagu ennist mainisin. Võtme otsas tallumist ei ole mitte keegi siin soovitanud, see oli kasutaja Visible demagoogia, kelle arust 100Nm on mingi müstiline hüpermega suur jõud, mida ainult sel viisil saab.

Üldse see teema hakkab ennast ammendama, ma ei ole mingi eriline Autolehe fänn ja see artikkel on tõesti tiba napakas, aga antud juhul pada sõimab katelt.

[v6sa]

Tjah, väikese täpsustuse peaks vist tegema.

Minu arvates on iga auto tarvis kirja pandud, kui kõvasti need poldid-mutrid kinni keerata tuleb. Seda numbrit tasub järgida. Lihtsalt enamasti väänatakse rattakinnitused tõepoolest "puruks ja pool pööret tagasi"-momenti. See on juba lollus. Seda ma ka üritasin näidata, et see 110 Nm ei ole mitte mingi ulmenumber...

Võtmel hüppamine on lollus.
Määre, eriti see veljetõrv, on teretulnud.
Järelpingutus või vähemalt rehvivahetuse järgne pisteline kontroll on rahuliku ööune eelduseks. kui oma autole seda ei tee, siis vähemalt oma elukaaslase autole peaks tegema. Võtke siis seda, kumba pidi soovite

Mina jõuan sirge seljaga tõsta ~120 kg. See teeks meetrisele varrele taandatuna 1200 Nm. Aga kaalun ma tänahommikustel andmetel 99 kg. Ülalt alla meetrise varrega seega "vaid" 990 Nm...

Võtmega keeramisel on veel üks tore nüanss. Enamasti keeratakse võtit kas üles või alla. Aga momendi annab just see jõud, mis on suunatud tangentsiaalselt... Seega,kui võti on 45kraadise nurga alla ja seda 33 kg-se jõuga üles tirida (või otse alla suruda) , siis on tekkiv moment vaid 16,5Nm... Seepärast ongi ristvõti hea: sellega on mugav keerata vaid "õigesti" ehk jõudu tangentsiaalselt rakendades. Vale nurga all tirides pole seda mugav kasutada.

Aga lõpetuseks võiks parafraseerida kadunud Ahmetovit: "Eesti rahvas, ostke endale...momentvõti" või laenake tuttavalt ja tehke enda muskelmeetrile kalibreerimine. Uskuge, see töötab üsna hästi...

[v6sa]

Autoleht vs. muud lehed ja nende "head soovitused".

Mina olen seisukohal, et selliste soovituste jagamisel tuleb ette ja taha rõhutada antud nippide AJUTIST iseloomu ja ETTEVAATUST nõudvat käsitlusviisi. Lollid on küll väga leidlikud, kuid kunagi ei tea, millal mõni tibi auto rattakinnitusi ümber jagab nii, et lõpuks iga sõõr vaid 2-ga kinni on, sest "lehes ju nii kirjutas, et saama"...

[Jesper]

V6sa, sa saad 990 Nm meetrise varrega mutrisse ainult teoorias

[v6sa]

Miks ainult teoorias?

Momentvõti ei mõõda ju ka mitte tegelikku pingu liites, vaid just mutri/poldi pööramiseks vajalikku pöördemomenti... 1 m varrele rakendatud 99 kg on 990 Nm, kui see vars on horisontaalselt...

Aga eks see üks targutamine on, olen nõus... Igal juhul on oluline mitte ületada liite tugevust!

Puruks ja pool pööret tagasi on igal juhul liiga palju

[peeterpaul]

igasuguse poltliite püsivuse aluseks on ka materjal, millest liide tehtud on. Keermetel on tobe komme välja venida, nii uskumatu, kui see ka pole.
Proovi sa aga populaarses auto ajakirjas teemat sedamoodi lahkama hakata, lõpetad majandusliku krahhiga kiiremini, kui see hobiklubi või mis ta oli.
Enamus tänaseid auto omanikke kasutavad rehvivahetuse teenust ja kui tee peal saab ratas torke, kutsuvad autoabi välja. Ja need seitse, kes ise oskavad ratast vahetada, ei suuda kuidagi pakkuda lojaalse tellijana majanduslikku tuge või turubaasi kvaliteetse, paeluva sisuga ajakirjale.
Omavaheline vägikaikavedu rattamutri kinnitamise teemal on aga väga hariv, ise kasutan dünamomeetrilist võtit, kuid teoreetilisse alusbaasi pole kunagi süvenenud, nüüd siis hää võimalus.
Pealkiri peaks lihtsalt teemal olema teine, kirjatsurasid pole mõtet peksta, ei anna tulemust, läbi proovitud juba korda kümme...

[Jesper]

Miks ainult teoorias?

Momentvõti ei mõõda ju ka mitte tegelikku pingu liites, vaid just mutri/poldi pööramiseks vajalikku pöördemomenti... 1 m varrele rakendatud 99 kg on 990 Nm, kui see vars on horisontaalselt...

Mismõttes momentvõti ei mõõda "tegelikku pingu"? Mõõdab küll. Lihtsalt võtme kui sellise konstruktsioon ei ole nii mugav kasutada, et sellele saaks ohutult rakendada teoreetiliselt võimaliku jõu.

[v6sa]

Ega ei mõõda küll...

Tegelikku pingu liites saab mõõta ainult poldi venimise kaudu. Pöörde (pingutus) moment on vaid kaudne näitaja liite pingsuse ennustamiseks. Just ennustamiseks... Siiski, standardiseerimine ja tootekvaliteedi kontroll peaks tagama selle, et kui 12,9 tugevusega 12 mm poltliidet pingutada jõuga 100 Nm, siis saadakse piisavalt tugev ping liitesse ja samas ei ületu materjali voolavuspiir.

Krt, vaatan, et jube tark lause sai...

Tegelikult oleme me samal seisukohal, lihtsalt väljendame erinevalt oma mõtteid.

Ja veel: 205 Nm max pingutusmomendiga võti peab selle 205 Nm ka üle elama. Iseasi on see, et 60 cm pikkuse võtmesaba korral peab seda tirima jõuga, mis on võrdne ca 205/10/0,6=jämedalt 35 kg. Ja see jõud peab mõjuma sujuvalt, ühtlaselt ja võtme tasapinnas Neid nõudeid reeglina ebasobivas kohas paikneva liitega õiendades täita pole sugugi lihtne, olen täitsa nõus!