ei saa ma aru, miks siin paar härrast oma teadmise "hiilates" teemaalgatajat mutta tampima kipuvad...
asjalik valuvelg on:
1) kergem
2) tugevam
3a) esteetilisem
3b) huvitavam
4) parema piduriketta jahutusvõimega
AGA:
1) nagu eespool mainitud, kipuvad odava otsa valuveljed olema raskemad oma plekk-sõsaratest. Meeldiv erand on tehaseveljed, mis näiteks kaheksa-üheksakümnendate opelitel on kirjaga "LAC" (esimene täht on slaavipärane) - mis on kerged ning järelturul soodsalt omandatavad. Ühe korraliku jooksu olen minagi ilma autota ostnud - ning sinna peale läinud tänavarehvide tükihind oli vaid veidi odavam velgede (5tk - nagu tehasekomplektile omane) komplektihinnast
2) velgede-teemas ma otsest tõde pole kohanud, kuid "tugevam" tähendab metallide puhul tihtilugu "rabedam" (suurema süsinikusisaldusega ja paremini korrodeeruv). Näiteks äärekiviga kohtumine võib kergmetallveljele olla fataalne, samas kui plekist suguvend tahaks samadel tingimustel vaid tasakaalustamist
3a..3b) ilu on vaataja silmades. Ning mõned juhid silmitsevad oma masinat peaasjalikult seestpoolt ja/või pole neile esteetiline külg üldse tähtis
4) teoreetiline punkt - ilmselt muutub parem jahutusvajadus Eesti kodanikule oluliseks vaid "rajal" (ka jäärajal). Kuulu järgi on aga näiteks Norras valede sõiduvõtete (pidurdamine piduritega mäest laskumisel) puhul võimalik ka "maanteesõidul" pidurid üle kuumutada...
velje puhul on olulised parameetrid:
1) poldiaugukude paigutus - seab piirid velgede sobivusele. Vahetükkide/flantsidega on suurtes piirides muudetavad, kuid vt allolevat punkti 2:
2) offset ehk velje kinnituspunkti nihutatus tsentri suhtes määrab masina käitumise / roolitunnetuse ning veermiku kestvuse. Offset peaks veljel mahtuma tehase soovitatud piiridesse, kuna sild/sillad on selle jaoks projekteeritud (või siis on velg pandud silladisaini järel - kes seda teab). Punktis 1 mainitud flantside kasutamine muudab üldjuhul offsetti - kui just vale offsetiga velg + flants üksteist ei kompenseeri. Asjalik jutt offseti kohta oli mu mäletamist järgi ülalviidatud spidomeetri-lehel
3) velje diameeter. Tänapäeva noorsugu arvab peaasjalikult, et velg peab olema suurem, sest nii on ilusam. Maitse asi - mul on näiteks suure velje tagant paistvad pisikesed pidurikettad (või ekstreemjuhtudel punaseks-siniseks võõbatud trumlid) pigem imelik vaadata. Põhjuseid on mitu - ei hakka kirja panema, aga on "loogiliselt tehnilised". Suurem rattaläbimõõt (velg + rehv) vedaval sillal mõjub analoogselt kiire peaülekandega - pikendab käike ning üldjuhul muudab seeläbi kiirenduse natuke kehvemaks.
4) velje laius - parameetri väärtuse tingib kasutatava rehvi laius ning velg peab lihtsalt sellega kooskõlas olema. Rehvi laius on aga - nagu WRC-sarjaski eri radadel näha - sõltuv teeoludest. Asfaldil kurve võttes on laiem rehv parem (kas kusagil ka piir ette tuleb?) - samas otsib laiem rehv rööpaid, suurendab kütusekulu, muudab roolikeeramise raskemaks jne. Talvises vihmas-lörtsis on aga kitsam rehv parem - rõhk teele on suurem ning rehvi-tee vahele ei teki vee/lörtsi"patja".
ülalolevad on mu asjaarmastajalikud teadmised - kel kogemust (nt Jesper on kindlasti oma pead kurvide võtmisega vaevanud
), parandagu-täiendagu!
terv,
Teet