Ajaleht õhtal :-(
#21

Mina kui ajakirjade sõber ostan just paberit . Netis ma ju võin add ida lemmikute alla jne . Aga läppariga ju peldikusse ei lähe . Ja siis kui ma sõidan Hiiumaale kus pole telekat ega isegi levi telefonil (tõeline puhkus) ... siis käin kas enne sõitu ajakirjade letist läbi ja kraban lugemist kaasa või kammin mööda Hiiumaa kauplusi ja putkasi et Suured Mootorid ja Väiksed Mootorid ajakirju osta . Enamus mu ajakirju on ka linnast sinna tassitud . Ja siis kui oled uued läbilugenud võttad hunniku alumisest osat mingid 5 aasta vanad ja hakkad neid lugema Smile
Vasta
#22

(22-04-2009, 14:44 PM)koguja Kirjutas:  Veebikummardajad kinnitavad, et Eestis on ligemale 800 000 interneti kasutajat. Kas inimene, kes kord kuus oma pangakonto jääki interneti vahendusel vaatab, on ikka veebikasutaja selle sõna tegelikus tähenduses?

Veebikasutajate üldarv ei ole tähtis, vaid oluline on "vaatajaminut", ehk siis kui üks inimene käib päev läbi veebis ringi siis ta on reklaamitarbijana oluliselt väärtuslikum kui see, kes ainult kontojääki vaatab. See on umbes sama nagu telekas, et kui ma näiteks vaatan ainult uudiseid siis kodukesetlinna vaatajanumber sellest ei kasva, selle saatesarja tootjate jaoks pole mind olemas. Aga telekavaataja justkui ikka olen?

Kuna väga laiadele massidele on seda raske seletada, siis pannakse mingid ümmargused numbrid lehte, tegelikult keegi neid kasutajaid sedasi ei loe, loetakse veebilehtede külastusi.

(22-04-2009, 14:44 PM)koguja Kirjutas:  See pole lugejate armee, saati siis veel maksujõuline reklaamitarbija.
Veebimehed peavad kõigepealt reklaamimüümise selgeks õppima, alles siis saavd nad paberväljaannetega rinda pistma hakata.
Ära muretse, veebimehed muudkui õpivad, hetkeseisuga on Internetis tehtava reklaami maht suurem kui ajakirjade oma (vastavalt 11% ja 10% kogumahust), ajalehtedeni (36%) on veel natuke minna, aga näiteks Ekspressi lahti lüües ma ei kahtle et see eesmärk on paari aasta jooksul tehtav.
http://emor.ee/arhiiv.html?id=1988

Mitte et mul midagi paberi vastu oleks, aga religioosne "paberikummardamine" pole ka nüüd päris õige asi, sedasi jääb ju areng kinni. Mõlema jaoks on ruumi.
Vasta
#23

(23-04-2009, 10:53 AM)Jesper Kirjutas:  Ära muretse, veebimehed muudkui õpivad, hetkeseisuga on Internetis tehtava reklaami maht suurem kui ajakirjade oma (vastavalt 11% ja 10% kogumahust), ajalehtedeni (36%) on veel natuke minna, aga näiteks Ekspressi lahti lüües ma ei kahtle et see eesmärk on paari aasta jooksul tehtav.

Copy-paste ühest netireklaamiarutelust:

**********
see vana hea "overlay banner". Proovige mõnda lehte vaadata, kui javascript maas :twisted:
.

Meie lehed ja muud keskonnad on selle reklaami toppimisega juba liiale läinud.
ÄP oli esimene mida vaadata ei saanud. Lahjem arvuti jookseb kinni ning odavam ühendus ei kanna ära. Nüüd ka teised...
Ajakirjandusettevõtted selgelt närvis. Muuga ei seletaks seda endale jalgalaskmist. Paberipealne reklaamimaht kahanenud. Samas internetiväljaandeid isegi pensionäridele esitletakse kui kokkuhoiukohta ajakirjanduse tellimisel. jne. Ajab närvi... Mõtelgu midagi paremat välja. :twisted:
Nüüd vaja sirvikusse/klaviatuurile disainida nupp Java script on/Off.

Samas teiselt poolt küsimus: Kas lugejad vajavad sellist meediat :?: Mida lugeda ei saa ja ajaga kohaneda ei suuda.



Firefox, mille on lisatud Adblock Plus plugin peaks lahendama enamiku sinu probleemidest Smile



Kas me sellist internetimeediat tahtsimegi? Wink
Alusta igat päeva uute pluginatega....
Ning vanaisale-vanaemale korralda ka iga päev uusi koolitusi...Ja igal pool ei saa, ei mahu, ei tohi, pole viisakas... jne tarkvara adminni mängida.

Üksvahe oli kolleegil kõik liikuv, vilkuv ja mittevajalik kinni keeratud. :lol: Ainult mustad kastid, tühjad kastid jne.. Still life. Aga see tekitas teistpidi õõvastava tunde

loll on loll olla.
Vasta
#24

No kõige lihtsam on "pluginatega" lehti üldse mitte vaadata. See ei ole kohustuslik, mine osta putkast leht näiteks. Küll turg paneb selle peale asjad paika, pluginalehed pannakse kinni, paberit trükitakse rohkem jne Smile

Kiviaeg ei lõppenud selle tõttu et kivitootjad oleks otsa saanud...

Kerge on peksta netimeediat mingi paari lolli saidi nagu ÄP vms pärast (ega ÄP paberil ka oluliselt targem pole), aga ma kardan et me keegi ei taha tegelikult teada, mis tüüpi ajakirjad seal 10% sees peamiselt domineerivad Smile
Aga et seda arutelu labase vaidluse asemel konstruktiivsemale rajale viia, siis ma ütleks et ma nõustun põhimõtteliselt sellega, et hetkeseisuga on paber palju stabiilsem ja jäävam formaat. Kuigi näiteks Postimehe artikleid saab vist veebis lugeda alates sellest ajast kui neid sinna panema hakati, on küll raske vaadata näiteks autoarvustusi aastast 2001, et kui ma hakkan kasutatud autot ostma siis võtaks ette ja vaataks mis tast uuena arvati.

Samas mul on olemas aastate kaupa üpris täielikud kogud autoajakirju, noh näiteks Tehnika Kõigile kõik numbrid, Autolehe esimesed aastakäigud, Autoplussi kõik numbrid jne, aga hetkel need on laotud karpidega külma ja niiskesse garaaþi - mul lihtsalt pole jaksu seda kuupmeetrit paberit koguaeg ühest korterist teise kolida. Ma olen mitu korda mõelnud et tõmbaks need arvutisse, teeks korraliku indeksi, otsingu ja kirjutaks kuhugi ketta nurka ära, aga ainult enda jaoks ei viitsi. Samas kui ma võtaks ja need netti paneks kõigile huvilistele kättesaadavaks, siis ilmselt tuleks autorikaitsjad ja lööks mu näpud sahtli vahele?

Info säilivus on tehniline probleem, mis tuleks kuidagi lahendada. Kuidas täpselt seda teha nii, et info tootjad ka kaasa tuleks, seda ma ei tea.
Vasta
#25

Iseenesest ei ole isegi suurt vahet, kuskohas sinu TÖÖ avaldatakse. Sest töö eest tahab inimene palka saada.
Interneedusega on aga see häda, et inimene ei ole nõus netiväljaande külastamise eest maksma. See peaks nagu tasuta kätte tulema. Et maksad Eestis arutult kõrget kuumaksu ebakvaliteetse teenuse eest ja siis saab KOGU MAAILMA veebi kätte selle raha eest. Põhimõtteliselt ju nii ongi... Samas suudaks kvaliteetset netiajakirja teha oluliselt väiksemate kuludega, kui paberit. OLULISELT! Ainus kulu peale töötasude oleks serveriteenuse ostmine. Kõik muud ametid SISU tegemiseks oleks ju samad: ajakirjanikud, kujundaja-toimetaja, keelekorrektor ja raamatupidamine. OK, ka üks reklaamimüüja. Ära jääb ülikallis trükkimine ja levitamine, mis on 50% ühe ajakirjanumbri kuludest. Keeletoimetaja palgakulu on väike (seda saab teha ka üle neti kodust, näiteks lapsepuhkusel olev eesti fill!) ja raamatupidamisteenuse ostab sisse, kokku kulu koos maksudega ~10000 krooni. Reklaamimüüja peab ka ise oma palga välja teenima ja natuke ka peale. Ütleme et 3 püsipalgalist töötajat + kaaskirjutajad autoritasude alusel. 100 000 kuus on juba uhkelt piisav, et palgad oleks makstud ja maksud tasutud. OK, peab olema ka üks konkreetne palgaline kvaliteetne ÄRIjuht, kes siis ajakirjanikel seljas elab (olgem ausad, ajakirjanik ei ole just parim ärijuht tavaliselt!) aga temagi peab ÄRI tegemisega (koos reklaamimüüja ja "loomingulise toimkonnaga") suutma iseenda palga välja teenida. Tema ülesanne on ka rahade liikumist hallata ning ajakirjale "rahalist nahka" selga kasvatada, et muudkui sisu poolelt saaks paremaks muutuda.

Kasutajate arv (temaatilisemad foorumid, mille tarbija mina olen) AutoMoto 3950, Kipper 1430, TqHq 3158 jne, jne. Lisaks erinevad motofoorumid ja muud hobid. Ma arvan, et selline aktiivsemate tarbijate hulk ühe korraliku ja laiapõhjalise tehnika veebiajakirja jaoks, kes reaalsuses ka tarbivad-kulutavad raha lugemisele, võib olla 4-5 tuhat inimest. Need, kes oleks nõus oma HOBI pärast näiteks 25 eek kuus maksma ja see võib reaallugejate arvu kasvades pigem väheneda. Ja siis ei maksaks ka reklaamibänner ehk näiteks leheküljeline reklaam mitte 10 tuhat vaid palju-palju-palju vähem ja sisse pääseks vaid ja ainult otsene ja asjakohane reklaam.
Aga loogiliselt saaks sellesama veebis tekkinud ajakirja piisava huviliste arvu puhul ka paberile viia. See maksaks siis igale soovijale eraldi mingi konkreetse summa, palju trükk+postkasti toomine maksab. Seegi on jämedalt 25 eek, kui kogus on juba tuhandetes, sõltub muidugi paksusest ja seegi saab vaid langeda. Nii saaks vältida arutut loodusvarade raiskamist aga ka suvaliste äriettevõtete rahalist nuumamist.

Mingi "asja" Internetis nähtaval hoidmine ei maksa suurt midagi. Selle tegemine aga maksab. Kõige rohkem maksavad aga TEADMISED-OSKUSED, mida tegelikult inimesed täiesti oma lollusest tasuta maailmale jagavad. Kui nüüd aus olla. Advokaat ei jaga oma teadmisi tasuta, tema kasseerib räige summa oma teadmiste kasutamise eest.
Mul miskipärast natuke on usku Internetis tekkinud ja sealtkaudu materjaliseerunud ettevõtmistesse. Kasvõi Talveralli - tekib veebis kindel osalejaskond, tänu sellele saab hoida kulu väga madalal ja kõik on rahul. Ausõna, "teenisin" auga välja tolle silmi mitte rikkuva kuvari ja üldse ei häbene (et ostsin odavmüügilt 2300 krooniga Big Grin). Ja teistpidi olen võtnud riske just meedia valdkonnas, minnes "klassikalist" teed, nuumates arutult paberihunti, sitta tööd tegevaid ebameeldivaid trükikodasid (eesotsas B2'ga, hoidke eemale!) ja rämedalt kahju kannatades.
Vasta
#26

4-5 tuhat inimest on realistlik suurusjärk, näiteks siingi foorumis arutelu tekitanud motors24-l on sellises suurusjärgus külastusi päevas (vt. http://tnsmetrix.emor.ee/) aga ega veebilehte muust kui reklaamist ära ei elata, maksmine on läbikäidud tee ja see ei tööta, välja arvatud porno puhul.

Veebireklaami müües 100000 kuus teenida 5000 inimese pealt on vast natuke raske, aga pool sellest on juba reaalsuse piirides. Osav reklaami müügimees peab olema muidugi, samuti ei saa unustada käivitamise kulusid, aga noh täielik utoopia see vast pole.
Vasta
#27

(23-04-2009, 14:31 PM)Jesper Kirjutas:  4-5 tuhat inimest on realistlik suurusjärk, maksmine on läbikäidud tee ja see ei tööta,
Just ja siit hakkabki kõik pihta!!! Ikka ja püsivalt loed mistahes kohast ininat läbi peanaha, et "härra Aspelund, kirjuta aga edasi huvitavatest vanadest asjadest" aga pane see tasuta üles sest maksma pole me Internetis nõus.
See oli nüüd küll eriti jõhker näide, kuid mistahes hobiajakirjadest on foorumites mölisetud aastaid, tegudeni jõuavad üksikud "hullud" ja reaalne lugejaskond on hoopis vaikselt vagusi olevad tegelased. Eriti käib see biker.ee sellesisuliste teemade kohta, kus oli ulmelisi "paugutajaid" kümnetes, üks kõvem mees kui teine. Kõik on jutu järgi ilgelt kõvad rahajõmmid, tellivad kuus tuhandete eest ajakirjandust aga kui jutt läheb 25 krooni peale, on vendadel suu sitta täis. (Ära Sina ennast praegu puuduatuna tunne! Big Grin)

Selge, et suure laenubuumi ajel "tekkinud" fiktiivse majanduskasvu lainel tekkis igasuguseid ajakirju ja ajakirjakesi muudkui juurde ja suurte konglomeraatide kollane-pask imes friigikatelt raha ja vere välja. Tegelikult läheb sinna alla ka teema alguseks olnud ajakiri, mida reaalselt ei olnud Eestis vaja. See, et seal kirjutasid paar väga asjalikku tegelast väga põnevaid lugusid, ei muutnud selle ajakirja üldist mõtet: rahapump. Reaalselt tuldi turgu solkima ja kahele vanale tegijale "ära panema". Aga läks, nagu siiani kõigi pornokas Maaja konkurentidega... ja neid on ikka 20 aasta jooksul kümneid tehtud, ühe "tegemist" nägin kõrvalt. Oli kord fekaal pornokas Pille.

See on olnud kogu aeg selge, et TM ja AutoLeht ei kata kogu tehnikaalast, just hobi valdkonda kuuluvat vajadust. Need on siiski ka äriettevõtted, kus omanikeringil on suured soovid palju raha teenida. Friiklus aga ülikasumeid ei tooda. Õnneks on TM'il vast Eesti üks stabiilsemaid lugejaskondi ja väga hädapärast katavad suurema osa huvialadest heal ajakirjanduslikul tasemel ära. AutoLeht on hea tänu oma testidele aga muu ila ei kannata kriitikat. Sestap peale lahkumist olen vast viite isendit sirvinud ja neidki juuksurijärjekorras istudes. Ostnud paar tükki. MotoMaaniat ostnud vaid selleks, et teisi "lolle" toetada nende Kolgata teel, ja leidnud sealt päris mõnusat lugemist. Paati samamoodi. Kuigi tsikli ja veesõidukite omanike hulk on juba nii suur, et ainult nende pealt peaks kummagi ala ÜKS ajakiri uhkelt isegi reklaamita läbi ajama praeguse kaanehinna juures.

See ongi kõige müstilisem, et 25-50 krooni kulutatakse lõdvalt suvalise lolluse peale, kuigi kasvõi poes käies ja natukene hindasid vaadates võiks IGA toidukorviga kokku hoida ÜHE ajakirja ostmise raha, rääkimata kuu toidupoe ostukorvilt selline summa "säästa". See on täiesti olematu summa aga näed, parimategi selliste ajakirjade jaemüüginumbrid on tuhandetes, mitte kümnetes tuhandetes. Viimase aja ehedaim näide on need Ekspressis vingunud "20-kilo müügijuhid", kes, oh õnnetust!!!, peavad nüüd kilepakis piima ostma hakkama... Oleks kogu aja seda teinud ja iga kuu ühe HobiKlubi ostnud, oskaks äkki isegi kaasa tunda. Aga näed, ei oska, sest minu aju seda kinni ei võta.
Ma ei hakka rääkima "kullast" sitapottidest põllupealsetes pappkuurides, mille igakuise intressi eest (mitte tagasimakse!) võiks vist kõik Eesti tehnikaajakirjad osta. Aga palju ainuüksi neid on? Kümned tuhanded pered.
Vasta
#28

No sa oled nats kinni selles kaanehinnas, mõtle näiteks teleka peale, see tuleb ka taevast tasuta ja keegi ei kurda et Võrnol on nälg majas vms. Eestis on palju inimesi kes otseselt või kaudselt elatuvad reklaamikäibest ja kelle tehtud asi on netis "tasuta üleval", mul on au juhuslikult nende hulka kuuluda.

Ma ei vali siin pooli, ma ise olen ostnud sellist ajakirja nagu Racecar Engineering otse netist elektroonilisena, kusjuures see veel ei ole eriti odav kah võrreldes paberiga, aga noh ma olen rikutud inimene ja tahan kõike kohe Smile Ma lihtsalt nendin fakti et päris palju inimesi nii meil kui mujal on üritanud netis ajakirjanduse eest raha küsida, aga pole õnnestunud, inimesed ei tule kaasa.

Anoh võib-olla see võtab lihtsalt veidi aega, netist muusika ostmine ei saanud ka enne hoogu sisse kui iPod leiutati, äkki tuleb raamatute-ajakirjade juures mingi sarnane läbimurre (teadmamehed: jaa jaa, tean, aga Kindle ei tundu eriti hästi minevat).
Vasta
#29

See on muidugi sügavalt ainult minu isiklik arvamus, aga paberväljaannet on ikka mugavam lugeda kui mingisugust veebiasja. Loed ükskõik kus, millal, mis asendis jne. Pole sattunud minu kätte veel ühtegi paberajakirja mis sõltuks mingil moel elektrist. Arvuti paneb pildi tasku, aga mina võtan väikse tiku, panen väikse küünla põlema ja loen rahulikult edasi.
Vasta
#30

(23-04-2009, 01:03 AM)kalacompany Kirjutas:  ... Aga läppariga ju peldikusse ei lähe ...
(23-04-2009, 20:38 PM)oxygen Kirjutas:  ... paberväljaannet on ikka mugavam lugeda kui mingisugust veebiasja. Loed ükskõik kus, millal, mis asendis jne. Pole sattunud minu kätte veel ühtegi paberajakirja mis sõltuks mingil moel elektrist. Arvuti paneb pildi tasku, aga mina võtan väikse tiku, panen väikse küünla põlema ja loen rahulikult edasi.
Meenuvad õndsad minutid/tunnid lugedes ühe oma eelmise tööandja keldris nõukaaegse varjendi ammuunustatud peldikus küünlavalgel (elektrit seal enam ammu ei olnud) tolleaegseid tehnikaajakirju... Puhas nostalgia.
Vasta
#31

Jesper, motorsi numbrid on natuke suuremad ikka ja tänu videotele jätkame kasvavas tempos.
Vasta
#32

Noh, ma vaatasin sealt tns metrixist. Aga seda enam, mu point oli et kui lehel on aktiivne ja uuenev sisu, siis sellise kasutajate arvu saab kokku küll.
Vasta
#33

Noh potentsiaal on tunduvalt suurem. Olulised on ikka nädala numbrid, mille UV on omajagu üle 20K ja kuu numbrid kordades suuremad. Kipun arvama, et ajakirjade numbritest oleme me juba möödas.
Reklaamimüügiga on seda keerulisem, et meie videote näol on tegemist millegagi, mida siiani pole siin turul pakutud. Aga hakatakse vaikselt mõistma, seda enam, et meie tuntus on oluliselt tõusnud.

P.S. Isiklikult kah tunnen ABE edaspidi puudust, mdx huvitava faktina veel see, et see oli vist ainuke selletaoline ajakiri Eestis, mida sirvisid heal meelel ka naisterahvad.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne