Lääne Autod Ärkamisajal 1988-1991
#61

selle maseri ostis minu naabrimees saaremaal min.autobaasist ca 4000.- rbl-ga, sai isegi seal sees istutud, auto läbi sõit oli üliväike aga esines ka väikest roostet, masin oli tume sinine punase nahaga ja aasta oli siis vist ca 89 , hiljem 94-või 95 silmasin ühes inglaste classiccari ajak fotot mis oli tehtud soome tollilaos, autol oli üks klaas puru ja väidetavalt oli toll selle kofiskeerinud, hijem käisid jutud , et selle olevat M.Tatcher ostnud aga ju ta siis soome jäi. Ahjaa, kuulujutt rääkis veel, et auto kinkis breznevile itaalia valitsus ja see olevat algselt olnud punane aga breznev olevat vihanud punast värvi ja saatnud auto uuesti itaaliasse tagasi ülevärvimiseks.
Vasta
#62

(20-03-2009, 15:55 PM)supp Kirjutas:  rublaaja lõpus oli ka kurssaares kaks uut Leoni ühel perekonnal, tumepunane wagon ja helesinine sedaan, lisaks meenub veel praamikunni uus 400jne esimese põlve volvo, mille kohta ta levitas linnas juttu, et see on puhas käsitöö ja eritellimusega tehtud masin, loomulikult kõik uskusid
sinine siiani ringi liigub , osa klaase pleksiklaasist!! robi nimeline müüb külasi kaudu kala sellega!!
Vasta
#63

Seda Maseratit valmistasin Soome minekuks ise ette. Sain ka veidi linnapeal kihutatud ja seeläbi ka tõsise elamuse. Ajasin ise ka selle Georg Otsa peale. Auto oli aastast vist 1966 ja muidugi nii seest kui väljast veidi väsinud. Mäletan, et sai tehtud sellele aknatõstuki uus hammastega sektor. Ja vist ka mootoripadja kronstein. Ning siis lapiga seest ja väljast üle käidud. Minu jaoks oli see esimene kokkupuude Maseratiga - enne polnud kuulnudki sellisest margist. Uurisin ja leidsin siis, et siis olid need n.ö kiire pereauto klassi kuuluvad sõidukid ning saatuse tahtel sattus ette ja ostsin endale ka 425 Biturbo. Peale paari aastat igapäevasõidukina kasutamist seisab see nüüd 10 aastat garaazis ja ootab paremaid aegu.
Oettingeridest veel ka nii palju, et selle firmaga oli Ühisettevõte Esttec, kes siis neid Audisi ja VW Eestimaale tõi. Olin seal tööl luksepana. Sealt käis läbi igasuguseid masinaid. Esimene sõit Audi 100 oli täiesti ulme. Sellest ajast võikski jääda jutustama.
Vasta
#64

kui nüüd teema algatuse juurde tagasi tulla siis viskasin huvi pärast pilgu peale ka oma koduste masinate esmasele reg kuup eestis, leidsin, et 3 tk on regatud 93a üks 94a, ülejäänud veel hiljem ja need ilmselt ärkamisaja alla ei sobi, küll aga on üks välismaamasin regatud 88a-l niiet see on vist küll ärkamisaja masin
Vasta
#65

(26-03-2009, 03:19 AM)krss Kirjutas:  Ostsin 90ndate algul omale oranzhina sündinud 1974a 2-ukselise Ford Consuli (värvisin erkpunaseks ja müüsin edasi Saaremaale), mis oli eelmise omaniku jutu järgi juba kaua (?) Eestis olnud. Ei taibanud tollal auto ajalugu täpsemalt uurida.

Mäletamistmööda kuldne aga võib-olla ka oranþ Consul oli umbes 87-90 vahel tükk aega Pärnus aias müügis ja hiljem ühe Vigala mehe käes.

loll on loll olla.
Vasta
#66

Sellel Vigala Consulil olen isegi tagaistmel lapsena istunud. Ostis see vanamees selle Pärnust mingi ropu raha eest mille ta sai kui ma ei eksi ebaseaduslikult võõrandatud vanemate majade eest.
Mäletan et sõitis juuatäispeaga ühe esitule vastu väravaposti puru, oli jube hädas sellega, mittekuskilt polnud tollel ajal asendust võtta.
Mul millegipärast meeles, et see auto oli pruuni värvi.
Vasta
#67

Nonoh mehedBig Grin See Consul nägi tunduvalt rohkem vaeva kui ainult see puruks tuleklaasCool See sai pihta igast otsast ikka, süütelukuga olid kah probleemid, samuti starteriga mille geeniused ühendasid alaliselt järgi. Kaua ei kestnud niimoodi.
Vasta
#68

Kui saad riputa siia oma Consulist kasvõi see mustvalge pilt üles. Ma õhtul uurin selle vigala Consuli vigade/remondi kohta. Pärast seda kui keemikud selle masina kallal retsisid lasti mu isal see uuesti korda sättida. Ta peaks teadma küll mis selle defektid olid ja jäid kui masin edasi liikus.[/align]
Vasta
#69

(26-03-2009, 15:10 PM)Romka Kirjutas:  Sellel Vigala Consulil olen isegi tagaistmel lapsena istunud. Ostis see vanamees selle Pärnust mingi ropu raha eest mille ta sai kui ma ei eksi ebaseaduslikult võõrandatud vanemate majade eest.
Mäletan et sõitis juuatäispeaga ühe esitule vastu väravaposti puru, oli jube hädas sellega, mittekuskilt polnud tollel ajal asendust võtta.
Mul millegipärast meeles, et see auto oli pruuni värvi.

Jutt jumala õige, oli küll pruunipoolne. Enne kui (Jaan?) selle ostis, oli see tükk aega Pärnus autoaias müügis. See oli seal Tallinna maantee veeres, kus ETKVL ja Autoservice olivad. Samas, kus nüüdki autopoed laiutavad

loll on loll olla.
Vasta
#70

Moosi Jaan nehWink
Vasta
#71

(26-03-2009, 19:57 PM)gruppen Kirjutas:  Moosi Jaan nehWink

Moosi Jaan just!
Kivika kesklinna pärija...!
Kas on ta täna veel hinges või juba manalamees?
Minu viimased teadmised pärit säält ca. 1990-1994.

loll on loll olla.
Vasta
#72

Nii ta oli, pärija just. Ja ega Pärnu kesklinnast sai ka päris suure suutäie. Jaan on manalamees juba aastaid kahjuksSad
Kirjutaksingi siia ühe loo kuidas ja miks see consul üldse vigala maile jõudis.
Moosi Jaan ei olnud 80ndate lõpus just eriti järje peal mees, võiks öelda, et ta oli pigem üks vaesemaid mehi. Elatusrahaks korjas küla pealt vanade jalgrataset juppe ja ladus neid siis kokku ja vahetas välja need osad mis enam ei sobinud. Need rattad müüs omakorda omakandis maha ja osad neist sõidavad tänase päevani. Isa mul keevitas tal tihtipeale raame kokku ja tegi selliseid töid, kolhoosi töökojas loomulikult mille tõttu hakati siis vinguma, et ikkagi riigi vara jne. Isa tuletas neile siis meelde seda kuidas need ülemused ise automajandis asju erastasid, kah riigi vara. Pärast toimus Jaani kraami sättimine valdavalt ikkagi lõuna-ajast - oli vähem kisa ja rohkem villa. Jaan oli juba seeaeg ütlenud, et tuleb ükskord aeg kui ta on rikas mees. Langi Heino oli teda seepeale töganud, et kus sa Jaan selle raha siis ikka saad. Tulid uued ajad ja uued tuuled ja Jaanist sai ühtäkki vaata, et üks rikkamaid inimesi. Kuna Pärnu majadega tekkisid probleemid (oli mingi värk seoses Jaani ema uuesti abiellumisega vms.) siis pidi Jaan esitama enda õigusi esitavad dokumendid ja ütleme ausalt, piiderdati Jaanile muud moodi Pärnu linnavalitsuses näkku. Jaan oli selle peale vigalast vasktorust kaasa võtnud kolm EW aegset abieluvaralepingut mis tõestasid tema õiguseid nendele majadele ja kui ta siis ühe neist Pärnus lauale laksas oli sekretär värisema hakanud. Eks kõige üleval oli suur riigivapp kah muidugi. Kui öeldi, et jaa, majad on loomulikult Teie omad ja palun tehkle sellest paberist koopia notari juures, sest see on nii tähtis paber, et käest seda anda ei tohi. Teatas Jaan neile südamerahuga, et võtke aga endale, mul kaks eksemplari veel. Peale seda lasi Jaan ka tolleaegsel ühel kõrgemal Rapla miilitsal oma konfiskeeritud load koju õue kätte tuua. Ja load tal käes olid igastahes. Siis ostis ta ka mingi aeg selle Consuli. Rääkisin just põgusalt isaga ja tema ütles, et mootoriks oli ikka nagu V-6 olnud, kuid see ei olnud selle auto originaal mootor, tegelikult oleks seal peal pidanud rida-mootor olema. Auto müüdi siis maha kui keemikud sellel starteri maha põletasid (uut polnud võtta ja elektrikud ei suutnud sealt ka enam midagi välja võluda), käima käis see viimati lükates Jaani omanduses.
Vasta
#73

(16-03-2009, 11:20 AM)ennww Kirjutas:  kas kusagil on veel alles originaalsena säilinud Oettingeri Audit või VW Caravellet?

On, siinsams Hiiumaal. Otte tuli Hiiu Kalurile nagu mõnedele teistelegi 2 - Caravelle ja Audi100. Audi tegi millalgi aaammu avarii ja kanti maha - kahju oli suur sest siis olid sellised veel haruldus. Velle on aga nüüd selle aasta kevadest minu oma Smile

(18-03-2009, 17:03 PM)MaxL Kirjutas:  Hiiumaalgi seisab selle ajastu Oettingeri Caravelle. On teine väga heas seisus ja täiesti sõidukorras. Ja minuteada alles esimene omanik!

Veits infi selle bussi kohta:
88a, 1.6td 51kw (uus plokikaas kogu täiega vähem kui 100tkm tagasi), 5 käiku, tehasevärv, odol 318 tkm ja kasvab... Varustus: 7kohta, kesklukk, elektriaknad esimestel ustel, juhiistme soojendus, salongi lisasoojendus (mitte kero) - ka talvel läheb saunaks, Blaupunkt kassetikas Lübeck oli vist see, ja ulme sellel aja - konditsioneer!!! (konsoolid-õhukanalid laes jne). Ei ole tal aga roolivõimu... istmed tavalised mitte käetugedega, taga 2-punkti turvavööd...

Eelnevalt olnud tõesti ainult ühe peremehe käe all ja ON tõesti ka väga hästi hoitud. Puhas, korras, sile, terve nii seest kui väljast. Kivitäkked korralikult parandusvärviga üle tehtud jne. Kõik kaasas olnud vidinad ilusti paberite-lappide sisse mähitud jne.

Eks tal vanusest tingitud vigu oli ja ole ka... Kuna kollektoritihendid ajapikku väsisid ja lasid läbi, siis turbo ei andnud piisavalt õhku - tossas ja edasi ka ei käinud. Panin uued tihendid, pihustite reguleerimine, pumbaregull ja pilt muutus hoobilt. Pidurite ja roolilati kummidetailid, käsipiduritrossid ja mõned piduritorud tuli ka vahetada. Aga kokkuvõttes ligi 1000eek(!) ja ülevaatus sai läbitud puhaste paberitega, heitgaaside saaste vaid pool lubatud normist. Pole ju suur kulu masina kohta, mis viimase 11 aasta jooksul on peamiselt seisnud - selle ajaga sõitnud vaid 42 tkm nagu selgub ühelt õlivahetuse kleepsult. Aga millalgi tuleb hakata turboga tegelema - lekitab teine õli veidi ja enne talve veidike pinnaroostet tõrjuda.

Ühe akna tõstuki mootorist valasin vee välja, puhastasin-määrisin ja töötab seegi jälle.

Nüüd on ta mul igapäevases kasutuses ruuuuuumika pereautona 8l/100km ja golf-3 variant pole sest ajast saadik mitme kuu jooksul sõitnud rohkem kui 100km...

jutu juurde paar hädist pilti ka siis:


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
           
Vasta
#74

Kas esikannel ja tuled on originaalid? Kõikil Oettingeri kirjadega Caravelledel mida mäletan, olid kandilised esituled. Eriti hästi mäletan kunagi Mustamäel Sütiste-Sõpruse risti lähedal seisnud puna-valget Oettingeri, mis nägi eriti uhke ja sile välja. Tol olid kindlasti kandilised tuled ja vist ka mingid lisatuled ees. Viimati mäletan seda masinat 90.-date teisest poolest.
Vasta
#75

Eesti Mootorispordi Muuseumi valduses on üks originaalsel kujul ja suhteliselt hästi säilinud Audi 100 2.3. Teadjate info järgi Estteci poolt müüdud esimese 5 uue Audi hulka kuuluv, ehk siis ilmselt üks vanemaid Eestisse uuena müüdud ja seni säilinud sõiduautosid. Valmistusaasta 1988, odomeetri näit 350000 km. Auto täiesti sõidukorras, väike pindrooste ustel esineb (see kõrvaldatakse enne auto väljapanekut muuseumi ekspositsioonis). Audi kvaliteedile (vähemal selleaegsele) ülimalt hea reklaam Smile
Vasta
#76

kas see 88a masin on veel vana tüübi armatuuri ja kelladega või juba uutega, sest mäletan, et saare kalurile tarnitud masin mis oli ka ühest esimestest, käis mul isa (vana sai ikka igasugu värki näpida, alates maseratist lõpedates usa sierra xr4-ga ja 4 sil firebirdiga) juures koduses kontrollis omalajal ja see oli juba facelift masin, ülbe värk oli küll siis aastal 89 vist ja gunnid olid baarmannid.
muuseas meenub mulle kuulujutt, kuidas saares oli ollal tehtud kiirendusvõistlus, kui saaremaa kangemad 80-nendate lõpus panid kaks kanget sääres joonele, ehk mercur (sierra) xr4 ja vw golf II gti (ka usa variant) ja mercuri omanik veel kesis et tal oli 200kmh sees aga golf oli kadunud, hiljem selgus, et sellel jooksis midagi kokku. kas seega tõsi on, aga nii on mulle meelde jäänud, fakt on aga see, et mõlemad masinad kuressaares liikusid (golf hele ja mercur tume punane).
lisaks veel oli kohalik ühe sommi punane pesoo 405 m16, mida veel hijuti müüdi ka.
vot olid ajad ja masinad saaremaal, kui veel rubla maksis Cool
vaevalt, et maalimas oli linnu peale kuresessare 80-nendate lõpus, kus peale nõuka autode oli ca 6 väljamaa masinat, milledest 50% kujutas enndast xr4, golf II gti, m16 ja maserati quattroporte
Vasta
#77

armatuuri ja kellade osas ei ole õrna aimugi, milline vana ja milline uuem on. On plaanis küll ennast meie museaali osas kindlasti harida. Üritame leida selleaegsed prospektid; eriti hea, kui siinsete müüjate käest läbi käinud. Eks mõne aja pärast oleme targemad. Seni saame vaid tõdeda, et Audi on ikka päris hea auto. Minul oli see alles esimene kogemus Audi roolis olla
Vasta
#78

Kuskil mujal teemas olen kunagi vist juba kirjutanud. 1987 aastal oli Tartus Ristiku tänaval aegajalt näha 3gen Pontiac Firebirdi (must). Tatikana sai käidud seda autot imetlemas ja vaimustus ei ole siiani jahtunud (oman ka ise nüüd 3gen-i, aga Camarot). Nõuka ajal uuena Eestisse ostetud autodest on teada üks 80 või 81 aasta Datsun Cherry ja 87 aastal ostetud uus oranz (ebatavaline värv aga äkki mälu veab alt) Pontiac Firebird.
Ärkamisaja ministrite autobaasi autodest on töökaaslase käes Eestisse uuena ostetud 124 mersu, 2.3 mootor, automaatkast, helesinine ja numbriks on madal "AAK"
Järgnev on sõbra meenutused. Ise teda sel ajal veel ei tundnud, kui sündmused aset leidsid. Nii aastal 90 oli sõber 17 ja päris pisikese varanduse. Noore mehena tahtis ta muidugi võimalikult ägedat autot ja nii siis ostetigi (telliti) hirmkalli hinnaga Soomest 79 aasta VW Derby. Masin oli oma aja kohta äärmiselt edev - kupee, spoileriring jne. Ühesõnaga tolleaegses tänavapildis - superauto Smile Rõõmu autost ei jätkund kauaks, kas Kalevi tänaval või kuskil mujal sõideti "rariteediga" teelt välja ja peale mõningast vaagimist müüdi jäänused maha. Huvitav on see, et masin ehitati üles ja sõber osutas veel korduvalt 2000-2001 aastal, kui "tema masin" linnas kuskil silma jäi.
Vasta
#79

Minu käes Alfa 75, mis saabus meile 90 alguses ja viimati liikus 10 kuud
tagasi. Isend on muidu viimaseid originaal Alfa Romeosi. Valmistatud 1986

[Pilt: alfa75.png]
Vasta
#80

(26-03-2009, 18:48 PM)krss Kirjutas:  Ma olen peaaegu kindel, et me räägime siiski erinevatest autodest, kuna minu oma oli üliväikese läbisõiduga ja kulumata. Ainult need pisimõlgid ustel-külgedel, mõrad (mitte augud) plastikust tuledes ja roostes reflektorid terve klaasiga esituledes, sisu oli päikese poolt räsitud mitte kulunud, elektri poolelt täiesti originaal ilma mingite omaleiutisteta, ehk siis suht asjalik toorik, mitte läbisõidetud rimakas. Kas see teine oli ka V4 mootoriga? See mootoriversioon peaks olema vähemalt Eestis suht haruldane. Enda autost on paraku vaid mustvalged pildid, all on pilt sellest teisest "kloonist", mis peale salongi ja kapotialuse oli isegi minu jaoks äravahetamiseni sarnane (minu omale said uued vedrud, pildi peal oleval on esimesed vedrud väga väsinud olemisega)

EDIT: nagu hilisemast jutust selgub, oligi tegemist erineva autoga ja minu Consuli kaugem ja lähem minevik endiselt selgusetu

Ehhh, silma võtab märjaks. See punane oli minu sõiduriist üheksakümnendate lõpul. Sinise passi järgi mudeliks Granada 1700 Coupe, rohelisse passi läks kirja Granada 1700. Mootor oli 2,3 V6 Sierra oma, eelmise omaniku jutu järgi oli ka originaalmootor olnud 2,3 V6, mitte 1,7. Ilmselt oli see "1700" ja "Coupe" toonase ARK-i omalooming. Originaalvärviks kuldne, sisu beeþ, täiesti "blank".
Krss, kas sul on seda pilti suuremal kujul?
PS. Õhtul kriban pikemalt eelmainit Granadast.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne