15-02-2013, 21:30 PM
See on täna tehtud,ja see masin pole kunagi kapitalis käinud.
(15-02-2013, 14:11 PM)koljat84 Kirjutas: Mina aga ei saa ikka üle kividest. Mulle on alati suured kivid meeldinud. Ja mulle on alati meeldinud ka rasketehnika. Ja kui need omavahel kokku lasta, vat siis läheb müttamiseks. Oma rännakutel olen avastanud põlluservadel väga suuri rahne (need ei kvalifitseeru kõikide rändrahnude kontekstis väga suurteks, kuna teoses „Eestimaa suured kivid“ toodud määratluse kohaselt liigituvad 10-16m ümbermõõduga rahnud kohaliku tähtsusega suurteks rändrahnudeks). Kas siin pesitseb ka mõni omaaegne maaparandaja/jossimees kes oskab kommenteerida kui raskete rahnude kallale tol ajal üldse mindi? Või kuidas seda hinnati eelnevalt, et siia ajame juurija alla või siia ei aja. Olen mõne kivi juures arvutanud ka selle hinnangulise massi (laius x pikkus x kõrgus= ruumala ja siis umbes x 0,55 koefitsient kuna kivi ei ole üldjuhul perfektse tahuka kujuline) ja parimate palade puhul olen saanud tulemuseks 20-30 tonni ja rohkemgi. Suurimad eksemplarid mida kohanud olen asusid Järvamaal Jalgsema külas (kivi kõrgus umbes 2,5m, kuid ümbermõõt üle 10m) ja Varangul Lääne-Virus. Nende hiiglaste puhul tekkis põhjendatud küsimus, et mil moel need sinna põlluserva tariti. Kui kivi kaalub 30 tonni siis eeldab see vähemalt 2-3 traktori rammu. Kas keegi on silmaga sellist protsessi näinud ja oskab ehk kirjeldada kas jossid rakendati siis kuidagi trossiga järjestikku või tiriti kõrvuti ja üks lükkas veoplaadil olevat kivi tagant või mismoodi see operatsioon välja nägi? Kevadel käin taas mõned kohad läbi ja postitan mõne pildi ka suurimatest teisaldatud hiiglastest. Kahju vaid, et ei ole ühegi asjaosalise kommentaari saada, põhimöll käis ikka 70-80ndatel.Neist maaparandajatest/jossimeestest kes 70-80ndatel seda tööd tegid on paljud juba teises ilmas. Need kes elavate kirjas sellises eas ,et ei oska või taha siin foorumis kaasa lüüa.Kahjuks nii see on ja ainus võimalus noorematel infot koguda.Lasta veteranidel pajatada.
(17-02-2013, 11:16 AM)mlsluik Kirjutas: Enamus väiksemaid ekskavaatoreid eestis on kummitroomikutega, miniekskavaatoritest rääkimata. Ise kaevasin just ühe Volvo EC70-ga. Suuremaid üle 18t liigub ka mõni... suvel tee-ehitustel ikka on näha, teevad teepervi ja kraave.Kummiroomikutega ekskavaatoreid olen ikka näinud, kuid mõtlesin just rohkem põllumajanduslikke töid - on see tehnoloogia ka mõnda meie riigi tallu jõudnud?
(17-02-2013, 14:59 PM)ajaleht993 Kirjutas: Kaks ajalehe pilti.Ka (skanneri puudumisel) fotoaparaadiga paberkandjalt ümberpildistades on ju võimalik suunata kaamera pildistatava objektiga RISTI!!!