Küllap põleb saepuru ka niiskena, aga kütteväärtust tõmbab alla. Nüüd endal kogemus halupuude ja pooleli oleva kuivatiga. Keda huvitab, siis teema:
http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=49877
Hiljutise külmalaine ajal tuli vahe selgelt välja. Kuivatis olnud puudest ei jätkunud ja osa tulid otse õuest riidast. Ööpäeva kuivatis olnud puud andsid samas režiimis töötanud katlal 10*C kõrgema temperatuuri kui otse riidast katte alt toodud halud. Suurim vahe oli mahupaagi punnitamisel üle 70*C. No ei tahtnud minna niiskete puudega. Kuivadega aga palun - 80*C ja kui vaja siis ka 90*C. Täppisinstrumentide järgi, nagu kõhutunne ja seotud silmadega puusalt laskmine, pakuks et küttekulu oli kuivatist läbi käinud puudega 20% väiksem. Saepuru kohta ei oska öelda. Tean et hakkepuitu niisutatakse enne koldesse saatmist. Targemad võivad mind parandada, aga mulle on jäänud mulje, et see on rohkem vajalik puru lendumise vältimiseks. Vastasel korral lendab osa kütet kolderestile puhutava õhuga minema ja/või teeb õhuga sobivas vahekorras segunedes ja süttides korraliku mataka, mis omakorda põhjustab tulekahju punkris. Puutusin kunagi kokku Viisnurga katlamaja hakkepuidu katelde paigaldamisega(aitasin kaableid vedada) ja nägin seal nii mõndagi. Pidin ka mitu korda käima kõrbenud kaableid ning andureid vahetamas, kui katlamaja järjekordselt tule otsa oli saanud. Seal oli põhiline kurja juur küll hakke juhtimine koldesse kaldus tunnelit pidi. Vahel jäi see seina külge kinni ja hakkas hunnikusse kogunema. Mitu tsüklit jäi vahele ja muudkui kogunes. Kui see hunnik siis korraga lahti pääses, käis suur MAUHH! Tuld, suitsu ja sädemeid jätkus igale poole, nii katlamaja lae alla kui tagasilöögina punkrisse. Vahel aga süttis puru sealsamas tunnelis ja tuli levis üles punkrisse. Tiguetteanne tundub mulle ohutum.
Ahjaa, kuivatamisest ja selle energiamahukusest. Mina olen oma pisikese peaga aru saanud nii, et puidu kuivatamise energiamahukus sõltub otseselt sellest, kui kiiresti soovitakse seda kuivatada. Mida rohkem on aega, seda vähem energiat läheb. Ja veel - tuul kuivatab paremini kui soojus!
Mõlemad koos on kõige parem, aga kui tuleb valida üks, siis mina panustaksin tuulele.
Antud juhul võiks mõelda, kuidas kasutada sellesama saepurukatla enda soojust kuivatiõhu soojendamiseks. Soojusvaheti ümber suitsutoru oleks äkki mõeldav? Sooja õhuga ventileerides peaks saepuru halgudest oluliselt kiiremini kuivama. Kui peaksin ise katseks tegema pisikese saepurukuivati, kasutaksin esimese hooga mõnda pesumasina trumlit ja väikest ökonoomset reduktoriga el. mootorit, mis seda ringi ajab. Puru tarvis ju segada. Trumli sisse paneksin tiheda traatvõrgu et võimalikult vähe välja pudiseks. Vent ei pea übervõimas olema, mõnekümnest vatist peaks piisama. Tuleohutuse tagamiseks teeksin lihtsa ja lollikindla seadeldise. Veepaak kusagil kõrgemal, kuivatisse juhitud metalltoru ja mingil x temperatuuril sulav punn selle ees. Kuni paagis on vett ja füüsikaseadused toimivad, peaks töötama.