[Qunts]

Vabandan, kui ei sobi siia teemasse.
Täna panin üle kahe aasta T25 tööle ja esiteks sterter tahab vahetust, algul mõtlesin, et akku tühi ja viskasin laadima aga täis oli. Mootor ringi käib sutsklapp väljas aga seda kiirust polnud, et käima veaks. Siis proovisin kaks ülemist klemmi mutrivõtmega kokku ja ikka aeglane
Siis proovisin, kaks ülemist kokku ja siis veel kolmas (suur klemm) ka taha ja vot siis käis ringi korralikult ja käevitus kohe. Tõmbereleest ei käi järelikult piisavalt voolu läbi aga sellest ma ei tahtnud kõnelada vaid Teil nõu küsida !
Nimelt sidur libiseb, panen käigu sisse ja lasen siduri lahti ja siis tema mõtleb hetke ja siis nõksatab kohapelt minema. 
Algselt mõtlesin, et seisnud ja rooste läinud ja ühendasin puulõhkumis masina taha ja hakkasin puid lõhkuma aga 20+ cm puudega oli jama ei jõudnud kettas seda puud läbi lõigata ja võttis kinni, ning veovõttu võll seisis  
Kuidas sidurit regullida raamatut ei ole kust asja uurida või tuleb traktor kaheks teha ja uus sidur panna ?

Nagu kombeks panen ka ühe pildi.

   

[meli666]

Enne poolitamist tasub vasakul asuv nelja poldiga sidurikoja luuk ära võtta ja kontrollida, et ikka sidurikäppade ja survelaagri vahel vahe olemas oleks. Kõigil kolmel võrdselt ja 3-4mm.

[aavu]

Т-25 регулировка сцепления
Selle otsinguga tuleb küll juttu ja videosid.

[meli666]

T-25A kütusetorustik lekkis juba pikemat aega. Põhimõtteliselt ei olnud ükski toru kuiv. Küll higistas vaskseibide, igasugu koonusühenduste ja ajaga tekkinud mõlkide, täkside tõttu. Ei jäänudki muud üle, kui kogu torustik maha ja defekteerima.
                     

Selgus, et polegi enam nendega miskit peale hakata. Vasega jootmise tehnika ja kogemused ka puuduvad.
Seadsin sammud poodi. Põhimõtteliselt oli vajaminev riiulitel olemas ja ei maksnud ka suht midagi. AGA tegemist oli kütusetoru laadsete toodetega. Koonusühendused tundusid trelliga tekitatud olevat. Viltu puuritud ja karvased. Ei kujuta ette, mis jõude seal on kokkupigistamiseks vaja, et need pidama jääksid. Pihusti tagasivoolu toru ka ei tekitanud usaldust. Lihtsalt vasktorule plastvoolik otsa tõugatud. Ilma klambriteta. Hetkeks võib ju pidada, aga külmadega kindlalt lekib. Seega minust kogu kaup sinna riiulitele edasi jäi. Päris hull asi tegelikult. Kõike oleks nagu saada, aga peab ikka ise leiutama hakkama. Vanasti jälle polnud miskit saada ja pidi samamoodi leiutama. Miskit pole siin ilmas muutunud.
Kuna vasktorude valmistamisega kedagi ei teadnud tegelevat, siis sai sammud seatud Hydroscandi. Lasin teha vanade torude järgi uued. Voolikumaterjaliks sai teraskiud võrguga kummivoolik.
Uued kütusetorud olemas ja ootavad külgepanemist.
   

Kütusetorud küljes. Eks ta nüüd selline isemoodi on, aga vähemalt paaritunnise tööjärel kõik on ilusti tuhkkuiv endiselt.
               

Ühe soojaga sai paagi puhastus ka ette võetud. Vett oli põhjas ikka omajagu koos molluskitega. Ega muud, kui survepesuri ots august sisse ja....
Ilus punane paak, mõningate agadega.
         

Epo ja klaasriidega majandamine endale ikka ei lähe. Seega leidsin otsimise peale nõukaaegse originaali.
Kütusesüsteemi õhutamine ikka klassika. Käsipump seest roostes ja ei liigu. Ostsin poest uue. Aga häda. Mingi nikastus plastkolviga see. Kolb valuveaga ja ovaalne. Seega jookseb pumbates sorinal läbi.
Ega siis muud, kui vana pump rauatünnist tagasi otsida, seest peene liivapaberiga siledaks ja uus kummirõngas. Toimib.
Mõte on küll aretada miskise vahestutsi abil selline lääne oma sinna. Ei tohiks ju pikali olek selle tööd mõjutada?
   

Küsimus targematele. On keegi töötunni lugejat lahti võtnud? Põkal praegu selline, mitteloetav. Ilmselt simmer läbi ja õli seest klaasi ära määrinud.
   

Uus ka olemas, aga ei saa eriti aru, kuidas seda simmerit vahetada saab. 
         


Viimaks üks palve. Järsku kellegil on üle uue tüübi käigukangiplekk ja soovib seda ära müüa. Oleks väga huvitatud selle omandamisest.
Praegune ühekangi oma, aga nüüdseks kahe kangi peale ümber tehtud ja peab olema siis ühe sälkude rea võrra vähem see pleki skeem. Praegune.
   

Vaja aga sellist.
   

Jah, saigi vist kõik. Esialgu. Eks muresid on veel ja tasapisi võitleb ära kooleda tahtva vene raua ellujäämise eest edasi. Nagu siin muudeski teemades välja tuleb, siis kerge see ei ole. Poest nagu miskit võtta ei ole külgepanemiseks, on varuosa laadsed tooted. Seega peab käima nõgesepõõsaid pidi ja vaatama, kellel veel miskit kuskile jäänud on. Õnneks veel leiab, aga tulevik tundub tume. Peab vist traktoreid komplektsena varuma hakkama.

[52mees]

Sellel lugejal sa simmerit vahetada ei saagi. Tahtsin enda russil ära vahetada, et oleks jäänd originaal jupp. Aga ei. See kuidagi kinni valtsitud. Lahti saad selle serva ära lüües, aga kokku panna ei saa.

[Qunts]

T-25A kütusetorustik lekkis juba pikemat aega. Põhimõtteliselt ei olnud ükski toru kuiv. Küll higistas vaskseibide, igasugu koonusühenduste ja ajaga tekkinud mõlkide, täkside tõttu. Ei jäänudki muud üle, kui kogu torustik maha ja defekteerima.

Viimaks üks palve. Järsku kellegil on üle uue tüübi käigukangiplekk ja soovib seda ära müüa. Oleks väga huvitatud selle omandamisest.
Praegune ühekangi oma, aga nüüdseks kahe kangi peale ümber tehtud ja peab olema siis ühe sälkude rea võrra vähem see pleki skeem. Praegune.


Vaja aga sellist.


Jah, saigi vist kõik. Esialgu. Eks muresid on veel ja tasapisi võitleb ära kooleda tahtva vene raua ellujäämise eest edasi. Nagu siin muudeski teemades välja tuleb, siis kerge see ei ole. Poest nagu miskit võtta ei ole külgepanemiseks, on varuosa laadsed tooted. Seega peab käima nõgesepõõsaid pidi ja vaatama, kellel veel miskit kuskile jäänud on. Õnneks veel leiab, aga tulevik tundub tume. Peab vist traktoreid komplektsena varuma hakkama.

Selle 4 käigulise teed ise, Olemas on oma traktoril, aga ei hakka ju seda maha müüma.
Palju siis sinu traktoril töötunde ka juba on ja mis aasta masin ?

[Daff]

Oli kunagi juttu põkal 8 nuudilise JSV vahetusest 6 nuudilise vastu. Nüüd on see tehtud. Maksis kogu pull umbes 25 euri. 
Vahetusse läks võll ise, laagrikaane alune papptihend, SK tihend,mida põkal on tegelikult 2 tükki järjestikku. Tellitud sai aga teadmatusest ainult üks ja vahetatud ka tänu sellele ainult välimine. Laager 209 ja kahe võlli vaheline pronkspuks.

Kui vaja kellelgi veel seda võlli vahetada siis see töö on imelihtne. Kui kõik asjad klapivad on vahetus 20 minutit.

Omal tekkis probleem võlli välja saamisega. Laager istus korpuses lõtkuga aga välja ei tule. Selgus, et võlli ots oli söönud ennast vahevõlli sees oleva  pronkspuksi sisse ja voolinud ette krae kaela millest tuli võlli ots jõuga läbi tõmmata. Vana kardaanirist võlli otsa ja kuvaldomeeteri abiga oli võll väljas. 

Järgmine takistus oli vahevõlli sees istuv pronkspuks. See sai peene meisliga kõveraks toksitud ja näpitsatega tõmmates oli käes. Uus puks aga oli peenema auguga kui võlli enda ots. Puupulk, liivapaber ja drell aitasid sellest üle saada.
Laagrist 209. PM kaubamaja pakub millegi pärast sinna radiaallaagrit. Ise panin ikka tavalise 209 nii nagu kataloog ette näeb.  
Hetkel toimib kenasti ja võllil mitte ühtegi lõtku. Homme on tõehetk, kas kannatab purustajaga tööd teha.

[v6sa]

Hoiame pöialt, et asendus oleks originaalist parem

[MadR]

Sai vasakpoolne pidurilint ära vahetatud, peale seda sai ka ilusti pidurid ära reguleeritud, kuid tagurpidi ei taha just kõige paremini pidurdada, hetkel ühel pool uus teisel vana.

Lisaks sai veel hiljuti uus hüdropump pandud, kuid käies kuidagi piniseb see kergelt, on see normaalne?

[Daff]

Hoiame pöialt, et asendus oleks originaalist parem

Ma siiralt kahtlen, et asi parem sai lihtsalt tegemist laiskuse, ihnuse ja mugavuse sümbioosiga. Mul kaks agregaati vaid mida kardaaniga ringi ajada ja mõlemal nn "sakslase" kardaan ja nagunii oli vaja laager ning puks ära vahetada. Üks lammutamine. Muidu hakka kahte kardaani ringi tegema.Ja kokkuhoitud vahendite arvelt saab tuua lätist kasti õlut.

[Daff]

Sai vasakpoolne pidurilint ära vahetatud, peale seda sai ka ilusti pidurid ära reguleeritud, kuid tagurpidi ei taha just kõige paremini pidurdada, hetkel ühel pool uus teisel vana.

Lisaks sai veel hiljuti uus hüdropump pandud, kuid käies kuidagi piniseb see kergelt, on see normaalne?

Praktika on näidanud, et kui on soovi tagurpidi ka pidurdada peab ülevalt õlaku juurest pidurilindi hästi ligi keerama. Uuega muidugi see jama, et ta pole veel vormi vajunud. Sõida väheke ja regulli uuesti kui lint oma õige kuju on saavutanud. Hakkab pidama. Päka pidurid on muidugi paras peavalu aga kui viitsimist siis saab pidama.

Hüdropumbal väike pinin ei tee midagi. Vaata kui vait jääb siis on asi kahtlane.

[muska71]

sai paar päeva põllale sitta vedada ja tiksus madalatel pööretel ja mootor tundus juba ok sai kenasti kuivaks ja lekkeid ei täheldanud.hommikul kündsin ja töö põhjagaasiga ja pressib pihustite vahelt kütet välja.puhastasin paberiga ära ja uuesti käima,tühikäigul ok kuiv,aga vajutad labida põhja nii hakkab kohe välja pressima.pihustid peetis?hakkuri pajal pressis tühikäigul mutri vahelt,uus mutter ja sai pidama ja 10 tundi täisgaasil tööd ja jäi pidama.

[2715]

See pihustite leke pihustiotsa ja pihustikorpuse vahelt on õhuga jahutataval vene traktorimootoril tavaline asi.
Kas on asi liitepinna lihvimise kvaliteedi languses või elab materjal oma pinged välja kui kuumeneb ei teagi kuid paljud pihustid uute otstega hakkavad lekkima kui kuuma saavad.
Ühed otsad olid ka nii kehvalt lihvitud et neid ei saanudki pidama ja peene lihvpastaga teise lihvitud pinna peal liigutades oli näha, et puuritud ava kohal on välimisel vööl lohk sees.
Igaks juhuks on kaval pihustit koostades tõmmata nõelaotsaga täpp keermeliimi välimise vöö peale ja see pihustiotsa keerutades laiali ajada.
Kindlasti peab peale korra kinnikeeramist otsa lahti võtma ja veenduma, et liimi liiga palju ei saanud ning kui sai ülejääk ära pühkida.
Kehtib see jutt siis detailide 1 ja 4 vahelise lekke kohta.

[muska71]

mälu kehvapoolne,aga meenub,et mootorit koostades õnnestus ostast 2 pihustit saada ja ise vahetasin otsad.

[muska71]

käisin würtis keermeliimi nõutamas,pakuti kolme tugevust ja kõigil temp lagi 150C,et kas piisav?esmapilgul tundus vähe natuke.

[MadR]

Vanatüübi 25 ei taha kuidagi käima jääda, korraks läheb käima siis sureb koheselt välja, kuid kui pumbata etteandepumbast käivituse ajal siis jääb käima. Kust hakata probleemi otsima? - Eelmine aasta sai uus etteandepump pandud. Nüüd kontrollisin erinevad vaskseibid ära, et otsest leket näha ei oleks. Sai tehtud ka õhutus ava lahti ja siis pumbaga pumbatud, sealt tuli kütust üsna suure survega välja.

[mlsluik]

Ütlesid ise ka vastuse ära...  Võta nüüd see "uus" etteande pump küljest ja vaata kas kolb liigub ka või on kinni jäänud.

[MadR]

Ütlesid ise ka vastuse ära...  Võta nüüd see "uus" etteande pump küljest ja vaata kas kolb liigub ka või on kinni jäänud.

Sai proovitud, liigub väga ilusti. Tal on muidugi see ka, et kui paak on ääreni täis läheb paremini käima, kui ei ole siis üsnagi sitasti. Aga siin on arusaadavalt tegu mingi teise probleemiga. Kas surveklapis ei või viga olla, lähemalt vaadates on üsna märg ja lekib.

[muska71]

Ütlesid ise ka vastuse ära...  Võta nüüd see "uus" etteande pump küljest ja vaata kas kolb liigub ka või on kinni jäänud.

Sai proovitud, liigub väga ilusti. Tal on muidugi see ka, et kui paak on ääreni täis läheb paremini käima, kui ei ole siis üsnagi sitasti. Aga siin on arusaadavalt tegu mingi teise probleemiga. Kas surveklapis ei või viga olla, lähemalt vaadates on üsna märg ja lekib.

lekkida ei tohi,surveklapp hoiab pumbapeas survet-see surve pressib kütte plunserisse,plunser pressib pihustisse et mootor töötada saaks,ise küte plunserisse ei lähe.minu pillil imeb paagi põhjast kraanist ja pole vahet palju kütet paagis.

[MadR]

Kas oleks mõttekas oleks osta uus surveklapp - see ei maksa mitte sittagi. Samuti uued seibid vahele. 

// Tean, et kunagi olevat surveklapiga tal mingi jama olnud.