[13piisab]

küsimus on garaaži põranda kohta - ehitaja valas selle betoonist ära ja plaanis katta keraamiliste plaatidega - ma tõmbasin pidurit, sest arvan, et plaadid ei pea retsimisele vastu ja vuugid lähevad kiiresti koledaks. Ilmselt on parem lahendus mingi isetasanduv segu või mida teie arvate?

isetasanduvate segude survetugevus on väike. Ehk kui tööriist kukub või tungraual raskus, jääb sellest kohe märk maha.
ma kardan, et keraamilise plaadiga on sama teema ning ehitaja plaan ei ole ka Sinu rahakotiga arvestav: alla 10..15eur/m2 põrandat ei plaadi - pigem on hind veel suurem.
ehk siis ma sean lahkelt Sinu ehitaja kompetentsi või huvid kahtluse alla: betooni pinnatöötlus kohe valamise järel (nt vesiklaasiga) on lihtne, kiire ja odav lähenemine. See, mida Su ehitaja plaanib, on teisest maailmast.

ma loodan, et ehitaja taipas ikka põranda alt soojustada ning betooni sisse ka küttetoru paigaldada? Olgu hetkeplaanidega, kuidas on - see toru on odav osta ja paigaldada (ma eeldan, et leht-armatuurid on niiehknaa põrandas ja selle pealt ehitaja ometi kokkuhoidu ei harrastanud?!?) ning küttesüsteemi töölepanekuks on vaja vaid kollektorit + kütteallikat: muu on olemas.
(hindadena: 8mm armatuur on torust kallim. Ka mahapanekutööd arvestades on nad umbes samas hinnajärgus. Soojustus on 150..200mm EPS100 või EPS120 kihina kõige kallim jupp. Aga ega ka tagasitäide killuna eriti odav ei ole )

väike kuulutus kah: ca 2 kuu pärast valan ma oma garaazhipõranda. Saku vallas, ca 55m2. Otsin meest / mehi, kes valamise ja pinnaviimistluse teostaks. Kõik ettevalmistused (alus, armeering, küttekontuurid) teen ise. Valuks on vaja 2..3 meest ja ma võin ise olla "abitööline".
ma olen küll viimase 3..4a jooksul valanud üle 200m2 põrandaid, aga vähemalt minu kui amatööri tulem sobib siiski vaid parketi alla: kvaliteet vajab hilisemat lihvimist ja tasandussegu ning profi kombel 3m latiga tegutsemist pole ma isegi proovinud: sellest ei tule niikuinii midagi head. Viimasel ca 40m2 valul jätsin isegi kopterdamise ära: pole ju mõtet
(ajutiste rihtlattidega nn vanakooli-lähenemist ja siiski isetegemist ei ole mulle vaja soovitada )

[PlyVal64]

See arusaam igavesti tolmavast betoonist on vist pärit samast ajast kui rögisevad ja korisevad nõukatraktorid.
 Ehk ajast, kui tonn kruusa segati koti tsemendiga ja arvati, et on hea küll.
 Minge vaadake kas või mõnes laos või ehtuspoes vms., kuidas see betoon seal ikka tolmab

Huvitav, miks sa ei aja siis omal ka seda tonni tsemendiga segamini vaid tahad MOODSAT kopterit, lisaaineid betooni ja pinnakõvendit??? Kui sulle see rõve ja rögisev nõukavärk nii meeltmööda on, siis vaid ja ainult rõvedal kolhoositöökoja põrandal sa rullima peakski... või mis??? 
Muuseas -TOLMAB  ka see moodne betoon ja mitte vähe! Epoksiid, klinkriks põletatud keraamika, klaas jms ei tolma mitte grammi, kõik teised KULUVAD pealispinnad tolmavad. Küsimus on tolmu tekke hulgas mingis ajaühikus. Kui ei kuluta, ei tolma, see on küll vana tavabetooniga vahe, ja erilisanditega spetsbetoonid ongi hoopsi teine teema. Õigus, odav see ka pole - ehk ikka peab selle tonni kruusaga ise kastis vana kõvera Vasara labidaga segades tegelema!!! Siis on odav...
Teine, miks väga tolmu enam ei märgata, on vendi tekitatud ülerõhud, mis igasuguse tekkiva tolmu kohe pragudest minema pressib. Aga päev otsa näiteks ehituspoes ja oled tegelikult kui tolmuahv!

[ronny25]

Eelmainit "filmvineeri" suhtes olen pisut umbusklik. Libe ei ole kui õline ja märg? Lisaks on vaja servad korralikult tihendada, sest lõigatud külg reegline väga veekindel ei ole.

Libe ei ole. Õli tassitakse sisse päris palju, korra nädalas pestakse. Vett väga ei ole maas peale pesemise. Plaadid on lihtsalt üksteise kõrval, vuuke tihendatud ei ole

[vant]

No nii, metsaspetsist on saanud betoonispets...
 See, et vanaisa on ehitusraamatuid kirjutanud, ei tee paraku kedagi targaks
 Mida mina öelda tahtsin, on see, et nõuetekohase retsepti järgi tehtud põrandabetoon koos pinnakõvendiga ei jää pärast kopterdamist kuskilt otsast tolmama.
 Kui on olemasolev muidu tugev tolmav põrand, siis on tõepoolest hea valik sinna EPO. Pärast eeltöötlust muidugi.
 Oma garaazi põrand on kopterdatud üldse ilma pinnakõvendita ja ei tolma ka kuskilt otsast.
 Üks, mis kindel- täiesti sümptomaatiline on see, et kõige suuremad tõe röökijad ja targutajad on kahe vasaku käega vennad.

[Mart Laanelepp]

Mul on kuuri põrand koperdatud, töö juures on koperdatud+ pinnakõvendi ja kumbki ei tolma. Kuuri satub vahepeal lund ja siis on sileda betooni peal väga libe. Sooja ruumi puhul ei ole probleemiks. Pinnakõvendi lisatakse koperedamise käigus ja küsiti 1 EUR/m2. Miinuseks on õliplekid ja see et küsijale ei ole sellest mingit kasu kuna tal põrand juba valmis seal päästab ainult epokate. USAs muideks on garaazipõrandate kohta Terve foorum. Seal palju muudki huvitavat.

[diesel]

mul on ühel semul töökoja põrand kõvendiga kopteribetoonist.
see on nii vägeva pinnaga, et ta lõikab põrandal rällakaga rauda ja vahel ikka ketas maha ka puutub ja mingit jälge sinna ei jää.
ma ei tea muidugi, kas neid kõvendeid on erinevaid, aga see konkreetne igatahes on küll väga asjalik.

[hundu615]

Mis Epo miinused ja plussid võivad olla? Ise plaaniks küll epoga katta.

[wagoneer]

Ma värvikambri põranda 2K EPO-ga katsin. Sellisega mida saab siis ise rulliga peale võõbata. Konkreetse toote miinus oli see,et jäi jube õhuke kiht. Isegi peale kolme korda rullides. Aga oli ka mingi odavama otsa toode Espakist. Ehk kui raskem auto naelrehvidega peale ja rattaid kruttida,siis jäljed jäävad suht sügavad. Aga muidu on hea. Puhastada megalihtne ja tolmu võttis kinni.
Ehk peaks vist jälgima tekitatava kihi paksust EPO-l. Ilmselt odavama otsa omad jätavad õhema kihi. Eks seal vähem väärtuslikke aineid sees.

[qwerty009]

Paar põrandat olen EPO'ga omal teinud. Mida see ei talu on UV (otsene päiksevalgus) muutub kriitjaks kollakaks ning kirjas on ka, et ei talu järske temp muutusi (harva kasutatav põrandaküte siis ehk näiteks).
Ise olen kasutanud Tikkurila toodangut. Algul krunt kuhu veel 50% lahustit. Tavaliselt vaja teha 2x või niikaua kui betoon on küllastunud. Siis läheb isevalguv EPO peale. kallad põrandale ning ajad laiali (kihi paksus ca 1-2mm). Kruntimine on vajalik nakke saavutamiseks ning selleks, et betoon ei oleks poorne. Ilma krundita tuleks õhumullid EPO sisse.

[13piisab]

ilmselt panen järgmisel nädalal garaazhi põrandabetooni maha. Praegu on veel tagumine aeg ksf-de noogutusi või pearaputusi arvesse võtta ja pärida:
- kanali laiuse teen 110cm. 100cm on vist standard, aga oma hoovil mõõdulindiga ringi käies leidsin telgedel rehvide sisekülgede vahed olevat vahemikus 115..135cm ning kui kenasti peale ajada, saab kõiki peale kitsaima (mis on M2140. Isegi torsioonvedru-põrnikad on sellest torsiooni normaaloleku puhul ca 10cm laiemad!) vast mõlemalt poolt lisalaudu kasutamata tungida ning tung jääb kenasti pigem servatala peale - tundub teoorias ju mõistlik?
- kanaliserv istub IPE160 peal (homme tõstan paika), millele keevitan 30x30x4 vinklid laudade jaoks. Vinkli plaanin ühe ksf-i garaazhist laenatud mõtte alusel jätta 10mm põrandatasapinnast kõrgemale (kanalilaud ilmselt vanakooli põrandalauad, mis olid vist 34..36mm. Laud seega lausa põrand+20mm).
Plussid: võimalik sulavesi ei trügi kanalisse (kuigi igapäevaselt masinad sisse-välja ei käi), kanalile sõites peaks aimu saama, kui ratas lauale kipub
Miinused: valamisel ei saa vinklit ennast rihtimiseks kasutada. Tungimisel võib vinkel ette jääda ja tuleb kõrgendustena abi-lauajuppe kasutada. Oht: IPE peale ja potentsiaalse tungraua asukoha alla jääb vaid 20mm betoonikiht. Kas see on probleem (betooni plaanin C25/30) ja õhuke betoonikiht kipub sealt jalga laskma?
- kopterdamisel pinnakõvendiks vesiklaas. Ma pole enne pinnakõvendit kasutanud, netist leian (hange.ee praktikast) kuluviited 3,5..4kg/m2. On see ikka kg/m2 ja mitte m2/kg? Ning ikka kg ja mitte l? Liitrites annab see 1,45kg/l tiheduse puhul ca 2,76l/m2 - kas vajan tõesti oma ca 47m2 põranda betoonosa jaoks jaburalt suure hunniku ehk 130l vesiklaasi (mis on pea 200kg)? Kui võtta seda nii, et 0,5x0,5m lapile läheb 0,7l, siis äkki tõesti?
- vesiklaas läheb ilmselt maha alles plaadiga kopterdama asudes?
- paisumisvuuke ma ei plaani - 7,5x7,0m 8mm armatuuriga (ja 20mm küttetoruga, 100mm plaadipaksusega) põrand ju veel ei nõua neid? Servas käib loomulikult lint

hea uudis on see, et ehitatud kanal on veetihe. Vähemalt oma esimese talve ta seda oli. Koosneb kahest betoonikihist - veetihe betoon välistarindis (100mm soojustusega), see on aquastopi+vannitoa-hüdroisolatsiooniga üle võõbatud ning sees on täiendav betoonivalu. Sai korralik 5x2m pommivarjend, kuna esimese valuga kippusid saalungid järele andma - külmalisandite vms-ga veetihe betoon oli ikka väga vedel ja jõud saalungile olid ca 1,8m samba puhul uskumatult suured
(kanalipõranda teise kihi valamisega pudenes sinna betooni natuke palju ja kanali netokõrgust jäi järele vaid 1,65m. Peab seega valutuks toimetamiseks omale 25cm+ kliirensiga masinaid hankima )

[viplala]

Vinkel keevita ankruvardaid täis ja betoon kuhu see ankrusse läheb tee nii suurepinnaline, et juhul kui tuleb mõtesse tekitada kanali servadele toetuv liikuv tung mis toetub nurkrauale ja seal sõidab edasi tagasi, ei hakkaks murdma või oma raskusega auto all murendama valu või sealt irduma ka mitte siis kui sinna paar obadust kuvaldaga anda raskuse all. Sellise lahenduse teeks mina kanali juures, sest tungiga ümber auto joosta on üsna tüütu. Palju parem on tung mille sõidutad oma kohale auto all mööda siine. 

Siin on räägitud lampidest ja valgustitest kanalis, kuid mitte vähetähtis poleks ka teema, kus kanalisse on toodud nii 220v kui ka 380 ja kompressori õhukanal sisse. Stepslid siia ja sinna seintele, sest ka juhtmed riistade taga on meil üsna lühikesed tänapäeval. Paar juhet ja toru visata valu sisse on aga tuntav mugavus ja miks ka mitte vajadus tuleviku jaoks. Selle sama õhuga annab tegelikult ka tungi tööle panna, pole enam vajadust tekitada hüdrosüsteemi. Ja kokuvõttes ei maksa taolised ennetused suurt essugi, elu aga lihtsustub märkimisväärselt vajadusel.

[13piisab]

kui see nurkraua ankurdamise soovitus mulle oli, siis see ei ole kohane - 30x30x4mm vinklike on olemuselt iluliist. Päris-asi on ikka kanaliserva kandev IPE, mille külge vinklike keevitusega kinnitub. IPE saab loomulikult betooniga seotud - nii põranda-armatuurid kui lisatalad (kuna kasutan konstruktori ette nähtud IPE200 asemel IPE160, siis panen rauda natuke rohkem ning kanalilae seina pealt "vihtkaaluna" tööle) lähevad keevitusega selle külge

...aga vaade jätta kanaliserva tugev ja ka natuke tööpinda omav rullimis-serv on ka mulle asjakohane ja seda ma ei olnudki veel silmas pidanud - aitüma!

nii 3f elektri + veksliga lülitava kanalivalguse (kanalist ja ülevalt), vee, loomuliku ventileerumise kui tulevikus kõrvalhoonele eraldi oma õhk-vesi pumba (mille siseosa läheks siis kanalisse) paigaldamise mõtted on nt mul juba kanali ja vundamendi valamisel kanalisse minevate torude ja avadena realiseeritud. Isegi garaazhi taga olevas betoonpõrandaga 4 auto varjualuses on olemas nii suruõhk kui vesi - kuigi erinevalt garaazhist endast ma sinna sooja vett ei viinud. No ja kuna sobivat toru parasjagu näppu ei juhtunud, puudub garaazhil tegelikult ka sooja vee tsirkulatsioon. Aga ilmselt ei tulegi garaazhi kraanikaussi, kuna ca 40m2 "garaazhi ooteruumis" on lisaks vetsule-saunale ka tsirkuleeriva sooja veega kööginurgake ju olemas

[Marko]

Magusad tungimise kohad on justnimelt seal kanali servas. Seepärast on igasugused erinevad kõrgused ja lisajupid sileda koha saamiseks tüütud ja mõnel juhul ka ohtlikud. Seega soovitan teha võimalikult tasapinnalise. Laudadel saab ka otsi natuke lihvida altpoolt. Mingid vineeritükid iga kord sobitada, kindlasti mitte! Ma olen eluaeg justnimelt kanaliga töökojas toimetanud ja need asjad kõik omal nahal järgi proovinud
Tungi rataste all võib olla 2-3mm plekitükk, see on maksimum, mida aktsepteerin.

[13piisab]

Ma olen vaikselt sama mõtte poole kaldumas - et jätaks siiski tasapinna. Ning lükkan vist ikka kanali laiuse kah 1,0m peale - altpoolt õõtsadele lähenemine on ju palju harvem juht, kui autole tungraua allapanek. Pigem olgu ruumi tungraual kui kanali-aval. Ning kui on vaja alt masina servale ligi pääseda, võib ta ju vastavalt kanalile ajada

muidu ma tungin enamasti just nii, et tungraua all on laud - metall oma kohtkoormusega tänavakivil või betoonil ei meeldi ja pea 20cm kliirensi puhul saab ka vähema pumpamise/kruvimisega masina üles. Või kõrgemale. Kui peaks aluseks veel (kasvu)pinnas olema, on koormust jaotav klots lausa hädavajalik - ilma ei pruugi ratast maast lahtigi saada. Või ei lähe pärast enam alla

[muska71]

muidu ma tungin enamasti just nii, et tungraua all on laud - metall oma kohtkoormusega tänavakivil või betoonil ei meeldi ja pea 20cm kliirensi puhul saab ka vähema pumpamise/kruvimisega masina üles. Või kõrgemale. Kui peaks aluseks veel (kasvu)pinnas olema, on koormust jaotav klots lausa hädavajalik - ilma ei pruugi ratast maast lahtigi saada. Või ei lähe pärast enam alla

mul poisil(sai sept load)on autos kohe tolline lauajupp ja enne tungii alla panekut laud alla.talvel läks kinnituisand teel ventiil ja lumehanges oli küll maru hää nii tõsta-kohe hakkas kerkima miite maakerasse tungima.mul 2 hi lifti,ühel keevitatud akupaagi spiraali flans talla alla ja maru hää suva kohas suva ilmaga tõsta ta tõstab kohe mette ei lähe austraalia poole punuma.

[PSV]

Vanasti ei tohtinud allapoole põrandat üle 36 v valgustit panna ja viia. Ja pistikute kõrgus ka põrandast määratud. Ehk siingi mõtteainet turvalisuse koha pealt.

[_rein_]

Ma olen vaikselt sama mõtte poole kaldumas - et jätaks siiski tasapinna. Ning lükkan vist ikka kanali laiuse kah 1,0m peale - altpoolt õõtsadele lähenemine on ju palju harvem juht, kui autole tungraua allapanek. Pigem olgu ruumi tungraual kui kanali-aval. Ning kui on vaja alt masina servale ligi pääseda, võib ta ju vastavalt kanalile ajada

muidu ma tungin enamasti just nii, et tungraua all on laud - metall oma kohtkoormusega tänavakivil või betoonil ei meeldi ja pea 20cm kliirensi puhul saab ka vähema pumpamise/kruvimisega masina üles. Või kõrgemale. Kui peaks aluseks veel (kasvu)pinnas olema, on koormust jaotav klots lausa hädavajalik - ilma ei pruugi ratast maast lahtigi saada. Või ei lähe pärast enam alla

Kanali laius võiks olla isegi 1100mm.,sest kanali lautade,luukide rant  teeb kanali kitsamaks.

[Marko]

Käisin garages, panin lindi peale. Puhas ava on 900mm, lauad seal 970mm kandis. Ühekorra on isegi selle laiusega huvitav  olnud kui zaz968 harjunud randmeliigutusega peale tuiskasin, täpsem vaatlus näitas, et assistent oleks sel hetkel ikka väga vajalik olnud........
Ratastega tungraua vaenulikkus betoonile on näha ja teada asi. Samas ei ole kanal veel kokku kukkunud.
Pealesõitmisel on suureks abiks otsaseinas olev suur peegel. Ühte või teise serva sihtimine on mõnede tööde puhul vältimatu. Paigaldamata ta mul jäigi kuna assistent oli kogu aeg olemas.

[hulgus]

Vanasti ei tohtinud allapoole põrandat üle 36 v valgustit panna ja viia. Ja pistikute kõrgus ka põrandast määratud. Ehk siingi mõtteainet turvalisuse koha pealt.

Vanasti ei teatud ka rikkevoolu kaitsest midagi. Nüüdseks on 36V praktiliselt unustatud standard ja kasutati ainult liikuvate valgustite puhul. Viimased nüüd kõik kas akude või adapteritega. Pistikud tuleb asetada orva vms sisse, et vältida niiskuse vm vedelike eest kaitstult. Ohutum, kui pikenduste vedamine auto alla.

[Laurts]

See I-tala las olla püsti otse kanali serva nurgas nagu päris kanalitel asi käib, saab serva peal tungida nii kuis pähe tuleb ilma et mingi betoon kuskil ära murdub,  I tala serva sisse saad samuti panna soovi korral tungi veerema.
Töökoja põrand peab olema sile, töökoja seadmetel alates seljakärust käigukastitõstukini on kõigil imepiseikesed rattad all, offroad tüütab suht ruttu ära.
Üle lahtise kanali ei tohi küll astuda aga mingi rant kanali serval lõppeb varem või hiljem komistamisega. Las see vesi voolab kanalisse, kanali põhjas peab olema äravool, pärast tööd võtad survepesuri ja kanal läigib jälle.  Elektripistikuid pole kanalisse vaja sest tööriistad käivad õhuga või akuga, see mõni kord relakale võib pikendusega ka tuua.