M 400/401 suunatuledest
#21

Kuna viimased Alma Mossed veeresid liinilt maha just aastal 1956 siis on üsna loogiline et nendele viimastele monteeriti ka suunatuled külge. Sest seadus ju nõudis seda. Selle mosse tootmine lõpetati 56-aastal ja autod mis nägid ilmavalgust enne seda olivad ka ilma suundadeta. See on lihtsalt minu arvamus ja ei toetu mingitel kindlatel faktidel.
Terv.Jaanus
Vasta
#22

S-teet
Neid Pobi omasid loeks mina originaalideks. Olles näinud omal ajal päris palju Almade paljaid keresid, siis kipuvad mudelil 401 need tuleaugud silma järgi täpselt ühtedes kohtades olema ja kenasti stantsiga löödud. Iseenesest saaks seda ju mõõta-kontrollida: kaks-kolm autot ja shabloon. Kui tõesti on augud identsetel kohtadel, siis ei saa olla omaloominguga. Parimal juhul tehasetoodanguga, halvimal mingi autoplatsi- või poe tehtuga.
Viimane pilt on Dnepri korvitulega Almast.
Vasta
#23

PlyVal64 Kirjutas:Iseenesest saaks seda ju mõõta-kontrollida: kaks-kolm autot ja shabloon. Kui tõesti on augud identsetel kohtadel, siis ei saa olla omaloominguga. Parimal juhul tehasetoodanguga, halvimal mingi autoplatsi- või poe tehtuga.

Kui mingit \"seeriatootmist\" kahtlustada, siis võiks vast ka lülitid olla samad.
Selle mosse suunatule kang on niisugune, ilusast kroomnupukesega lülitist pole lõhnagi.
Aga šabloon/mõõtmine annaks vastuse küll, tõenäosus omaloominguliste aukude asukohtade kattumiseks kasvõi sentimeetri täpsusega on üsna väike.
Vasta
#24

s-teet Kirjutas:Selle mosse suunatule kang on niisugune...

... ja on GAZ 52 tüüpiline suunatulekang, mis oli sama ka muide mitmetel teistel Vene masinatel. Ka minu Pobil oli selline muide peal.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#25

Alustaks siis mõõtude rubriigiga. Mul omal on kaks seda sorti masinat, ühe sünniaasta 1949 ja teisel 1955. Mõõdetud siis ESIMESI suunatulesid. Tulemused:
20cm- see on tule kujutletava keskkoha kaugus tiiva alumisest servast.
11cm- see on keskkoha kaugus tiiva sisemisest servast. Sellest kohast kus see kummitihend asub.
Üllatus, üllatus mõlemal autol mõõdud samad. Kasutusel olid n.n. Pobi tüüpi suunad. Kuna aastad ja rooste on oma töö hästi teinud ei saa aru mis menetlusega ja kuidas on need avad pleki sisse saadud. Kipun arvama et äkki tolleaegne liiklusinspektsioon andis ette mingid kindlad mõõdud mille järgi autodele suundasid paigaldati. Just nendele millel tehasest ei olnud pandud.
Edu mõõtmisel mosseomanikud.
Jaanus
Vasta
#26

Auto 53-dast aastast ja mõõdud vastavalt 30cm ja 9,5cm
Vasta
#27

Jaanus Kirjutas:20cm- see on tule kujutletava keskkoha kaugus tiiva alumisest servast.
11cm- see on keskkoha kaugus tiiva sisemisest servast. Sellest kohast kus see kummitihend asub.

minu mõõtmistulemused: tule keskkoha kaugus nendest orientiiridest 20 ja 12,5cm(13, kui mõõta koos tihendiga).
Vasta
#28

Kui Vene autodele ilmusid suunatuled (esimesena Pobile),

Esimesena leidsin suunatuled enne sõda toodetud KIM-10 skeemis.
Samas huvitav, et suunatuled puudusid tehasekomplektist samuti enne sõda toodetud oma aja kohta suhteliselt luksusliku varustusega ZIS 101-l, rääkimata Emkast, samas mõlemil masinal olid nii esimesed kui tagumised gabariittuled ja taga koos gabariitidega ka stopptuled.
Emka ja Zis 101 elektriskeemid aga suunatulelülitit ette ei näinud

Huvitun GAZ 12 ZIM-i varuosadest ning selle sõidukiga seotud kirjandusest, dokumentidest ja mälestustest.
Vasta
#29

Meil praegu kasutatavad suunatuled on ameeriklaste leiutis, kahjuks ei tea, mis aastast. Esialgu suunatuled ei vilkunud, kuid vist juba enne sõda olid Ameerikas vilkuvad suunatuled kasutusel. Euroopas kasutati suunanäitajaid (täesti ametlik nimetus), esialgu tuuleklaasi külge kinnitatud karpidest, hiljem juba kere küljel olevatest piludest välja kerkivaid nooli (üks kummalgi küljel), milles põles tuli. Venelased pole neid kunagi kasutanud.
Pobedal olid suunatuled algusest peale, kuid nad ei vilkunud. Vilkuvad suunatuled sai Pobi 1949. aasta sügisel (vist novembris). Esimene vilkuvate suunatuledega auto Euroopas oli aga Borgward Hansa 1500, mida esitleti sama aasta kevadel, nii et venelaste küllaltki napp tahajäämine. Huvitav, et tollased Saksa liikluseeskirjad nõudsid, et suunanäitajad peavad ulatuma kere gabariidist väljaspoole, nii et Borgwardi suunatuled ei vastanud nõuetele.

Kaþdy automobil se stane jednou veteranem, nebude-li dřive seðrotovan.
Vasta
#30

eberhard Kirjutas:Esimesena leidsin suunatuled enne sõda toodetud KIM-10 skeemis.

KIM-10 masstootmisse ju ei läinud, tehti napp mõnisada eksemplari. Ja... lehel http://www.autogallery.org.ru/kim.htm ei ole ühelgi fotol miskit märki suunatuledest. St - kas tegelikkuses neid ikka pandi või jäi hea idee paberile? A la M-72 (4x4 Pobi) tuuleklaasipesur, mida keegi \"rauas\" näinud pole?

Minu olen siin-seal näinud must-valgel kirjas, et Pobi oli esimene Vene suunatuleline auto. Vrd - GAZ 51-le ilmusid suunatuled (tehase pool panduna) 1956. aastal.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#31

smolin Kirjutas:Meil praegu kasutatavad suunatuled on ameeriklaste leiutis, kahjuks ei tea, mis aastast.

Alljärgneval leheküljel selgub, et suunatule taoline leiutis autole pärineb aastast 1916, kui C.H. Thomas kirjeldab leiutist ehk siis pirniga varustatud kinnast, mis oleks suunda näidates pimedas nähtav. Suunatuld (flashing turn signal) kui sellist esitleti esimest korda aastal 1920. Ja 1938 aastal pakkus Buick esimesena autot suunatulega.

Ingl. keelne lõik
Another noteworthy lighting feature that started as an accessory and ended up as a necessity was the flashing turn signal, introduced by the Protex Safety Signal Co. in 1920. But the idea was proposed (sort of) in 1916 when C. H. Thomas of Norristown, PA, wrote to Popular Mechanics describing an invention -- a battery and electric bulb attached to a glove so drivers could see hand signals at night.
Flashing turn signals were first offered as an option by Buick in 1938, but only as rear flashing lights. In 1940 the flashing signal was extended to front lights, and the signal switch was given a self-canceling feature.

http://www.motorera.com/history/hist11.htm


Vasta
#32

Luther Kirjutas:Alljärgneval leheküljel selgub, et suunatule taoline leiutis autole pärineb aastast 1916, kui C.H. Thomas kirjeldab leiutist ehk siis pirniga varustatud kinnast, mis oleks suunda näidates pimedas nähtav. Suunatuld (flashing turn signal) kui sellist esitleti esimest korda aastal 1920. Ja 1938 aastal pakkus Buick esimesena autot suunatulega.

Meie kasutatavad vilkuvad suunatuled pärinevad jahh meerikast. Samal ajal kasutas Euro algul üsna pikalt väljakeeratavaid \"pulki\", mille otsas tuli. Need ilmusid millalgi 30tel ja olid kasutusel veel 50te algul. Vähemalt Soome eksporditud 401-d evisid sääraseid suunapulki veel 50tel. Espoo automuuseumis on üks säilinud isend olemas.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#33

valdo Kirjutas:
eberhard Kirjutas:Esimesena leidsin suunatuled enne sõda toodetud KIM-10 skeemis.

KIM-10 masstootmisse ju ei läinud, tehti napp mõnisada eksemplari. Ja... lehel http://www.autogallery.org.ru/kim.htm ei ole ühelgi fotol miskit märki suunatuledest. St - kas tegelikkuses neid ikka pandi või jäi hea idee paberile? A la M-72 (4x4 Pobi) tuuleklaasipesur, mida keegi \"rauas\" näinud pole?

Minu olen siin-seal näinud must-valgel kirjas, et Pobi oli esimene Vene suunatuleline auto. Vrd - GAZ 51-le ilmusid suunatuled (tehase pool panduna) 1956. aastal.
Ma väidaks siiski, et KIM -10 puhul oli ikkagi tegemist masstootmisse võetud sõidukiga omas ajas, sest prototüüp oli Stalini juures heaks kiidetud, (heakskiiduta varasemad eksemplarid jäid katseeksemplarideks).Tootmine katkestati kui toodetud oli ca 500 autot, kuna konveier seadistati sõjatoodangule ümber.

Nendel Kimi piltidel suunatuli tõesti kätte ei paista, sest suunatuled olid Kimil lahendatud küljelt \"välja käiva\" valgustatud noolega, mille sisselülitus käis armatuurlaualt käiva lülituskangiga.

Huvitun GAZ 12 ZIM-i varuosadest ning selle sõidukiga seotud kirjandusest, dokumentidest ja mälestustest.
Vasta
#34

1961 a. E.Antoni \"Amatöörautojuhi käsiraamatus\"
räägitakse midagi SEMAFOR-tüüpi suunatuledest.
Seal alguses peaks olema ka M401 pilt.
Kahjuks pole raamatut praegu käepärast, kuid
kui näen, siis selgub, kas pildil oleval M401-l
on suunatuled.
Vasta
#35

künnimees Kirjutas:1961 a. E.Antoni \"Amatöörautojuhi käsiraamatus\"
räägitakse midagi SEMAFOR-tüüpi suunatuledest.

Euroopas olid 1930-50ndatel need ülilevinud. Ehk auto kere küljelt käis lupsti välja semafori tööorganiga sarnanev \"kaigas\", millel tuli otsas. Kui oli tehasetöö, siis asetses kogu see mehhanismus auto kere sees.

Kui oli hiljem paigaldatud, siis oli see kõik karbina väljaspool autokeret. Minge vaadake Espoo automuuseumisse M-401 sellise hiljem külgepandud \"karbiga\".

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#36

minu 49 a 400 on samuti sellised tuled nagu pobedal , aga ,need tunduvad olema küll nagu tehases pandud, mõtlen aukude lõikamist ja juhtmeid juhe ilusti riide sees igal pool , või on kogu juhtmestik ise tehtud , mis on kahtlane , näeb liiga hea välja .
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne