Kuidas vändast käivitada?
#61

via Kirjutas:T40-l ja teistel pole teda vististi kunagi olnud.

Igaljuhul see T-40A, millega ma suvel heina vedasin oli küll dekompressoriga. Too oli küll starteri peale tehtud, aga kui käima panid pidi kangi alla vajutama ja starter vedas palju kiiremini ringi. Rolleyes
Vasta
#62

Marcello Kirjutas:Ongi vist jah seesama. Võrdluseks tankimootor:
Veidi OT ... Ei saa kuidagi sama olla... Pildil oleval B-401 või B-54(ei ütle kummaga tegemist) ja Jamz-240 on ikka väga erinevad asjad. Mootorid samapalju sarnased nagu Pobi ja Honda 16V DOHC.
Vasta
#63

valdo Kirjutas:Seda kalevipoja-laadset vägilast oleks huvitav vaadata, kes suudab kõrgkompressioonilise diiselmootori vändast käima udjada Smile

Eks neid käsitsi käivitatavad diisleid on ka ... surveastet hetkel peast ei ütle aga näiteks Lanz on üks traktor, mis lüüakse rooliga käima, samuti lõi minu vanaema kuupeadiisli käima(tsaariajal küll) ehk järgmine aasta saab isegi proovitud Junkersi diisli käivitamist. Surveastmeid peast ei ütle ja otsida hetkel ka ei viitsi, aga Junkersi surveaste peab olema suht kõrge kuna võimsus on 25Hj ühe sektsiooni kohta ja kolvid on nii alla 70mm.

Dad.
Vasta
#64

Marcello Kirjutas:Ongi vist jah seesama. Võrdluseks tankimootor:

[Pilt: P6200025.JPG]
Vot väliselt sellis mootorit mäletan mina ka tanki T-54, T-62 peal olevat.
Vasta
#65

via Kirjutas:Minu mäletamist mööda kadus dekompressor ratastraktoritelt üleminekuga MTZ-5/MTZ50. Jäi päridnina vaid vaid JUMZile.
T40-l ja teistel pole teda vististi kunagi olnud.
T-40 on dekompressiooni lülitus kõikse aeg olnud, samuti T-16, T-25. Samuti on/oli SMD mootoritel dekompresiooni lülitus.
Vasta
#66

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/co...rola_2.jpg siin üks suur pilt T-34 mootorist. Läbilõige. Töömahtu oli 38.8L ei. Kunagi oli ta V2 siis kui tuli T-54 tank nimetati selline tankimootor koos oma täiustatud kütusesüsteemi ning uue õhufiltri süsteemiga V-54 ümber.

http://chtz-uraltrac.com/catalog/categories/7.php Hea link kus leiab mõned tehnilised näitajad erinevaltele mootoritele.

-----

Kas kellegil on mingi eriti täpne küsimus või midagi sellist nende v12 diislite koht?
Vasta
#67

Küsimust mitte, aga väike kommentaar - kui teema juba sinna kaldus.
See V-2 (slaavi B-2) mootor oli omal ajal tõepoolest väga eesrindliku konstruktsiooniga. Põhjus oli selles, et ta projekteeriti algselt lennukimootoriks. Ülanukkvõllid, alumiiniumisulamid ja mitmeklapitehnoloogia oli tol ajal (30-ndatel) maismaatehnikal täielik eksootika, aga lennunduses juba üsna tavaline. Kuna ta aga lennukil ennast ei õigustanud, siis topiti tanki ja sinna sobis imehästi. See novaatorlik konstruktsioon teeb mootori valmistamise aga kindlasti kallimaks ja seepärast ei tahaks ka väga uskuda, et seda tankimootorit tsiviil-traktoril kasutati.
Vasta
#68

Marcello Kirjutas:Seepärast ei tahaks ka väga uskuda, et seda tankimootorit tsiviil-traktoril kasutati.
Kui kaevandustes töötavad DET-250Mid välja arvata,siis vist ei kasutatudki... Aga ega sellised vist mujale ei jõudnudki...
Vasta
#69

Noh jah nagu ennem juba ära tõestati siis ei kasutatudki neid otseselt tsiviilis. No iseenesest polnudki ju nõuka ajal tsiiviili olemas,sõja korral oleksid isegi eraautod,rääkimata muudest transpordivahendidest(trakotrid,veoautod jne) läinud sõjaväe kasutusse !

----

See mootor õigustas ennast igati,kuna ju neid vorbiti tohutult mitmes erinevas tehases.Kui mootor oli kas transporttööride,generaatoride ja muude sellist väiksemat võimsust ning suuremat kestvust vajavatel kohtadel siis lihtsalt alandati võimsust. Kui nüüd hästi järgi mõelda kus läks üldse tol ajal vaja vähemalt 300HP ? Suur traktorid ainult koos raskete kaevandus masinatega. Kuid venemaal oli ka ju teisi mootorite tootjaid,et nagu muude mootorite piisav saadavus peaks põhjendama fakti miks ei pandud igale masinale seda V-12 peale.

Keskmine traktor oli ju kuskil 50-60 HP! Muidugi oli võimsamaid ka kuid 300hp oli ainukt K-700 seerial! Lintraktorid millega tehti põllul tööd mitte kaevanduses oli kuskil 165HP( t-150 ). Olen nõus ,et võibolla tehti väikeseerias võimsamaid ka.

----

Ühesõnaga otseselt tsiviilis kasutati neid mootoreid äärmiselt vähe kuna polnud lihtsalt vajadust nii võimsate jõuallikate järele! Nõukogude liidus oli ka teisi diiselmootorite tootjaid!
Vasta
#70

Gravity Kirjutas:Töömahtu oli 38.8L.

K-701 mootoril on 21,6L, seega on need mootorid suhteliselt erinevad ikka.
Vasta
#71

Just nii?! kuid ma pole öelnud,et K-700 seerial oli tankimootor.
Vasta
#72

http://youtube.com/watch?v=tNYgRWOo838 õppevideo, kui tohib algsesse teemasse tagasi tulla?
Vasta
#73

Veel üks (koos tagasilöömisega):
http://youtube.com/watch?v=7eCsUQAjcI0
Vasta
#74

Njaa,hea kui on õppevideosid jne. Siiski vahet pole kuidas sa seda teed,tee kinnastega. Ford T oli lihtsalt vänt,kuid mossel,siksil ju plekist toru ümber vända ja nahk jääb vahele kinni sinna.
Vasta
#75

Väike kommentaar õppevideole. IIMS eelsetel masinatel oli tavaline, et süüte reguleerimine toimus käsitsi - tavaliselt oli spets hoob roolisambal. Sama tavaline oli vändast käimalöömine. Kui siis käivitamise ajaks ununes süüde hiliseks lükata, siis oli käeluumurd enamvähem garanteeritud, isegi kui vänta hoiti varasemates postitustes kirjeldatud viisil 'õigesti'. Tagasilöögi mõjul rebib vänt end pihust välja, teeb täisringi ja lajatab täie hooga vastu rannet või käsivart. Fordi-tüüp teeb oma trikki meelega, hoiab käsi nurga all ja tõmbab sõrmed kähku eemale.
Vasta
#76

Õudusjutud!
Vasta
#77

Gravity Kirjutas:Õudusjutud!

Ei ole õudusjutud.

Elu ongi selline, kui vänta anda.

v6sa@omanud.väntkäivitusega.ERAZ-i.kaks.aastat
Vasta
#78

valdo Kirjutas:Seda kalevipoja-laadset vägilast oleks huvitav vaadata, kes suudab kõrgkompressioonilise diiselmootori vändast käima udjada Smile
2-silindrilist RS-09 mäletad veel?
Vänt käib sellel muide nukkvõlli otsa (tuleb tagurpidi vändata aga väntvõll käib tänu sellel 2x kiiremini). Hooratas on ka päris suur. Kui nüüd kompressioon maha võtta siis saab väntvõllile päris suure hoo sisse. Kui klapi kinni lased lähebki päris lihtsalt käima. Kompressiooniks mõõtsin enda omal 18 at
Vasta
#79

Vanasti sai löödud küll, eks seal oli oma nipp ka. Jahedama ilmaga oli küll raske hoogu sisse saada ja kui liiga väikeste pöörete juures lülitada, siis lõi tagasi. Asja tegi raskeks see, et üksi olles pidid vasaku käega väntama.
Vasta
#80

heh. Minul maakodus üks külamees.Tema iseliikuval raamil ehk sassil. Mitte rs09 vaid see päris vene oma juba T-25 mootori ja asjadega. Ajas hoopis enda traktori väikse künka otsa. Et siis nagu igahommik sealt alla lasta Big Grin Ta veits siuke,imelik ka. Küll siis käis külapeal palumas,et keegi tema käima tõmbaks. No muidugi suri traktor mujal ka välja. Tegelikult ta juba põhimõtte pärast ostnud akut,starterit muidu ei saaks ju külas käia kui asja pole,ema ei lubanud tal Big Grin Big Grin

Muuseas kui sa väntad nukkvõllis pead hoopis ise 2x kiiremini väntama,kuna nukkvõllk käib 2x aeglasemalt kui väntvõll!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne