Postitused: 50
Teemad: 16
Liitus: Apr 2005
Maine:
0
22-06-2005, 17:32 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 28-12-2005, 17:25 PM ja muutjaks oli
svenson.)
Tere. lugu siis selline, et sõitsin võrriga ja kõik oli korras. Järgmine päev sõitsin veel kuid süüde oli nagu valeks läinud ja gaas põhjas hakkas lörisema(samadel tuuridel). Ülejärgmine päev kui sõitma tahtsin minna ei läinud käima ja sädetki polnud...Proovisin siis süüdet paika panna aga ei midagi. Vahetasin küünlajuhtme ära kuid ikka tulemust pole.... Mis võib võrril viga olla.Võrr ise on D-6. Ise arvan, et kondekas või mähis läbi( kuidas seda määrata).
Tänud kõigile aitajatele.
Postitused: 2,852
Teemad: 202
Liitus: Jan 2004
Maine:
48
Ku masin ei lähe gaas põhjas \"peeneks\" vaid hakkab \"lörisema\" on põhjus liiga rikkas segus. Liiga rikas segu põhjustab omakorda küünla tahmumist ning p...se minekut. Seega sulle küsimus, KAS SA KÜÜNALT OLED VAHETANUD?
Maasturite hankimist Ukraina sõjaväele ja nende remonti meie Põhja-Tallinna töökojas saad toetada läbi Toeta Ukrainat MTÜ a/a EE387700771008885941. Selgitusse maastur Ukraina sõjaväele.
Postitused: 188
Teemad: 10
Liitus: Mar 2005
Maine:
0
pane näpp piibu auku ja proovi kas voolu on. veel võib kah küünal õhtal olla´.
miks osta kalleid plassmass junne kui vana venetehnika ka kohale veab?
Postitused: 50
Teemad: 16
Liitus: Apr 2005
Maine:
0
Küünalt olen vahetanud (praegu on sae küünal millel oli parem säde). Proovisin ka orig. küünlaid kuid mitte midagi.
1 Kidas aru saada, et kondekas on läbi?
2 kuidas aru saada, et mähis on läbi?
3Kas keegi oskab soovitada poodi tallinnas kus saaks osta ainult düüsi?teistes poodides pead ostma kogu karpa.
Postitused: 1,485
Teemad: 156
Liitus: May 2003
Maine:
6
23-06-2005, 17:39 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 23-06-2005, 17:40 PM ja muutjaks oli
vootele.)
Oot, kas võrril ongi karpas düüsi? Minuteada regullitakse sel segu nõelaga..?
Anyway, mul üks korras võrri karpa vedeleb, sümboolse raha eest saad endale.
tel. 56733260 Vootele
Ei hakka uut teemat tegema, aga jukerdasin eila, kuni sain ühele D4 hääle sisse, küll mitte midagi ilusat aga töötas. Kui aga hakkasin asja vaikselt regullima, kadus säde ja on tänaseni kadunud.
Täielik vaikus, olen mitu korda kontaktid maha kiskunud ja puhastanud, viilinud jne. Millega asendada aga kondekat, et proovida, seda VÕRRI kondekat ma Tondile küll ostma ei taha minna, et proovida, 60eeku röövisid selle eest.
Postitused: 188
Teemad: 10
Liitus: Mar 2005
Maine:
0
võrrile aitab ka hädapärast mingi vene auto kondekas
miks osta kalleid plassmass junne kui vana venetehnika ka kohale veab?
Kondeks vist lühises pole, tester sakib.
Poolil on madalpinge takistus 0 aga kõrgepingel mingi 2,88 mida iganes. Kuna aga sädet pole ei kontaktide vahel eha küünlal ja samas on üks mahakeritud pool plaanis sellest teha eraldi süütepooliga süsteem.
Tean, et neid teemasid on siin palju, küsimus tekkis aga sellest, et olen lugenud kaht varianti ja ei tea kumb siis õigem on?
1. Madalpinge kontaktidele-kondekas kontaktidele ja süütepool kontakti ja massi vahele?
Põhiliselt siin soovitatud skeem
2. madalpinge süütepooli ja kontaktid süütepooli- kondekasse.
Viimase kirjutaja kiidab süsteemi: \"Skeemi eeliseks on et süütepooliga jadamisi olevad kontaktid (originaalis rööbiti !) ei pea nii tugevat voolu taluma, peavad vähem kuludes isegi mitu korda kauem täiendavate reguleerimisteta vastu. Suureneb ka võimalik tarbitav võimsus tuledele\"
Postitused: 553
Teemad: 13
Liitus: Apr 2005
Maine:
3
Kui säde kadus ise, mitte mingi elektriskeemi ümberehituse järel, andis otsad mingi detail. Kuna mul konkreetset skeemi ees pole, arutlen tüüpskeemi järgi (vt raamatust ,,Autode elektriseadmed\" magneetosüüte osa). Kummaski poolis katkestust pole ja kondekas on terve ja kontaktide vahel sädet pole - järeldus see, et kuskil madalpingeahelas on katkestus. Kui viga oleks kõrgepinge osas, oleks vähemalt kontaktide vahel säde. Tüüpskeemis on üks madalpingemähise otstest ühendatud
massiga ja teine kõrgepingemähise otsa ning kondensaatori ühe väljaviigu ja ühe kontaktiga (ilmselt haamriga). Teine kontakt (alasi) on ühendatud kondensaatori teise väljaviigu ja massiga, mistõttu lahtiste kontaktide korral tekib vooluring mass-madalpingemähis-kondensaator-mass ja suletud kontaktide korral mass-madalpingemähis-haamer-alasi-mass. Kui mähis on korras, tuleks kontrollida tema ühendusi massi ja haamriga. On veel üks variant : kontaktid on pidevalt ühendatud/sillatud.
Kontaktide vahe peaks olema kuskil 0,3mm ehk ligikaudu kolm paberilehte.
Teise variandi järgi on haamer pidevalt massiga ühendatud. Hea oleks, kui näeks seda skeemi, arutlus jääb üldjoontes samaks.
Postitused: 553
Teemad: 13
Liitus: Apr 2005
Maine:
3
21-09-2005, 12:49 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 21-09-2005, 12:52 PM ja muutjaks oli
künnimees.)
Analoogtestriga oomi murdosasid mõõta on väga raske, vähemalt TL-4M2-ga (see ,,Tartu tester\"). Kunagi tegin võimendi lõppastme transistoride emitterahelasse 0,5-oomiseid takisteid (nüüd hea tagantjärele muiata), said ikka parajad traadikerad 0,5mm läbimõõduga vasktraadist. Pooli lühis võib olla küll, tavaliselt just väljaviikude juures,
sisemistesse lühiskeerdudesse eriti ei usu, kuigi need peaks mootori samuti vaikselt ,,lämmatama\".
Minu eelmist postitust võiks rohkem lugeda selliseks üldiseks vealeidmisjuhiseks madalpingevooluringis. Vahepeal tekkisid mõtted mõnedest rohkem mehhaanikaga seotud vigadest.
Kuna tegemist on magneetosüütega,
pakun vea tekkimise iseloomu järgi põhjuseks kontaktide ,,kasulikust asendist\" väljaviimist või kontaktide vahe muutumist, seda nii foorumlaste John Smith\'i kui ka Makukese
masinal. Nimelt peavad kontaktid lahutuma siis, kui voolutugevus poolis on maksimaalne. Mingeid konkreetseid juhiseid kontaktide õige asendi taastamiseks ei oska ise pakkuda. Võrri magneetos eriti palju reguleerida pole (vist saab reguleerida vaid kontaktivahet, eelsüütenurk ja magnetahela asend olid fikseeritud?), seetõtu soovitan kontaktivahed õigeks seada. Mingi katkestuse korral oleks viga tekkinud järsult või katkendlikult, kui poolis tekivad lühiskeerud, peaks viga tekkima aegamööda, kuid sellesse rikkesse eriti ei usu.
P.S kas magneeto rootor on väntvõlliga ikka õiges asendis ja kindlalt ühendatud?
Postitused: 553
Teemad: 13
Liitus: Apr 2005
Maine:
3
Digitaaltestritest veel niipalju, et mäletamistmööda kalibreeriti neid 200mV piirkonnas. Selleks reguleeriti ainult ühte potensiomeetrit, kõik muud piirkonnad (kõik alalis- ja vahelduvvoolu ja -pinge ning takistuse jm. piirkonnad) sõltuvad samuti sellest potensiomeetrist ning peaks
pärast nimetatud piirkonna kalibreerimist automaatselt paigas olema.
Jutt oli mingis sajandivahetuseaegses Radio ajakirjas ja käis M-830-seeria multimeetrite kohta.
Postitused: 553
Teemad: 13
Liitus: Apr 2005
Maine:
3
21-09-2005, 22:55 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 21-09-2005, 22:59 PM ja muutjaks oli
künnimees.)
Eks kõige õigem ole vist ühendada nii, nagu algselt on olnud, kui kasutada mingi mootori kõiki süütesüsteemi osi. Nendest kirjeldustest
on natuke raske aru saada, aga teine meenutas seda tüüpskeemi:
madalpinge mähise esimene ots on ühendatud massiga, teine kõrgepingepooli esimese otsaga, kõrgepinge pooli teise otsa on ühendatud küünlajuhe.
Kõrge- ja madalpingepoolide ühenduskoht on ühendatud haamriga ja kondensaatori ühe väljaviiguga (tavaliselt selle juhtmega väljaviiguga),
alasi ja kondensaatori teine väljaviik (tavaliselt kere) on ühendatud massiga, nagu madalpinge mähise esimene otski.
NB! tüüpskeem toimib ainult siis, kui mõlemad poolid asuvad samal magnetjuhil!