Teema on suletud

Mälestusi nõukogude ajast
#81

Landy Kirjutas:
al Kirjutas:pagana Petss... ette jõudis...
Aga siinkohal ka palavad tervitused SSOR 87 aastapäeva puhul.

Seltsimehed! Olegm ajaloos täpsed.

Tegu oli keiserliku Saksmaa luure mahitusel toimunud enamliku riigipöördega.Toungue

Viimase teemaga seondubvalt on mul elevalt meels (ja ka riiulis) kasvava noorsoo harimiseks 1987 trükitud värviline koomiksi stiilis raamat \"1917, Kuidas see oli?\".

Kino teemasse süübides meenub viimase filmina mida \"kodukinos\" nimega \"Kaja\" vaasin oli 1988 a. patriootlik ajaloofilm \"100 aast pärast mais\". Mul pekas kusagil isegi pilet ja tutvustav voldik alles olema.
Too film \"100 aasta pärast mais\" oli lugu sellest kuidas kodanik W.Kingisepp ennast kinni laskis võtta 3.mail 1922.Politsei sai 1 mail kätte Linkhorsti,kes aga 3 päewa midagi ei kõnelnud.Kommaritel oli sääne kokkulepe,et kui keski vahele kukub peawad kõik oma asukohta wahetama.Kingisepp oli tolles klemmis aga nii kindel ,et jäi paigale.See omakorda aga arwas ,et Wiktor on läinud ja ütles aadressi Karu tänawal.See maja mille hoovis too korter asus on alles senini.Kadunud vanaema tedis toda kohta kus Kingisepp esialgselt maeti.Mis aga puutub Oktoobrirevolutsiooni käigus rünnatud Talwepaleed siis niipalju ,et 20 madrust läksid sisse Talvepalee aknast ja astusid vahekorda naispataljoniga kes toda maja kaitses.Pärast visati need kõõbid teise korruse aknast välja.Kõik muu ,mis minuealistele õpetati on puhas väljamõeldis.Soovitan lugeda raamatut \"STALIN\".Sääl kõik asjad kirjas.Kui teie silmad vilavad-tähendab südametunnistus pole puhas.Kellel võimalus lugege ma ei saa aru kuidas säänses riigis oli võimalk elada.
#82

Regardman Kirjutas:
smolin Kirjutas:Kino \"Ateena\"
Kas see kinomaja on mahajäetud või mingigi tegevus toimub seal ?
Kus see kino täpsemalt asus?

Praegu on see maja maha jäetud.Vahepeal taheti seal ehitama hakata,aga hiljuti pole sellest räägitud.
Kino asub Küütri tänaval.Raekoja platsilt kõndida mööda Rüütli tänavat Laia tänava poole ja esimene tänav vaskule.50 meetri pärast vasakul see ongi.
#83

Lisan kino Ateena kohta veel niipalju, et ärimees Rein Kilk ostis siis vist lõpuks selle maja ära. Müts maha tolle mehe ees, suudab ikka paljud arhitektuurilise väärtusega varemed üles ehitada ja maja ka tööle panna. Loodetavasti on siis mingil hetkel võimalik külastada samas majas asunud vene ajal väga populaarset kõrtsi VolgaWink
#84

Estonia teatrisaalis on 16 SSSRi vabariigi embleemid.Pääle 47 aastat oli neid 15 .Kelle oma oli üleliigne ?Õieti wastaja poolt väike auhind.
#85

PETSS Kirjutas:Estonia teatrisaalis on 16 SSSRi vabariigi embleemid.Pääle 47 aastat oli neid 15 .Kelle oma oli üleliigne ?Õieti wastaja poolt väike auhind.
Hmm, ei saa hästi aru, millal seal siis 16 embleemi oli? 47. aastal Estonia alles avati peale sõjajärgset taastamist, enne seda ei saanud seal küll mingeid nõukogude teemalisi embleeme olla.
#86

Hehh,Karjala-Soome NSV kaotati alles 1956.
#87

Hrushev oli 50 lõpul Käbinile lubanud ENSV le tagastada Narwa tagused alad.Uurin toda asja praegu täpsemalt kui rohkem tada saab ,eks siis awaldan.Estonias veel vana kirjapilt Valge-Vene.
#88

Hruštšov oli asjaga nõus olnud,kuid Leningradi oblasti juhtkond oli asja vastu.Jaanilinn oli tegelikult täiesti sõltuv Narvast nii majanduslikus kui ka sotsiaalses mõttes.



PETSS Kirjutas:Hrushev oli 50 lõpul Käbinile lubanud ENSV le tagastada Narwa tagused alad.Uurin toda asja praegu täpsemalt kui rohkem tada saab ,eks siis awaldan.Estonias veel vana kirjapilt Valge-Vene.
#89

See küll rohkem Saksa ajast.1943 on kindralkomisaari K.-S . Litzmanni päewakäsus pühad säänsed:
1.01-uusaasta
6.01-kolmekunigapäew
24.02-Wenemaast lõpliku lahkulöömise päew
14.03-kangelaste mälestuspäew
17.03-palvepäew
23.04-suur reede
25-26.04-ülestõusmispühad
1.05-rahva töö-ja wõitluspüha
3.06-taewaminemispüha
13-14.06-nelipühad
24.06-jaanipäew
3.10-lõikuse tänupüha,
21.10-kommunismist wabanemise mälestuspäew
31.10-usupuhastuspüha
21.11-surnutepüha
25-26.12.-jõulupühad
#90

stretch Kirjutas:
PETSS Kirjutas:Estonia teatrisaalis on 16 SSSRi vabariigi embleemid.Pääle 47 aastat oli neid 15 .Kelle oma oli üleliigne ?Õieti wastaja poolt väike auhind.
Hmm, ei saa hästi aru, millal seal siis 16 embleemi oli? 47. aastal Estonia alles avati peale sõjajärgset taastamist, enne seda ei saanud seal küll mingeid nõukogude teemalisi embleeme olla.
Ju oli ikka 57., mitte 47. aasta.

Kaþdy automobil se stane jednou veteranem, nebude-li dřive seðrotovan.
#91

56 aastast sai Nõukogude Karjala NSV st ANSV.Teater ise sai aga valmis 47 aastal juba nõukogude kujunduses.Hiljuti käis suur arutelu tolle laemaali säilitamise üle.Ma pole küll mingi spetsialist aga too maal oli siiski tolle ajastu märk.Ma ei näe mingit põhjust ,et too peaks säält ära kaduma.Waadake täna õdagu ETV 19.45 \"Tuleb tuttav ette\" ja homme 19.00 \"Ajaproov\"
#92

Täna 1936 võeti SSSR is vastu uus ,Stalini isiklikel näpunäidetel koostatud konstitutsioon.Kõige demokraatlikum ja luues töörahwahwale ja talupoegadele veelgi helgema tulewiku teele tõelisele valgusele tulewikku-KOMMUNISMILE.Toda waba päewa jätkus kuni 77 aastani,ajaks kus sotsialism oli täielikult võitnud ja sotsialismipäike säras veelgi helgemalt kui kunagi varem.Järgmisest aastast hakkas kehtima uus konstitutsiooni päew 7 oktoober.
#93

Heietasite siin kinodest, aga kuidas nõuka ajal kino raha saadi? Päevane seanss maksis küll 10 kopkut, õhtune \"Kosmoses\" parimal platsil 70 kopkut ja kui 2-seerialine film, siis teist niipalju juurde. Raha saadi ühistranspordist, eriti tipptunnil. Bussides olid ju keeratavad kassad. Kahekesi peale, trügisime kassa juurde. Komme oli selline, et raha ulatati edasi mööda inimesi kassa poole ja pilet tagasi. Noh, seisime kassa juures, viis kopikat tasku ja pilet välja. Arvutage ise kui palju oli võimalik teenida. Õige viitsimise korral peris mitu rubla, võis juba veini pääle mõelda. Sama võis teha ka trammis teatud tüüpi kassade puhul, et mats õigesse kohta ja pileteid tuli robinal, ainult taks oli 3 kopkat per pilet. Buss oli kasulikum.
#94

http://www.militaar.net/viewtopic.php?t=539
#95

1978 aasta Eesti raudtee sõiduplaan oli kujundatud sini must valges toonis.Valvas silm avastas tolle siis kui kogu tiraaz oli valmis trükitud.Siis trükiti lihtsalt raamatu tagaküje sinine punase värviga üle.Suhteliselt ebaõnnestunult,edekülg jäi endiseks.Mul too teadmik olemas ,kui keski soowib toda kaeda siis aitan.
#96

Vaatasin eelmisel nädalavahetusel saadet \"Vana aja asjad\", teemaks oli seal midagi ajakirjanusega(täpselt ei mäleta). Igatahes näitas seal lehte \"Kommunist\", selle peale tuli isal meelde üks lugu: Olid olemas veel \"Pärnu Kommunust\" ja \"Tapa Kommunist\", viimase nimi muudeti aga \"Tapa Edasi\", mis on sama koomiline tulemus kui eelmine variant...
#97

Martti Kirjutas:Vaatasin eelmisel nädalavahetusel saadet \"Vana aja asjad\", teemaks oli seal midagi ajakirjanusega(täpselt ei mäleta). Igatahes näitas seal lehte \"Kommunist\", selle peale tuli isal meelde üks lugu: Olid olemas veel \"Pärnu Kommunust\" ja \"Tapa Kommunist\", viimase nimi muudeti aga \"Tapa Edasi\", mis on sama koomiline tulemus kui eelmine variant...
06.02.2005 19:00 Vana aja asjad. Trükiajakirjandus*
#98

Kas keegi mäletab, et Tartus Emajõe ääres seisis kunagi mingi lennuk?Endal on meeles episoodid 2-3 aastasena ja hiljem 5-6a.Tol korral lubati isegi seest vaadata.Üldse ei mäleta mis seal salongis oli.Hiljem, oma teadlikus elus, pole teda näinud.Milleks see lennuk seal seisis?Kuidas see sinna toodi??
#99

Minu teada olid seal manguautomaadid sees.

Veneaja lõpul oli lennuk asutatud lasketiirupoolt, mingil momendil sõbralike maade liidu lagunemisel sai sellest lennukist eraomand, seejärel tungisid,pühasse alumiinium karkassi kapitalistliku maailma ühekäelised bandiidid. Lennuk viidi sealt minema 1-2 tükis, räägiti et ei hävitata, aga ma arvan et ta ammu ammu juba teenib meid taas õllepurkide ja alumiiniumfooliumi näol.
Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne