[eberhard]

Ei taha küll entusiasmi vähendada, aga  "miskise" lihtsa koduse (paksus)pingiga normaalset, servadest faasitud, kahelt poolt hööveldatud ja ühesuguse paksusega (1, 5 tolli) täis- või poolpunn portelaudu ikka normaalse ajakuluga järele ei tee.
[...]
Ilmselt on Gaz 51 veokasti taastajatel ikkagi  otstarbekam [...] tellida mõnest enam-vähem asjaliku sisseseadega töötoast.

Mul on olemas lai höövlivõll, igasuguseid elektrimootoreid ja hulgim veneaegseid Riga pesumasinate väänamisseadme kummirulle (ühtteist olen ostnud ja aeg-ajalt on "emeksites" näpp taha hakanud). On vaid veidi nikerdamist tekitada raam, panna höövlivõll kiilrihmaga mootori taha ning monteerida kummirullidest tugisüsteem, mis planke hööveldamisel paigal hoiab höövli tööorganitest teatud kaugusel. Edasine piirdub
vaid plangu lükkamisega rullide vahelt ja... surrr... õigesse paksusesse. Paksusmasinaks nimetatakse seda aparaati Kunagi on mul see komplekt isegi koos olnud, hetkel laiali.

Mis sooni puudutab siis... sama höövlivõlli otsa käib freesipea. Tavalised kantis freesiterad (mille saan teha nt ühest servast vigasaanud höövliteradest), veidi tugukonstriktsioone/piirajaid ja... jälle surr... soon sisse. Olemas on ka spetsiaalne püstfreespink, aga see on ülihullus seisus ja vajab põhjalikku renoveerimist (roostes jäänustest taastamist).

Olen elus suuremaidki puutöid teinud kui veoauto kasti jägu detaile...

Noored inimesed loevad seda juttu ja mõtlevad, et ongi võimalik täna osta normaalne paksushöövelpink 3 tuhande krooni eest või ehitada paksusmasin sama rahaga ise ja hakata sellega kasvõi põrandalaudu tegema. Arvasin ise ka kunagi nii ja need masinad on mul kodus kõik olemas ja järele proovitud. Kahjuks praktikas kontrollitud järeldus: ei ole võimalik soetada nii odavalt täpset tööd tegevat masinat. Isegi pooltööstuslikud keskmise töökoja pingid eksivad paari kolme millimeetriga. Enam-vähem korralike pööretega paksusmasina hind algab täna 10 tuhandest kroonist.

[valdo]

Noored inimesed loevad seda juttu ja mõtlevad, et ongi võimalik täna osta normaalne paksushöövelpink 3 tuhande krooni eest või ehitada paksusmasin sama rahaga ise ja hakata sellega kasvõi põrandalaudu tegema. Arvasin ise ka kunagi nii ja need masinad on mul kodus kõik olemas ja järele proovitud. Kahjuks praktikas kontrollitud järeldus: ei ole võimalik soetada nii odavalt täpset tööd tegevat masinat. Isegi pooltööstuslikud keskmise töökoja pingid eksivad paari kolme millimeetriga. Enam-vähem korralike pööretega paksusmasina hind algab täna 10 tuhandest kroonist.  

Oleneb sellest, kui hästi Sul pink õnnestub. Mina olen teinud säärasega kunagi nt põrandalauda (kui pidasin ostmist kalliks, st kui vaba aega oli rohkem kui vaba raha) - kokku sai lauad lastud küll mitte soontega, vaid punnidega nagu sada ja enam aastat tagasi. Kui pingi käsitsemise "käppa" saad, siis ei erine paksusest läbi lastud plankude/laudade paksus üle poole mm küll mingil juhul. Otsad jah... need olid singasonga, aga need saab kas maha lõigata või käsihöövliga järele aidata.

Pööretega ei ole muud probleemi, kui et pane mootorile suurem rihmaratas (loe: lase treida), küll siis töövõll käib kiiremini ka ringi! Loomulikult peab olema ka võimas mootor, nt 40 cm höövli jaoks võiks miski 5-6 kW ikka olla... Miski 4000-5000 p/min võiks höövlivõll ikka teha.

[unic-härra]

Tekkisid hoopis teised mõtted.Kalkuleerisin natuke ja selle teostus läheb mulle liiga kalliks.Nüüd plaan masin lammutada ja kuurialla seisma panna .
Praegu käsil 69.a isendi korrastamine .Varsti ka pildimaterjali

[Kelm]

Teema läks siin paksusmasina ehitamise peale, proovin siis algse teema juurde tagasi pöörduda. Mul on siis sellise GAZ-51 jäänused. Sooviks Valdo poolseid kommentaare asjale. Teiste arvamused ka teretulnud.











Minu arusaamise järgi on see isend Nuia meeste poolt puutumata jäänud. Aasta oli siis 1966 ,kui asi ilmavalgust nägi.Keerulisem on muidugi kasti metallosadega, aga igaljuhul, kui asi väärib küünlaid, on mõte aparaat korda teha.

[valdo]

Teema läks siin paksusmasina ehitamise peale, proovin siis algse teema juurde tagasi pöörduda. Mul on siis sellise GAZ-51 jäänused. Sooviks Valdo poolseid kommentaare asjale. Teiste arvamused ka teretulnud.

Ka minu arvates ei ole see isend Nuiast läbi käinud ja on autentne 1966. aasta Gorki töö. Näidikuplokk, kapotialune jms seda kõik toetavad. Samuti algne lambivõru (Pobeda-tüüpi), mille 53-tüüpi nagu hilisematel. Tasub vaadata veel tuuleklaasikinnitust - kui see on hingede/liblikmutritega, siis on kõik õige. Ja ustetihendite/katusepapi tüübleid.

Ainus kahtlus tekkis parempoolse esiratta osas, mis näib olevat pärit veelgi vanemalt asjalt - kas esimese seeria 51-lt (1940-50ndatest) või ZIS-5lt. Juhul kui ma nägin õigesti, et sellel on kahe auguga velg. Aga see võib olla kunagi lihtsalt vahetatud.

[Kelm]

Tuuleklaasi kinnitus on ikka liblikmutriga ja kahe auguga esivelg on ainuke selle auto all, teised ikka kuue auguga.

[valdo]

Tuuleklaasi kinnitus on ikka liblikmutriga ja kahe auguga esivelg on ainuke selle auto all, teised ikka kuue auguga.

Liblikmutriga klaasikinnitus on õige.

Kas kuue auguga veljed on nn uut tüüpi laia vitsaga või vana tüüpi nn spetsiaalse lukustusrõngaga vitsaga? Sama küsimus kahe auguga velje kohta.

Ja veel - kas astmelauad on lihtsalt selliste väljaulatuvate nagadega (vanem haruldane tüüp) või on seal ka sissestantsitud pikitriibud (uuem tüüp)?

[Kelm]

Käisin praegu õues vaatamas. Muist veljed on laia vitsaga ja muist lukustus rõngaga. Astmalauad pikitriipudega, siis uuemat tüüpi.Kahe auguga veljel on lai vits, aga need on vist omavahel vahetatavad.

[rajoon]

keegi otsis siin tagavararatta kronsteini http://pilt.ee/view/730327/

[indrek]

keegi otsis siin tagavararatta kronsteini http://pilt.ee/view/730327/

Üks foto masina küljes asuvast eksemplarist. Foto pärineb rcforum.ru põhjatust salvest.

http://zone.ee/ampildid/63-moscow-4.JPG

[valdo]

Kahe auguga veljel on lai vits...

Pilt sellest veljest:



... ja sama auto kaassõitja poolsest astmelauast:

[jaakh]

veljede ja tagavararatta kinnituste kohta võin oma kogemusste najal öelda, et 1990 aasta suvel sain uue teh-abi auto gaz-52-04 raamil(pikk raam) sellel olid all kõik kahe vitsaga (vana tüüpi?) veljed ja tagavara ratta tarbeks küljele liigendiga alla kallutatav kinnitus. Tõsi tagavara ratta kinnituse serva külge oli pikenduseks keevitatud jupp plekki ja üks lisa kinnituspolt aga selle eemaldamisel oli asi identne ühe vana 51 raami külge kinni rooostetanud ratta kinnitusega (vana vedruga haakekonks ja raami tagaosas lisa tugevdused ning lisa tala). Paistaab, et nende gaz autode tootmise põhimõte on algusest lõpuni olnud selline, et auto külge läksid tükid mis parasjagu käepärast olid.

[valdo]

... 1990 aasta suvel sain uue teh-abi auto gaz-52-04 raamil(pikk raam) sellel olid all kõik kahe vitsaga (vana tüüpi?) veljed ja tagavara ratta tarbeks küljele liigendiga alla kallutatav kinnitus. Tõsi tagavara ratta kinnituse serva külge oli pikenduseks keevitatud jupp plekki ja üks lisa kinnituspolt aga selle eemaldamisel oli asi identne ühe vana 51 raami külge kinni rooostetanud ratta kinnitusega (vana vedruga haakekonks ja raami tagaosas lisa tugevdused ning lisa tala). Paistaab, et nende gaz autode tootmise põhimõte on  algusest lõpuni olnud selline, et auto külge läksid tükid mis parasjagu käepärast olid.

Ülikummaline.

Üldiselt ilmusid uut tüüpi (st ühe vitsaga) kuue auguga 51/52 veljed juba kusagil 1960ndate teisel poolel ning vähemalt 1970ndatel enam (kui paralleelselt valmistati 51 kõrval 52sid) ei oleks tohtinud vanatüübilisi velgi enam teha. Kõik tollased kataloogid näitavad ka ainult ja üksnes 52 velge (ühe vitsaga).

Sama lugu on varurattakinnitusega. Juba 1970ndate aastate alguse 51 kataloogid näitavad keerulise liigend-seadme asemel mutriga kinnitatavat "latakat".

Võib-olla sai tehnoabide valmistamise tehas oma detaile kusagilt tagumistest laojääkidest?

Muide - minu vanatüübilisel (mahakeerataval) varurattakronsteinil on see hoova-lingi süsteem puudu (puruks) - äkki kellelgi on see üle?

[taruvaras]

See liigendiga allalastav varuratta kinnitus on küll Gaz veokatel olnud  ajast-aega ühesugune,  nii 51 kui 52 modifikatsiooonid ning ka 53A kui ka hilisemad 53-12. Pärnu Autobaasi Gorkist toodud porteautodel olid küll kõigil sellised kinnitused. Küll aga puudusid taolised varuratta kinnitused Tartus 53-12 sassiile paigaldatud furgoonveokitel TA 3767, mille varuratas asus sarnaselt buldog seeria TA-dele raami all tagaosas ja oli allalastav haagisekonksu poolsest otsast.  

[Kelm]

Käisin siis täna natuke oma kola vahel ringi ja avastasin, et mul on erinevatel asjadel, millele sobivad GAZ-i rattad, viis erinevat tüüpi velge. Oleks tore teada, mis masinatele need kuuluvad. Siin siis mõned pildid.










Teise ja kolmanda pildi peal muidu ühesugused veljed, ainult vitsad on erinevad.

[valdo]

Käisin siis täna natuke oma kola vahel ringi ja avastasin, et mul on erinevatel asjadel, millele sobivad GAZ-i rattad, viis erinevat tüüpi velge. Oleks tore teada, mis masinatele need kuuluvad.

1. ZIS-5
2. GAZ-52 ja hilisemad 51 (alates ca 60ndate lõpust) - üks lai vist ja veljel lai soon vitsa jaoks
3. Traditsiooniline GAZ-51 - lukustusrõngaga vits ja veljel rõnga jaoks kitsas soon
4. Ural-ZIS-355M
5. Esimese seeria GAZ-51 (kusagil enne 1955). Ainult et vits ei ole vast kindlalt seal enda oma, tal peaks käima lukustusrõngaga vits.

[indrek]

Kas kellegil on jagada kogemusi, mida panna pragunenud esiklaasitihendi asemele? Isegi kui õnnestub leida mõni säilinud uus tihend, on nad enamasti niivõrd haprad, et pragunevad mõne kuuga.

Ukse rõhktihendeid (poorsest kummist), ma vaatasin, on kaubandusvõrgust täitsa saada, kirvehinnaga muidugi.

[stihl]

Siit    http://www.klaasiteenindus.ee/index.php?main=26&tGR=168   ei leia midagi sobivat?

[agaa]

[quote=Hommik]
Kas kellegil on jagada kogemusi, mida panna pragunenud esiklaasitihendi asemele? Isegi kui õnnestub leida mõni säilinud uus tihend, on nad enamasti niivõrd haprad, et pragunevad mõne kuuga.
´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´
Kuna Pobedal on samad klaasid siis seal kasutasin UAZ-i aknatihendit.Asi toimib.Mksis see 89-eek tk.POBILE LÄKS 2tk.Ostsin Hiiult.

[Sidorov]

Velgedest:
Esimesel pildil Zis 5 velg. Neid velgesid on kahte tüüpi. Vanematel on südamik silindrilise osa külge needitud, uuematel keevitatud.
Sellist tüüpi velge kasutati ka osaliselt autodel Ural Zis 355.
Neljandal pildil on Ural Zisi velg, kasutati seda nii Ural Zis 355-l, kui ka Ural Zis 355m-l. Samuti igasuguse Nõukogude militaartehnika all(haagised, tsisternid jne).
Viimasel pildil Gaz 51 esimese väljalaske velg, millele on arvatavasti eksikombel paigaldatud ilma lukustusrõngata vits(hilisem tüüp).