[v6sa]

hobuse ja masina võrdluses võiks lisaks erisurvele ka kogumassi vaadata.
minu arusaamise järgi veab hobune oma massi kohta suuremat koormat.
ja eks pinnast ja kasvavate taimede juurestikku rikuvad ikka masinad palju
rohkem kui hobused.

Oled Sa vaadanud, mis jääb maha pooletonnisest hobusest, kui ta aerutab sama rada mööda näituseks korda kümme? Nüüd lisame siia sama palju raskust ja ma ei ole üldse kindel, et tänane metsatehnika väljatoodud mahu kohta rohkem lõhub. Üks hobuekipaaž toob korraga raskel maastikul välja tonni kuni kaks ehk oma kaalu võrra. Kergel maastikul kuni kaks kaalu. Raskeveohobused kaaluvad tonni, kerged tööhobused kilot 700.

Umbes sama suhe, nagu tänasel ratastehnikal, eksole Selle vahega, et ratastehnika töötab vajadusel 24 h järjest, hobuekipaaž töötab paaritunniste vahetustega.

Kuigi ma tunnistan ka ise, et hobune on sihuke omamoodi armas loom. Koplist läbi minnes ikka patsutad neile kaelale ja küsid, kuidas päev on läinud. Saskast või Krooksust kõnnid lihtsalt mööda, kui seda just vaja pole...

[diesel]

mina tervitan ja kiidan tehtud töö eest masinaid ja elukaid mõlemaid.
hobustel on rajad küll. aga kehva pinna peal saab hobusele enamasti palju lihtsamalt uusi radu tekitada.
ja mahub ta kitsama "tee" peal liikuma ka.

[Marko]

kehva pinna peal saab hobusele enamasti palju lihtsamalt uusi radu tekitada.

Obese järelt vist meetrist kraavi tõesti ei jää. Tark loom otsib ise uue raja kui vana amortiseeruma kipub.....

[v6sa]

...
aga kehva pinna peal saab hobusele enamasti palju lihtsamalt uusi radu tekitada.
ja mahub ta kitsama "tee" peal liikuma ka.

Üks hobune jah. Aga kahene ekipaaž kasvavate puude vahel, palk eelikul või käru puukoormaga järel küsib ikka need paar meetrit ära. Pööretel palju rohkem. 

Leidega rakend on kitsam, loogaga laiem. Look ise on juba teist meetrit lai suurel hobusel. No metsas on leidega lihtsam ja ohutum, kes neid aisaotsi ja looka ikka vahtida jaksab.

Samas on hoburakendi vaieldamatu eelis hääljuhtimine: kokkutöötanud ekipaaž saab hakkama ilma ohjadeta. Mitte kogu aeg ja mitte igal pool, aga on imetlusväärne, kuidas oma loomi tundev juht ja juhti usaldavad hobused suudavad pelkade käeviibete ja hääljuhistega liikuda.

Kas keegi veel peale Vello Tamme hobusega päris metsatööd (saepalgivedu) Eestis teeb? Olen kuulnud ka Ennu Tšernavskist Virumaal.

[mlsluik]

Kuna endal pole õnneks või kahjuks hobest olnud siis valgustage lolli, palju üks keskmine tori hobene massab ja kui palju aastane ülalpidamine sellisel jurakal ligikaudu võiks olla?

Kuna ma arvutan alati kõik numbriteks ümber siis tekib väike kõhklus tasuvuse poolelt, pealegi enda sohu ei julgeks küll praegu hobusega minna. Alles sai üks laukasse koperdanud põder maha maetud... 

Metsaaluse kohapealt ei ütleks et atv seda väga segi keerab... Vahest ikka käin ja toon mõned koormad tuulemurdu ja muud materjali atv'ga välja, jääb üsna viisakad isegi sellise sulaga nagu hetkel. Tavaliselt ei jää jälgegi samblale.

   

[diesel]

mistahes masin kipub exeli tabelis ikka tublisti soodsam olema.

[maisalup]

Nagu  mu hobuseentusiastist vanaisa kunagi ütles. Hobune on hea tööloom küll, aga traktor kütust ei küsi laudas seistes ja läheb alati selle kiirusega mis käigu paned, hobusel on ikka vahest tujud ja alati ei suju kõik nii nagu telekas või pildil näidatakse

[azure]

Kus mu raha on? Hobune kas:
1. kannab seda seljas
2. sööb seda
3. magab selle peal

Erinevalt tehnikast sa ei tea kunagi mis hetkel mingi jama on, jalg katki vms. ja järgneb kõne arstile ja lisandub punkt 4. üleval.
Ja siis jalutad kuude kaupa hobust, selle asemel, et temaga tööd teha.
Kui täisteenusega tallis teda ei pea, siis hooldad igapäevaselt.

Vaba ajaga jäta hüvasti, pikematel reisidel käia ei saa, otsi alati keegi kes su hobust liigutaks jne...

Ostuhind pole midagi, jooksvad kulud ja sinu aeg on need mis hobune ära võtab.

[diesel]

eks hobune, või kes iganes muu elukas, on ju sõber ka.
mõnikord koguni eelkõige sõber.
ja sõprust rahas ei mõõdeta.

[Janka]

Kui töökoormus väike, siis juppe nähtavasti tarvis ei lähe.
Aga midasorti pulki sa ikka tõstukile otsid? Silndrid-puksid-tihendid-tapid ehk siis kuluosad on ju kõik standardsed. Arvukates poodides üle terve Eesti saadaval. See pole sedasorti uunikum, millele analoogset varuosa ei leia.
Kui muu maailma tehnika meile siia nõukaajast vaevatud maale jõudma hakkas, oli jah probleeme varuosade leidmisega. Kõik saabus Soomest kalli raha ja pika ooteaja peale. Täna võta, mida tahad.
Rauaosa purunemisel tuleb nagunii kõik ise lappida. Korralikud terased on samuti käeulatuses. Ole ainult mees ja tee 

[diesel]

muuhulgas näiteks transformeri teemas on siimu lahatud.

[Janka]

Sammas keevitatakse külge tagasi.
Hammaslatid ja käbid saab kõik lasta Eestis uued toota. Kvaliteetsemad, kui Siimu tootmise aastatel. Pingid-materjalid-võimalused selleks on ju olemas. Isegi nõuka ajal tehti selliseid asju. Mõisakülas näiteks.
Ma muidugi mõtlen sellele, et see 33 on hea pika ulatusega küll, aga kas ta seetõttu igale mehele töövahendiks üldse sobibki....?
Temaga toimetamiseks peab mõistust ka olema.

Diesel, mis asi on transformeri teema?

[Marko]

Diesel, mis asi on transformeri teema?

https://forum.automoto.ee/showthread.php...505&page=3

Sellest teemast vist jutt.

[maisalup]

Kas sul on olemas ka haagis mis seda püsti hoiab? Pikem madtnpole alati hea. Selle tõttu on lisakaal mida vaja tõsta, sama surve juures tähendab jämedamaid/aeglasemaid silindreid. 
Mõistlikum oleks saemeestele selgels teha, et veotee on iga 12 meetri tagant teha. Kaugemale jäävaid palke ei saeta täitsa läbi, väikene riba jäätakse kinni, mööda maad lohistad palgi lähemale kuni tõstuk ulatub võtma tagumist palki ja murrad läbi jõnksuga. Langetada tileb ikka nii kuidas traktor kätte saab- väljaveo tee poole mitte umbes kuhugi võssa... Ja kaobki pikema noole vajadus ära kui saemehed annavad endale aru, et tõstukimast pole 100 meetrit pikk. 670 on juba täitsa piisav pikkus... 
Aga kõiki osasid suudetakse meil siin eestis taastoota ja selle pärast pole vaja muretseda.

[Janka]

Diesel, mis asi on transformeri teema?

https://forum.automoto.ee/showthread.php...505&page=3

Sellest teemast vist jutt.

See on vahva ja õpetlik teema jah.

Aga 12 meetrit teede vahe harvendusel paneb kukalt sügama. Enda metsas seda mitte mingil juhul ei teeks. 
Ikka kindlalt 20 ja seda mitte tsentrist tsentrini, vaid nii, et kasvavat ala jääb 20. Pigem rohkem lihast ja mõistust pingutada, kui hiljem ebamajanduslikku tuulemurdu rookida.

[Aare R.]

Siimust rääkides- oli meil kunagi siuke asi nagu Siim 25, sai see osta otse Siim AS-ist koos russiga, millel oli mingi imelik kabiin peal, vist oli Soomest toodud.
Aga hammaslattidest-vöödest rääkides- läks meil Valmetil ka mast hammasvöö keskelt pooleks ja sai algul lastud Siimus uus teha, aga see kestis vaid paar nädalat, siis olid hambad ära nätsutatud, materjal oli jube pehme. Originaal, 2 aastat vanal mastil polnud hammastel kulumisjälgegi.

[Janka]

Siimu kaup rohkem selline sohiteema oligi.
Ammu-ammu, kui veel 862 Valmetil töötasin, sai originaalhaarats nii otsa, et sebisime Siim25 omad külge.
Ilma eelnevalt tugevdamata olid ikka kuradima pehmed küll. Nägime juba russide küljes olevaid, et ei kesta nad muhvigi, seepärast saigi kohe uuest peast lisakaared külge keevitatud ja siia-sinna mõni tugitoru lisatud.
Ma ei saagi aru - materjali neil justkui oli, aga haaratsite valmistamiseks koonerdati ja need tehti tõesti venest odavalt sisseveetud savist. Vana Vadi säästubisnes.

[maisalup]

Diesel, mis asi on transformeri teema?

https://forum.automoto.ee/showthread.php...505&page=3

Sellest teemast vist jutt.

See on vahva ja õpetlik teema jah.

Aga 12 meetrit teede vahe harvendusel paneb kukalt sügama. Enda metsas seda mitte mingil juhul ei teeks. 
Ikka kindlalt 20 ja seda mitte tsentrist tsentrini, vaid nii, et kasvavat ala jääb 20. Pigem rohkem lihast ja mõistust pingutada, kui hiljem ebamajanduslikku tuulemurdu rookida.

Siis pole ju 10 meetrise mastiga ka sittagi teha- atv vedu ainuke... Või vints
Minu metsas on ikka arvestatud, et traktor mahub iga 12 meetri tagant puude vahelt läbi minema, naabrimees veab 6 meetrise mastiga ja ükski palk ei jää metsa ja kui jääbki mõni küte kaugemale siis kasutan eelpool mainitud võtteid, kuigi seda pm vaja polegi.

[Janka]

Ma nüüd tõesti ei tea, kuidas teie seal metsas omi töid teete. Vbl tõesti langetajamees põrutab puu maha nii kuis juhtus, peaasi, et tihu tuleks ja laastud lendaksid.... Ja seejärel vedaja ei üritagi teede vahele langetatud puid kätte saada. Jonnipunnid, muud ei miskit.
Mind pole sedaviisi tööd narrima õpetatud.
Sai Terriga veetud neid harvendusi, kus teede vahe paarkümmend meetrit (metskonna nõuded, ega ma neid ise välja mõelnud pole) ja russigagi, millele 4,5 meetrise mastiga sellesama terrikökatsi tõstuk oli paigaldatud. Ei jäänud ükski kaigas metsa vedelema. Tõsi, tihumeeste ja töömeeste tehtu vahel oli vahe, aga koormasse nikerdasin nad kasvavaid puid lõhkumata kõik.
Elu läks harvesteride maaletulekuga muidugi tublisti lihtsamaks, aga eks enne kui ise sinna kangide taha sain, tuli kaheksa aastat veduka seljas ratsutada. Tegelikult peakski iga mees enne kui üldse sae kätte võtab, esmalt natukenegi vedaja peal seda metsamehe ametit tudeerima. Siis ei kipu ta idiootsusi tegema ja teab, milline korralik materjali käsitsi koondamisetöö välja näeb.

[Laurimetall]

Jep. Ennem jamad langetamisega veiz rohkem ja pärast on käsitööd vähem ja kui ise välja vead on veelgi lihtsam. Mul on omatarbeks see hevo haarats ja igast kitsastest kohtadest olen kätte saanud.