Teretere kõigile foorumlastele!!
Tekkis huvi selliste asjade vastu, nagu need on metsaveotraktorid. Mõtlen just selliseid, mis veavad koormat plaadi ja vintsi abil. Tahaks teada just, kas keegi veel selliseid masinaid kasutavad?? Ise küll ei tea, sest olen päris elus ainult Lavassaare TDT-40-t näinud. Mis liiki masinaid Eestis veel säilinud on?
Toon näideteks Järvamaa Metsamajandi TDT-40-d ja siit foorumist läbikäinud Altai Roomiktraktoritehase TT-4, millele on paigaldatud püstloodis tõusev korvtõstuk.
Kõigle head kevadet soovides, Timm.
Huvitav tõesti? Eks nad parajad kütuse raiskajad on
Meil vedas ka üks metsa, aga ma olin siis veel nii titt, et ei mäleta
Internetis tuhnides leidsin sellise lehe:
Oneþðki traktoritehas
Leht tutvustab siis praeguse tehase toodangut ja nagu näha, on TDT-55A iikka veel toodanguliinil, uus TLT-100 ei erine TDT-55A-st just palju.
Mingi ratastega variant oli kah, selline keskelt pöörav ja kollast värvi. Samuti käisid pikad tüved vintsiga järgi, aga tootjamaad ei mäleta ja pilte kah ei leidnud.
Kirovetse kasutati ju küll puudeveoks.. Vintsi kinnitamine ei tohiks probleem olla.
Pilt siis Järvamaa Metsamajandist.
See keskelt keeramisega metsatraktor , mida Indrek 1000 silmas pidas, vaevalt et "Kirovets" oli. Vast ikka LKT. Üksvahe neid metskondadele osteti-ikka vene ajal veel. Masin ise oli selline
http://www.slsbs.edu.sk/lesy/foto2/LKT%2081.jpg
Aitäh vant , seda ma mõtlesingi. Aga pilte ei leidnud kohe, sest marki ei teadnud. Tegemist vist siis Tsehi toodanguga. Siinkandis üks selline ümber ehitatud väljavedajaks millel vintsi asemel metsave käru taga.
Timm Kirjutas:Teretere kõigile foorumlastele!!
Tekkis huvi selliste asjade vastu, nagu need on metsaveotraktorid. Mõtlen just selliseid, mis veavad koormat plaadi ja vintsi abil. Tahaks teada just, kas keegi veel selliseid masinaid kasutavad?? Ise küll ei tea, sest olen päris elus ainult Lavassaare TDT-40-t näinud. Mis liiki masinaid Eestis veel säilinud on?
Meil neid pinnase lõhkumise pärast ei kasutata kuid Venemaal, Arhangelskist Kamtðatkani on-olid need põhilised metsatraktorid..
via Kirjutas:Timm Kirjutas:Teretere kõigile foorumlastele!!
Tekkis huvi selliste asjade vastu, nagu need on metsaveotraktorid. Mõtlen just selliseid, mis veavad koormat plaadi ja vintsi abil. Tahaks teada just, kas keegi veel selliseid masinaid kasutavad?? Ise küll ei tea, sest olen päris elus ainult Lavassaare TDT-40-t näinud. Mis liiki masinaid Eestis veel säilinud on?
Meil neid pinnase lõhkumise pärast ei kasutata kuid Venemaal, Arhangelskist Kamtðatkani on-olid need põhilised metsatraktorid..
Ega ta rohkem ikka pinnast ei lõhu kui harvester!? Või???
Tegelikult, Silvo465, mõtle nüüd, mis vahe on teraval ja kitsal roomikul ning pea pool meetrit laial harvesterirehvil.
Aga kumb on kasulikum - kas tüvi pikana järel lohistada või kohapeal tükkideks lõigata?
Pinnase lõhkumine ja puude vedu on suhteline - kord üks, kord teine
Massid on neil enam-vähem samad, kuid pinnasele avalduvast survest ei tea ma nende isendite puhul midagi.
Isiklikult vean pikalt, käru ei ole... Mis see kilomeeter siis ikka metsa vahel ukerdades on!?
Tegelikult, Silvo465, mõtle nüüd, mis vahe on teraval ja kitsal roomikul ning pea pool meetrit laial harvesterirehvil
Roomik on jällegi pikem ja pindala suurem, kui harvesteril või, mis?
Detiga on ikka parem kultiveerida kui 150ga
Hmm.. Hakkasin isegi kooliteel miniekskavaatorit nähes selle roomikuasja peale mõtlema
Sel hetkel tundus loogiline, et lai rehv on suurema pindalaga, kui pikk ja kitsas roomik. Alles nüüd jõuab siis kohale, et roomik jaotab raskuse ühtlaselt..
Ahjaa, Silvo465, 150 all mõtled ikka vist T-150K-d, mitte T-150-t
T-150 puhul võrdleksid linttraktorit linttraktoriga(muidugi see on ka võimalik jah, sest T-150 käigukast on ju teadagi tõsine kirstunael.).
Silvo465 Kirjutas:Timm Kirjutas:[...]
Ahjaa, Silvo465, 150 all mõtled ikka vist T-150K-d, mitte T-150-t T-150 puhul võrdleksid linttraktorit linttraktoriga(muidugi see on ka võimalik jah, sest T-150 käigukast on ju teadagi tõsine kirstunael.).
Oh issand, ära aja asja keeruliseks mu jaoks Minul savi need tähed
Tegelikult on Timmil täiesti õigus
: T-150 on roomiktraktor, mis Eestis jäigi harulduseks - väidetavalt jõudis neid siiamaile ainult kümmekond isendit. T-150K aga on alates 70ndate aastate algusest kuni siiani laialt levinud liigendraamiga ratastraktor.
Pildid ja info minu "kolhoosis":
T-150:
http://www.kolhoos.pri.ee/?action=text&cat=3&ID=46
T-150K:
http://www.kolhoos.pri.ee/?action=text&cat=26&ID=47
Aga jah, kui kõnekeeles öeldakse "150", siis üldiselt peetakse silmas ikka seda ratasvarianti.
Silvo465 Kirjutas:via Kirjutas:Timm Kirjutas:Teretere kõigile foorumlastele!!
Tekkis huvi selliste asjade vastu, nagu need on metsaveotraktorid. Mõtlen just selliseid, mis veavad koormat plaadi ja vintsi abil. Tahaks teada just, kas keegi veel selliseid masinaid kasutavad?? Ise küll ei tea, sest olen päris elus ainult Lavassaare TDT-40-t näinud. Mis liiki masinaid Eestis veel säilinud on?
Meil neid pinnase lõhkumise pärast ei kasutata kuid Venemaal, Arhangelskist Kamtðatkani on-olid need põhilised metsatraktorid..
Ega ta rohkem ikka pinnast ei lõhu kui harvester!? Või???
Vene kroonus Arhangelski mail nägin kaks aastat kuidas roomikutega metsa kokku veeti. Kes ei ole näinud kuidas roomiktraktor pööramisel pinnast koorib, ei saa vahest ilmselt aru.
Peale TDT-ga kokkuvedu jääb üsna tankipolügoni meenutav maastik järele...
Tsitaat:Vene kroonus Arhangelski mail nägin kaks aastat kuidas roomikutega metsa kokku veeti. Kes ei ole näinud kuidas roomiktraktor pööramisel pinnast koorib, ei saa vahest ilmselt aru.
Peale TDT-ga kokkuvedu jääb üsna tankipolügoni meenutav maastik järele...
Pinnase lõhkumine ja puude vedu on suhteline - kord üks, kord teine masin...
Silvo465 Kirjutas:Tsitaat:Vene kroonus Arhangelski mail nägin kaks aastat kuidas roomikutega metsa kokku veeti. Kes ei ole näinud kuidas roomiktraktor pööramisel pinnast koorib, ei saa vahest ilmselt aru.
Peale TDT-ga kokkuvedu jääb üsna tankipolügoni meenutav maastik järele...
Pinnase lõhkumine ja puude vedu on suhteline - kord üks, kord teine masin...
Kõik on suhteline, aga pinnasele on roomikmasinad küll suhteliselt karmid. Lageraiel, kui plaanis männi seemneline uuendus, pole vast siis adraga pinnase külvieelset mineraliseerimist niipalju vaja kuid metsa harvenduse jaoks on roomikmasinad siiski liiga karmid...