[viplala]

No tegelikult kantakse rehvide(tavaliselt isegi läbi ühe ratta)kaudu üsna mitmeid kilowatte teele üle ja ringi käib ratas  vaid libedaga. Teeme siis prussi laiema ja katame asfaldiga, siis peaks ikka korralik haare tekkima

Jutt jummala õige, näiteks tramm sõidab isegi sile metall vastu metalli, pole seal ühtegi hammakat  Kunagi ammu sai praktikal käidud ühes puidukas ja seal oli hästi suure mootoriga kreissaag. Arvatavasti oli mootor nii võimas, et käivitusvool peksis korke välja ning kaheastmelise lülituse konstruid inseneri nupp ei nokkinud. Tol ajal ma seda lahti ei raspiraitanud (tegelikult ei osanud ma selle kohta üldse miskit arvata ), kuid seal oli kaheastmelise lülituse asemel tehtud järgmine süsteem... mootori ja ketta vahelt oli võll pooleks lõigatud. Ühele poole võllile oli keevitatud(kinnitatud) piduritrumli taoline element, teine võlli ots ulatus sinna trumlisse sisse ja selle küljes asetsesid kaks poolkuu taolist metallist lendklotsi, mis suruti inertsiga trumli sisekülgede vastu kui saag käivitus. Peale nupule vajutamist lendasid klotsid vastu trumlit,  tibake aega kiuksus ja siis võttis ka ketta lõplikult järgi. Kaks täiesti siledat metalli tükki, vastu siledat metalli pinda aga näe, töötas seal juba aastakümneid ja täitis oma ülesandeid edukalt. seega käib ka kumm vastu kummi hästi, lihtsalt survet on vaja piisavalt

E: Kui kasutada tervet autorehvi, pumbata see täis näiteks tosooli (et talvel ära ei külmuks) siis oleks juba olemas hooratas, mille kineetiline energia lööks enamus pakud saepuruks. Lihtsalt vaja oleks veel piisavalt kiiret ja jõulist survet alusele, et rehv tühja ei peksaks lülituse ajal. Lülituse oleks võimalik lahendada jälle hüdroga, kus silinder ja pump teeksid selle töö ära kiiresti ja korralikult. Näiteks saaks 1kw mootoriga panna liikuma pumba mis saadab õli silindrisse 75l/min, ja eeldades, et meil on vaja liigutada rehvi 5 cm lülituseks, saame lülituskiiruseks 0,3sek ja jõudu rehvile oma pool tonni