[pkmp]

No tegelikult kantakse rehvide(tavaliselt isegi läbi ühe ratta)kaudu üsna mitmeid kilowatte teele üle ja ringi käib ratas  vaid libedaga. Teeme siis prussi laiema ja katame asfaldiga, siis peaks ikka korralik haare tekkima

E: Kui kasutada tervet autorehvi, pumbata see täis näiteks tosooli (et talvel ära ei külmuks) siis oleks juba olemas hooratas, mille kineetiline energia lööks enamus pakud saepuruks. Lihtsalt vaja oleks veel piisavalt kiiret ja jõulist survet alusele, et rehv tühja ei peksaks lülituse ajal. Lülituse oleks võimalik lahendada jälle hüdroga, kus silinder ja pump teeksid selle töö ära kiiresti ja korralikult. Näiteks saaks 1kw mootoriga panna liikuma pumba mis saadab õli silindrisse 75l/min, ja eeldades, et meil on vaja liigutada rehvi 5 cm lülituseks, saame lülituskiiruseks 0,3sek ja jõudu rehvile oma pool tonni

Hoorattasse salvestuv energia koosneb massist ja kiirusest. Kui seda võtta ratta välisservalt on seal kiirus kole suur. Sellepärast ongi need hambad võllil, mille joonkiirus on paras ja millele latt haagitakse. Suure pöörleva massi güro ka segab, niisama lihtsalt kui seisvat massi liigutada ei saa.

Ratta kasutamises pole midagi uut, meie esimesed halud said poolitatud nii,et hoorataste asemel olid traktori rattad ja käsivänt lindipulgast seal küljes.
Kuna need hoorattad on tegemise mõttes suhteliselt keerulised, siis on mõte kasutada ühel pool veoauto ratast, mis on odav jamaajailm piisava massiga. Võlli koormus läheb 2x suuremaks, sest kogu litakas tuleb ühelt poolt.
Betoon või vesi oleks järgmised lisad kuid arvata ZIL mõõtu ratta energia peaks olema juba tühjalt küll.