Iseenesest ei ole isegi suurt vahet, kuskohas sinu TÖÖ avaldatakse. Sest töö eest tahab inimene palka saada.
Interneedusega on aga see häda, et inimene ei ole nõus netiväljaande külastamise eest maksma. See peaks nagu tasuta kätte tulema. Et maksad Eestis arutult kõrget kuumaksu ebakvaliteetse teenuse eest ja siis saab KOGU MAAILMA veebi kätte selle raha eest. Põhimõtteliselt ju nii ongi... Samas suudaks kvaliteetset netiajakirja teha oluliselt väiksemate kuludega, kui paberit. OLULISELT! Ainus kulu peale töötasude oleks serveriteenuse ostmine. Kõik muud ametid SISU tegemiseks oleks ju samad: ajakirjanikud, kujundaja-toimetaja, keelekorrektor ja raamatupidamine. OK, ka üks reklaamimüüja. Ära jääb ülikallis trükkimine ja levitamine, mis on 50% ühe ajakirjanumbri kuludest. Keeletoimetaja palgakulu on väike (seda saab teha ka üle neti kodust, näiteks lapsepuhkusel olev eesti fill!) ja raamatupidamisteenuse ostab sisse, kokku kulu koos maksudega ~10000 krooni. Reklaamimüüja peab ka ise oma palga välja teenima ja natuke ka peale. Ütleme et 3 püsipalgalist töötajat + kaaskirjutajad autoritasude alusel. 100 000 kuus on juba uhkelt piisav, et palgad oleks makstud ja maksud tasutud. OK, peab olema ka üks konkreetne palgaline kvaliteetne ÄRIjuht, kes siis ajakirjanikel seljas elab (olgem ausad, ajakirjanik ei ole just parim ärijuht tavaliselt!) aga temagi peab ÄRI tegemisega (koos reklaamimüüja ja "loomingulise toimkonnaga") suutma iseenda palga välja teenida. Tema ülesanne on ka rahade liikumist hallata ning ajakirjale "rahalist nahka" selga kasvatada, et muudkui sisu poolelt saaks paremaks muutuda.
Kasutajate arv (temaatilisemad foorumid, mille tarbija mina olen) AutoMoto 3950, Kipper 1430, TqHq 3158 jne, jne. Lisaks erinevad motofoorumid ja muud hobid. Ma arvan, et selline aktiivsemate tarbijate hulk ühe korraliku ja laiapõhjalise tehnika veebiajakirja jaoks, kes reaalsuses ka tarbivad-kulutavad raha lugemisele, võib olla 4-5 tuhat inimest. Need, kes oleks nõus oma HOBI pärast näiteks 25 eek kuus maksma ja see võib reaallugejate arvu kasvades pigem väheneda. Ja siis ei maksaks ka reklaamibänner ehk näiteks leheküljeline reklaam mitte 10 tuhat vaid palju-palju-palju vähem ja sisse pääseks vaid ja ainult otsene ja asjakohane reklaam.
Aga loogiliselt saaks sellesama veebis tekkinud ajakirja piisava huviliste arvu puhul ka paberile viia. See maksaks siis igale soovijale eraldi mingi konkreetse summa, palju trükk+postkasti toomine maksab. Seegi on jämedalt 25 eek, kui kogus on juba tuhandetes, sõltub muidugi paksusest ja seegi saab vaid langeda. Nii saaks vältida arutut loodusvarade raiskamist aga ka suvaliste äriettevõtete rahalist nuumamist.
Mingi "asja" Internetis nähtaval hoidmine ei maksa suurt midagi. Selle tegemine aga maksab. Kõige rohkem maksavad aga TEADMISED-OSKUSED, mida tegelikult inimesed täiesti oma lollusest tasuta maailmale jagavad. Kui nüüd aus olla. Advokaat ei jaga oma teadmisi tasuta, tema kasseerib räige summa oma teadmiste kasutamise eest.
Mul miskipärast natuke on usku Internetis tekkinud ja sealtkaudu materjaliseerunud ettevõtmistesse. Kasvõi Talveralli - tekib veebis kindel osalejaskond, tänu sellele saab hoida kulu väga madalal ja kõik on rahul. Ausõna, "teenisin" auga välja tolle silmi mitte rikkuva kuvari ja üldse ei häbene (et ostsin odavmüügilt 2300 krooniga
). Ja teistpidi olen võtnud riske just meedia valdkonnas, minnes "klassikalist" teed, nuumates arutult paberihunti, sitta tööd tegevaid ebameeldivaid trükikodasid (eesotsas B2'ga, hoidke eemale!) ja rämedalt kahju kannatades.
