Statsionaarmootorid.
#41
(18-01-2011, 23:34 PM)tiitnato Kirjutas: Tere
ei ole just samase teemase aga siiski . On olemas kahetaktiline diisel Sad paadimootor päritolult poolakas kuskil 60-ndatest ka oma loomult statsionaarmootor. Kas kellegile selline mänguasi pakub huvi ? Päris paras rauakolakas tore ju kui aianurgas popsub....[/i]
Mul vist on selline mootor olemas, Slavia vist. Väga kehvas seisus ja ehk varuosadeks kõlbab midagi
Vasta
#42
nii minu salapärane kahetaktiline diisel . kui on tarku kes teab mis nimi või mark ,andke tulla!             hambuline asi on volga hooratas
Vasta
#43
Tsitaat:nii minu salapärane kahetaktiline diisel . kui on tarku kes teab mis nimi või mark ,andke tulla! hambuline asi on volga hooratas
Minu jäänus on igatahes kõvasti erinev
Vasta
#44
        ahaa veel üks huvitav vidin kino generaatori mootor?vist mida head sellisega küll teha ?
Vasta
#45
Tsitaat:ahaa veel üks huvitav vidin kino generaatori mootor?vist mida head sellisega küll teha ?
Midagi analoogset on mul sellel lehel:
http://album.ee/album/433433/16920301
Need on vanad pildid, nüüd on mul ka õige karburaator ja summuti. Jahutussüsteem on minu omal teistmoodi lahendatud ja erinevusi on veelgi, aga justkui oleks midagi ka sarnast.
Vasta
#46
Tuttaval on Prangli saarel kuuri all omaaegne Stryck 2-pütane statsionaar, mis algselt oli paadi peal. Paadiga üritati kunagi Rootsi põgeneda, kuid saadi poolel teel kätte, paat koos mootoriga toodi saarele tagasi. Edasi käitas see mootor saare esimest elektrigeneraatorit - veel mõni aasta tagasi oli see putka ta hoovil alles, kuigi ümber kukkumas. Juhtmed jooksid putkast siis ümberkaudsete taludeni. Kui 50-ndate lõpus saarele elektrijaam ehitati, siis hakati mootorit kasutama sindlimasina käitamiseks, selles ametis töötas see 90-ndateni. Praegu seisab mootor kuuri all ja peaks olema suhteliselt kerge vaevaga tööle pandav. Hetkel on magneeto maha võetud, muide magneetot näpu vahel ringi ajades käis ikka väga võimas säde; peal oli kiri Bosch ning mäletan, et suht kummaline konstruktsioon oli - nimelt nukk oli sel paigal ning kontaktid pöörlesid.
Ilmselt hakkame seal mingi aeg Prangli kaluripaadi replikat ehitama, siis läheb see mootor jälle käiku.
3D CAD, laserlõikus, CNC freesimine, 3D-printimine ja palju ägedaid tööriistu
Teosta oma projekt Kultuurikatla MakerLabis
Vasta
#47
(18-01-2011, 23:34 PM)tiitnato Kirjutas: On olemas kahetaktiline diisel Sad paadimootor päritolult poolakas kuskil 60-ndatest ka oma loomult statsionaarmootor. Kas kellegile selline mänguasi pakub huvi ? Päris paras rauakolakas tore ju kui aianurgas popsub....[/i]
Saatsin PM-i nädal tagasi, palun võta ühendust.
raudpats1@hot.ee
556 70 500
Vasta
#48
Tere.
On ka üks statsionaarmootor DKW type462. Googeldades eriti targemaks ei saanud; kus kasutati, tehnilisi andmeid, pilte. Puudu magneeto ja karpa. On kellelgi veel sellist, sooviks kontakti. Lisan pildid.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
                           
Vasta
#49
Tere, Aivar!
Ei ole sellist mootorit, kontakti ega karpat! Aga uuri ise, DKW ei olnud just kõige väiksem töökoda, statsionaarmootorite kohtagi olemas suisa detailikataloogid jms. Ja mootor võiks olla ka DKW kevadnäitusel Türil!
http://www.dkw-autounion.de/Stationarmot...toren.html
Vasta
#50
Leidsin oma erakollektsioonist veel ühe mootori. Ja ksf! Kassi süda hakkab jälle vist kiiremini lööma. Aga ei ole see mitte NSU ega ka DKW mitte. On hoopis Auto-Unioni toodang.
http://album.ee/album/433433/50266457
Algselt oli siis tegu Saksa tanki akude laadimis generaatoriga. Ja maaseest tuli see välja mõned aastad tagasi parimas komplektsuses. Aga siis, kui mina jaole sain (48 tundi hiljem) olid viinaninad generaatori Kuusakoskisse viinud. Mootorit ei ole jõudnud näppida, algselt oli säde olemas ja on ka praegu, aga justkui enne oli parem. Kompressioon on olemas ja üldiselt tundub asi korralik olema. Ega kellelgi äkki ei ole pakkuda sobivat generaatorit selle mootori otsa?
Vasta
#51
(26-02-2011, 20:27 PM)sass Kirjutas: Leidsin oma erakollektsioonist veel ühe mootori. Ja ksf! Kassi süda hakkab jälle vist kiiremini lööma. Aga ei ole see mitte NSU ega ka DKW mitte. On hoopis Auto-Unioni toodang.

Pole eriti asjaga kursis ja pildi pealt ei näe silte lugeda, aga mis Auto-Union see selline on? Kui on ikka 2-taktiline mootor, ju siis ikka DKW tegu, vaevalt et Wanderer või Audi või Horch selliseid vigureid valmistanud oleks?

Vasta
#52
(26-02-2011, 21:04 PM)kass Kirjutas: Pole eriti asjaga kursis ja pildi pealt ei näe silte lugeda, aga mis Auto-Union see selline on? Kui on ikka 2-taktiline mootor, ju siis ikka DKW tegu, vaevalt et Wanderer või Audi või Horch selliseid vigureid valmistanud oleks?
Sildi all on Auto-Unioni rõngad, sellest ka järeldus. Homme päevavalges uurin, mis kirjad seal sildil on.

Vasta
#53
http://public.fotki.com/mlpildid/pildidp...html#media
http://public.fotki.com/mlpildid/pildidp...html#media
http://public.fotki.com/mlpildid/pildidp...html#media
http://public.fotki.com/mlpildid/pildidp...html#media
http://images114.fotki.com/v145/fileDGk7..._9_113.jpg
kas midagi sellist?
Tõde on valus lugeda...    (glavliti kustutuskummile)  EV.põhiseadus § 45
Vasta
#54
(27-02-2011, 00:06 AM)h2rra Kirjutas: http://public.fotki.com/mlpildid/pildidp...html#media
http://public.fotki.com/mlpildid/pildidp...html#media
http://public.fotki.com/mlpildid/pildidp...html#media
http://public.fotki.com/mlpildid/pildidp...html#media
http://images114.fotki.com/v145/fileDGk7..._9_113.jpg
kas midagi sellist?

Jah,täpselt selline! Auto-Unioni logo on mitmes kohas ja bensiinipaagil mootori numbri kõrval ka DKW väike logo. Valmistamisaastat justkui ei ole, aga number oluliselt väiksem , kui ksf! h2rra pildil.
Vasta
#55
(16-01-2011, 12:55 PM)sass Kirjutas: Ja üks küsimus tekkis veel - äkki mõni targem oskab nõu anda. Mootori jahutusanuma keskelt läheb mingi poolik toru allapoole. Mõningatel mootoritel (näiteks Lister) käib umbes selle kohapeale "oiler" ehk õlitustops. Ja võiks ju ka Deutzil sama lahendus olla. Aga toru on justkui poolik. Ja tundub , et ongi sellise lõigatud otsaga olnud. Niipalju , kui ma Deutz mootorite pilte olen leidnud - neil ei olnud seal oilerit. Mille jaoks see toru ja mutter ikkagi on?
Esitasin siin mõni arg tagasi küsimuse ühe puuduva vidina kohta oma Deutz mootoril. Ja keegi ei vastanud! Isegi Kass mitte! Nüüd olen niipalju targemaks saanud, et sellest august läbi käib jahutusvedeliku taseme "näitaja". See koosneb kahest üksteise sees olevast torust , ühest nende sees olevast vardast ja ujukist. Hetkel pilti ei ole lisada, aga üritan selle viguri valmis teha.
Vasta
#56
(06-03-2011, 21:38 PM)sass Kirjutas: Esitasin siin mõni arg tagasi küsimuse ühe puuduva vidina kohta oma Deutz mootoril. Ja keegi ei vastanud! Isegi Kass mitte! Nüüd olen niipalju targemaks saanud, et sellest august läbi käib jahutusvedeliku taseme "näitaja". See koosneb kahest üksteise sees olevast torust , ühest nende sees olevast vardast ja ujukist. Hetkel pilti ei ole lisada, aga üritan selle viguri valmis teha.

Iseenesest etteheide õige! Kass püüab vastata igal juhul, isegi siis, kui ta midagi asjast ei tea (nagu tavaliselt!).
Aga see küsimus on lihtsalt jäänud kuidagi 2 silma vahele (ja ei oleks ka mdagi osanud kosta!)
(p.s. - PS vastus tuleb!)


Vasta
#57
Ühe järjekordse mootori elustamiskatsel selgus, et karburaatoris on mõned asjad liiga kulunud. Nimelt nõelklapp ja ujuk. Karburaator ise ilmselt vene päritoluga (mootor ka venelane), aga vot marki küll ei oska ütelda. Ei ole kusagil kirjas ja ka muid kirjeid ei ole sisse pressitud. Aha pilt on siin:

http://album.ee/node/24659059/16920301
http://album.ee/node/24659055/16920301

Ujuki ja nõelklapi pilt ka lisatud.
http://album.ee/node/24659041/16920301
http://album.ee/node/24659031/16920301

Äkki kellelgi midagi sobivat vedeleb, siis oleksin huvitatud ostmisest. Nõelklapi saab sinna kindlasti installida ka mõne teise. Ujukiga on asi natuke keerulisem. Vana on mitmest kohast katki. Liimisin augud kinni, aga eelnevate remiontide tulemusena on sinna niipalju tina lisatud, et ujuvus praktiliselt puudub. Tinaga on lapitud auke. Ilmselt seda ujukit ei ole mõtet taasatada.
raudpats1@hot.ee
Vasta
#58
Nende kuumpeamootoritega on veel see moment - põgusalt ülal keegi õrnalt ka seda puudutas - et neid kasutati ülilaialdaselt kõikvõimalike paatide, jahtide ja suuremategi purjelaevade man. Küll nii- ja naasuguseid, a mis pea-asi, tänu oma lihtsale ehitusele ja kergele ekspluatatsioonile väga-väga pika eluealisi.

Sestap peaks kõikvõimalikku kirjandust olema mitte ainult meie väga tänuväärt antikvariaatides leiduma, vaid ka soome, rootsi, taani, saksa, inglise jpt allikates täpselt samamoodi. Nii elektroonilisel kui paberkujul. Mis puutub konkreetsete jooniste v vidinate otsimisse, taastamisse v ostmisse, soovitan soojalt üle lahe Soome ranna poole vaadata. Näiteks siinsamas, vaid mõnetunnise laevasõidu kaugusel Ahvenamaal on terve vastav ajastuhõnguline merekeskus olemas (nn Maritime Quartet, info@sjokvarteret.com), kus muuhulgas ka nimelt selliste vanade paadimootoritega tegeldakse. Nii saaks kaunis kerge vaevaga nii vastuseid kui uusi kontakte. Küsida tuleb sellist punti - The Åland Energy and Maritime Technical Society, või siis kas kirjutada v helistada +358-(0)500-566503.

Lugemishuvilised ja tervik-mootoriga juba varustatud ksf-lased võivad aga kaeda ka äsjast J.Vendla sulest ilmunud "Unustatud merereisid ehk eestlaste põgenemisretked üle Atlandi 40-ndatel", kus paljudes surmapõlgavates paadimatkade-lugudes on kuumpeamootoritest päris tihedasti juttu.

(08-03-2011, 14:28 PM)sass Kirjutas: Äkki kellelgi midagi sobivat vedeleb, siis oleksin huvitatud ostmisest.

Vasta
#59
(11-03-2011, 15:28 PM)koterman Kirjutas: Nende kuumpeamootoritega on veel see moment - ....
Kuumpeamootor on ikka bensiinimootorist väga erinev asi . Vanu statsionaare leidus tõesti nii bensiini- , petrooli- kui diiselmootoreid , lisaks siis kuumpead ja aurumootorid. Kuumpäid paatidel üldiselt kasutati vähe, rohkem ikka petrooli jms. mootoreid.Laevadel olid kuumpead natuke rohkem levinud. Antud juhul , see mootor , millele on vaja ujukit, on venemaa päritoluga bensiinimootor ja aastast 1946. Vaevalt , et soomest-rootsist sellele juppe saab, aga lootus muidugi on. Nõelklapi ma sain, Eestist. Ujuk on võibolla targem ise teha. Soomes ja Rootsis on inimeste elatustase kõrgem ,kui meil ja seda juba väga pikka aega. Seetõttu on nad suutnud oma minevikku paremini säilitada. Neil on tõesti kõikvõimalikke seltse ja klubisid, mis tegelevad vanatehnikaga (näiteks http://www.wanhawoima.fi
http://www.hoyryfestivaali.fi/), aga ei maksa loota, et seal on mingid superlaod, kust saab kõiki puuduolevaid juppe.
Vasta
#60
Kevad käes ja aeg kevadekuulutajad sara alt välja tuua. Võrriga sõita on vanal mehel nagu natuke imelik ja võrri ka ei ole. Panin ühe statsionaari käima.

Seekord siis tegu Venemaa toodanguga , toodetud ilmselt umbes 1947-1950. UZMD L 6/3 on täpne mark. Sain selle mitu aastat tagasi ja tegu on NSVL armee ladudest pärit mootoriga. Väga kindel ma küll ei ole, aga tundub, et minu käes tegi see mootor oma esimesed paugud. Algselt ei olnud mul üldse plaanis seda mootorit komplekti ajada ja käima panna. Üritasin müüa aga ei õnnestunud. Talve jooksul sai siis natuke komplekteeritud ja nüüd on siis üks töökorras mootor jälle juures. Bensiinipaak ei ole originaal ja karburaator on ka tiba uuema mudeli oma (suur tänu karburaatori eest hr. Agu Koobile!) Ja selle karburaatoriga on tegelikult ikkagi igavene jama - originaalil on puudu ujuk ja seda ei ole õnnestunud kusagilt saada. Originaal on muidu samasugune , aga malm korpusega ja ujuk käib "pulga" otsa. Uuem on siis tsingisulamist korpusega ja ujuk on ilma igasuguse võllita ujukikambris. No loperdab seal kambris nii nagu Jumal juhatab ja kui väga hästi läheb, siis lükkab nõelklapi ka kinni. Eriti tihti seda just ei juhtu.
Originaalis peaks see mootor töötama petrooliga. Käivitatakse aga bensiini pealt. Bensiini silindrisse juhtimiseks on plokikaanes kaks kruvidega ventiili. Tiba uuem mootor on muidud täpselt samasugune, aga neid ventiile ei ole ja surveaste peaks olema natuke suurem.

http://www.youtube.com/watch?v=X1HzkQnGbp8
http://www.youtube.com/watch?v=GiPIZrQg6H0
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne