[tolmuahv]

Tere selle foorumi rahvas!
Aidake palun võhikul tuvastada ühe ratta jäänused, kahjuks silti enam küljes pole, ainult sadul oli Riga kirjaga. Pakiraam meenutab ka väga Riga oma. Raaminumber 1406571. Kui keegi oskaks sellele rattale nime anda ja sünniaasta pakkuda, oleksin väga tänulik.
http://nagi.ee/photos/krimiahv/sets/200381/

[valdo]

Kindlasti mitte Riia.

Arvatavasti on tegu mingi 1930ndate lõpu (Saksa?) rattaga, millest on säilinud raam, porilauad ning ketiratas koos sellepoolse vända ja pedaaliga. Rohkem algsest alles pole.

Millalgi (nõukaajal) on talle külge pandud Riga-20 sadul ja pakiraam ja mingi veel uuema ratta tagaratas ja leistang.

[tolmuahv]

Aitäh!
Minu meelest näevad mõlemad vändad välja nagu ühest komplektist. Ketirattaga vänt õnnestus maha võtta aga teise poole oma ei soovi kuidagi oma kohalt lahkuda. Sadulatoru ja lenks püsivad ka kõvasti kinni, paistab, et rooste võib edukalt keevitust asendada. Kas vända kättesaamiseks võlli otsast oleks mõtet tõmmitsat proovida?

[valdo]

Ketirattaga vänt õnnestus maha võtta aga teise poole oma ei soovi kuidagi oma kohalt lahkuda. Sadulatoru ja lenks püsivad ka kõvasti kinni, paistab, et rooste võib edukalt keevitust asendada. Kas vända kättesaamiseks võlli otsast oleks mõtet tõmmitsat proovida?

MoS2 eraldusõli abiks. Igal pool, kus liide/koost avaneda ei taha. Kui tulemus ikka negatiivne, lase veidi (nädal, kuu, pool aastat, olenevalt vastupunimise tõsidusest) seista ja korda katset.

Tõmmitsat võid muidugi proovida jah, aga ära ketiratast ega tolmukaussi lõhu

[kass]

Raami nr näitab, et tegu suure tootja rattaga, selle ketiratta kodardusega rattaid nähtud küll aga mitte ei seisa asjad meeles, kui omal sellist pole, siis...
Vändad originaalid, muidugi võib nii tõmmitsa kui iga muu meetodiga proovida (mõistuse piires). See vänt ei pruugi üldse olla kinni roostetanud, need sindrid on seal "koonilisel" nelikanttapil lihtsalt nii kõva pingistuga teinekord kinni. Omaaegsed õpetused soovitavad seda vänta eraldada siseküljele mingi metallvardaga ja haamriga lüües, st vänt võlli otsast ära lüüa. Muidugi tuleb varda või torni ots vändale võimalikult võlli lähedale sättida ja võlli ots oleks hea millegi vaskjunni vastu toetada ja siis haamriga anda ja vanduda ja ropendada.
On olemas spetsialtõmmitsad, mis keeratakse selle vändakinnitusmutri asemele, aga uutel ratastel teine keere ja üldse see keere seal kaunis õnnetu ja õrnake.
Vahel ei saagi vänta küljest ära (tegelikult targem annab järele).
Ratta margi kohta võib infot anda ka sildikinnituse neetide/kruvide asend, eriti suuremate tootjate puhul võib see mõnele tuttav ette tulla.

[tolmuahv]

Tänud julgustamast, saingi vända kätte. sadulapost ja lenks õnnestus ka lahti saada, kuigi see nõudis kurja orjatööd... Mul ikka kahtlus, et äkki lenks või vähemalt kahvel on originaalid. kahvli ülaosa kroomitud kate osutus messingist tehtuks ja kahvli harud on ülaosa külge vasega kinnitatud- kas selliselt ka vene rattaid tehti? pealegi on kahvli toru täiesti õige pikkusega. Lenksu torud on aga ilma mutrita kokku pandud, keevitusega- see muidugi ei tähenda midagi. Väntade osas- otsamutri väliskandil vinti pole aga vändavõlliaugus paistab siseküljel vint? Teisele vändale on pedaal otsa keevitatud, sinna ilmselt tuleb uus auk ja vint teha, kas see on reaalne?
pildid: http://nagi.ee/photos/krimiahv/sets/200741/

[kass]

Vasega jootmist kasutas ka nõukogude rattatööstus, messingist kahvlikrooni vb mingi aja Rigad? , vb ka mitte.
Kui lenks on lenksuputke küljes jäigalt, siis ilmselt originaal, vormilt meenutab "uus-saksa" tüüpi.
Pedaalile uue augu/ava saab muidugi puurida,vasakpoolsel pedaalil kasutatakse vasak-keeret, et pedaal vändates otsast ära ei keriks.
Tõtt-öelda sellest vända/võlli mutri vindi/keerme jutust praegu ei suuda aru saada (minu viga, pole aega keskenduda)
Pagan, ikka ei plhvata see ketiratta kodaramustri kuuluvus....

[valdo]

Kui lenks on lenksuputke küljes jäigalt, siis ilmselt originaal, vormilt meenutab "uus-saksa" tüüpi.

Priit, ka mitmed varajased N.Liidu tehased on kasutanud leistangi ja -toru jäika jootekinnitust. Eeskujuks küll tõenäoliselt 1930ndate Saksa tehnoloogia, mis reparatsioonide ajal ära tassiti.

Esmalt meenuvad mulle 1950ndate Lvovi rattad (26" naisterattad) ning lisaks Pensa varajane toodang. Minu erakogus vähemalt 3-4 isendit.

Muide - hetkel Sinu käes näitusel oleval NSUl on peal varajaste 1950ndate (ca 1953-54) selline Pensa leistang (enne eelmist nädalat uus kasutamata varuosa), mis oma vormilt on peaaegu pisiasjadeni identne 1930ndate lõpu sarnaste Saksa omadega...

[kass]

Mulle meenutas see lenks algselt hoopis viimaseid meeste Minski lenkse.
Eks Valdo jutt ole kindlasti õige, mis ei tähenda, et antud lenks ei või olla originaal, ehk nagu üks mees siin enne kirjutas :..."ilmselt originaal".

[illi123]

Küllatki sarnane kettirattas on Super Elastikul .Vaatan homme järele.

[tolmuahv]

Kui palju näiteks NSU ja Miele ketirattad varieerusid? Väga sarnase raamiga Miele: http://www.rembetis1.de/index.php?id=15 ja sarnase lenksuga NSU: http://www.rembetis1.de/index.php?id=14 leidusid netist.
[quoteTõtt-öelda sellest vända/võlli mutri vindi/keerme jutust praegu ei suuda aru saada ] Mõtlesin sellega, et vända otsamutril puudub väliskeere, ainult sisekeermega kinnitub keskjooksu võlli otsa. Samas vändal otsamutriaugus on sisekeere olemas- juskui peaks otsamutter sinna kinnituma.[/quote]
Hm vabandust, lingid ei vii millegipärast otse pildile...

[kass]

Kui palju näiteks NSU ja Miele ketirattad varieerusid? Väga sarnase raamiga Miele: http://www.rembetis1.de/index.php?id=15 ja sarnase lenksuga NSU: http://www.rembetis1.de/index.php?id=14 leidusid netist.
[quoteTõtt-öelda sellest vända/võlli mutri vindi/keerme jutust praegu ei suuda aru saada ] Mõtlesin sellega, et vända otsamutril puudub väliskeere, ainult sisekeermega kinnitub keskjooksu võlli otsa. Samas vändal otsamutriaugus on sisekeere olemas- juskui peaks otsamutter sinna kinnituma.

Hm vabandust, lingid ei vii millegipärast otse pildile...
[/quote]

Ketirattaid oli erineva kodardusega, näit. 30-ndate NSU-l vähemalt 4 erinevat varianti, Mielel üldjuhul siiski 5 rõngast aga ka teisi variante, aga see otsitav pole üks ega teine mark. Ilmaril ilmselt õigus, peab kodus seda Superelastiku asja üle vaatama.
Lenksu põhitüüpe oli saksa ratastel 30-ndate teisel poolel üldiselt 4 variant, lenksude puhul ei saa suurt midagi otsustada.
See vändaaugu sisekeere - kui on väikese sammuga peenike keere - käis osadel väntadel kinnitusmutri peale ilukapsel, keermega .

[Veteran]

Kas see vändaaugu sisemine keere pole mitte vända võllilt eemaldamiseks?

Terv. Veteran.

[kass]

Kas see vändaaugu sisemine keere pole mitte vända võllilt eemaldamiseks?

Terv. Veteran.

Võib täiesti olla, vastavad tõmmitsad olid olemas, nagu ka vändaeemaldamise postituses kirjutasin. Aga kapsel käis vändaaugule peale, ilmselt ka selleks, et keere sodi täis ei läheks ja kenam oleks ? Igatahes Dürkoppil oli kapsel peal ja mõnedel teistel ka.

[Soobel]

Kusjuures tänapäevane vändatõmmits hakkab nii Dürkoppi kui Diamanti väntade peenesse sisekeermesse. Olen isiklikult vändatõmmitsaga Dürkoppi lammutanud. Diamanti väntasid laiali ei saand, see peenike keere tuli sealt maha.

[valdo]

Pagan, ikka ei plhvata see ketiratta kodaramustri kuuluvus....

Midagi sarnast, kuigi mitte täpselt identset, kasutas 1930ndate lõpus Eterna.

Tegin oma erakogus olevast 1939. aasta naisterahva-Eternast täna pildid, mis on vaadatavad spetsiaalses teemas http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=28214

[tolmuahv]

Hm, päris sarnane ketiratas küll. Veel tulevad tuttavad ette pedaalikummid- samasuguse väikese rihveldusega- ja sinise- valgega kaunistused velgedel ja raamil. Aga siin tegu kiiludega keskjooksuga versus tappidega, porilaudade otste profiil ka teistsugune. Olen praeguseks veendunud, et minu ratta porilauad ja raam ja pedaalid, samuti ka lenks kahvliga on komplektsed. Ühe ratta velg ka säilinud. Khm, tegelikult ise oma suurest lollusest lõhkusin kodarad ära, kuna pidasin neid läbiroostetanuiks.
Mõõdan sildineetide vahe ka ära, äkki aitab see edasi.
Sain vahepeal müüjaga kokku ja kuulsin, et kõnealune ratas oli kuulunud tema vanaemale kes olla selle Eestist ostnud, täpsemat aega ei osatud öelda. Oli sõidus 84. aastani. Silt olla võetud eest okupatsioonivõimude kartuses, et ratast ei rekvireeritaks või omaniku peale välismaise ratta kasutamise pärast ei kaevataks.

[kass]

Ketiratas sarnane aga mitte identne, nagu eelnevad kirjutajad märkinud. Pedaalikummid paljudel sarnased, lisaks oli lausa pedaalide valmistajaid eraldi, näit. Union, Brampton (kirjapilt?) jne, ka kasutasid suuremate firmade osi väiksemad ja müüdi ka eraldi neid osi. Raami ja rataste kaunistamisel oli sini-valge külaltki levinud.
Väitsin varemalt, et Miele ei ole, igaks juhuks võtan nüüd natuke tagasi, kuigi ilmselt ikkagi ei ole, porilauakinnitus ei ole Mielelik ja ka ketiratas justkui ei sobi, samas vända keskjooksupoolne silm kaunis Mielelikult jäme. Firmadel olid ka erineva sildiga mudelid vahel, näiteks korduvalt mainitud Brennabori Bora, Mielel näiteks erineva sildiga Melior jne.
Uurime asja ja töötame edasi !

[kass]

Pakuks siia veel A.G.B. tehase jalgratta ketiratta pildi
http://www.radmuseum.at/archiv/agb1937.htm

[tolmuahv]

Jaa, et et- oioioi!
Aina palavamaks läheb nende ketiratastega, tänud töökatele näppudele! Mõõtsin ka sildineedid üle- 6,6 või 6,58. Seda ka veel, et tagaporika kinnitus on valtsitud plekiribaga, mitte traadiga.