Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi
#61
Päikesekütte ehitajatele: http://www.osta.ee/14006443
Vasta
#62
Tuulikute teooria huvitab kedagi?
http://varstu.planet.ee/tuul/Tuulemootor...201946.pdf
Vasta
#63
Nonii! Kõuts Basiliol on siis mõned korrad duði all käidud, päikesesoe vesi kasukat paitamas... Cool
Ega ta nüüd karvavõtmise temperatuuriga olnud, pigem jahe, aga kannatas pesta küll, külm ei hakanud. Praegune radikas lihtsalt ei jaksa vett soojemaks kütta. Peale kahe inimese dusi all käimist kulub kaks ööpäeva, kuni välja läinud soe tagasi köetakse. Tegelikult on sinine ime, et minu tilluke 50 x 50cm radikas ÜLDSE ligi 250L vett leigekski suudab kütta. Arvutasin, et esimeseks üleskütmiseks kulub vähemalt nädal, maks. 10 päeva. Tegelikult kulus ainult 3-4 päeva. Paistab et mul on õnnestunud päikesepaneel ikka väga kurjaks ajada! Lõõskava päikesega päeval püsib seal temperatuur pidevalt 60 kraadi juures. On nähtud ka 70 kraadi. Kui pump seisma jääks, läheks vesi arvatavasti tunniga keema! Radikaplönn kütab vett nagu jaksab, aga lihtsalt pinda on vähe, väga vähe! Praegu on paneelis ruumi 90 x 100cm. Hea oleks leida mõni lühike keskkütteradiaator, mis sinna ümber tegemata ära mahub.
Boileri pakkisin peegeldava metallikihiga paksu kilesse. Nägi välja nagu maast laeni ulatuv kohuke. Ümber läks 50mm tavaline ja alla umbes 25mm kõva vahtplast. Augud-vahed täitsin montaaþivahuga. Sooja peab väga hästi. Kahjuks pole teinud ühtegi pilti, mida üles panna.
Ah jaa, vahetasin esialgse 40 kraadise termostaat-lüliti 50-se vastu. Probla oli selline, et kuna termostaadi väljalülitamistemperatuur on 10 kraadi madalam kui sisselülitamise oma, siis 35 kraadine vesi hoidis pumpa mõttetult töös ka õhtul. Hakkas toimuma vastupidine ja ebasoovitav soojusvahetus - boilerisoojaga köeti paneeli. Pidin pumba õhtuti käsitsi välja lülitama. Arvan et 50 kraadine on paras. Sellele probleemile on tegelikult mitu tehnilist lahendust, aga see oli hetkel kõige lihtsam.
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#64
(29-07-2010, 09:28 AM)MANKS Kirjutas: Tuulikute teooria huvitab kedagi?
http://varstu.planet.ee/tuul/Tuulemootor...201946.pdf
Kunagi oli "Modelist Konstruktoris" vene mehe leiutis - tuulega ringiaetav veepump. Leiutajal oli nimelt pärapõrgus suvila. Elektrit loomulikult netu. Pump täitis mingit paaki või vanni, mille täitumisel ta ujuki abil ajamist lahutati nii, et tuulik hakkas tühjalt jooksma. Propeller oli paljulabaline, mis tühjalt suuri pöördeid ei arenda. Kui vett vähemaks võeti, tuli pump jälle taha ja töö läks edasi.
Mul on see artikkel kusagil paberkoopiana olemas. Kui leian, lasen skännerist läbi ja panen üles. Äkki keegi tahab ehitada. Hästi lihtne ja lollikindel asi oli. All (käsi)kolbpump ja ülekanne rootorilt üles-alla liikuva teibaga, mis lubab tuulikul vabalt pöörata.
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#65
Sattusin Sinutorus heale videole, kus õpetatakse püsimagnetitega generaatorit kokku panema. Iseehitajatele hea materjal, pole vaja ise jalgratast leiutada.
Link: http://www.youtube.com/watch?v=Ahs2pM10xQU
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#66
Lasin eile päikesekütte välimise ringi pidulikult tühjaks. Liiga külmad ööd on juba, hommikuti on paneel paksult härmas. Oleks võinud antifriisi sisse panna, aga ei tasu - praegune radikas on niikuinii liiga väike ja mõeldud vaid katsetuseks.     Sellest hoolimata andis ta ka nüüd päikeselisel keskpäeval reipalt sooja! Arvan, et kui suurendada paneeli(de) pinda 3-4 ruutmeetrini ja topeltklaasidega efektiivsust tõsta, saab ilusa ilmaga sooja vett aprilli algusest oktoobri lõpuni! Antifriis peab muidugi välises ringis olema, sest kevadel/sügisel võivad seal öösiti miinuskraadid olla.
Panin päikeseküttest ka mõned pildid lõpuks üles. Pean piinlikkusega tunnistama, et mõnedki asjad on ripakil ja koledad, kuna oli väga kiire(nagu alati). Oli valida, kas teha just nii või jätta üldse tegemata.Smile
                       
Kraanisüsteem on pildil "päikeseküte ringlusest väljas" asendis. Edasi läheb vesi elektriboilerisse (altvaade), kus saab samuti valida, kas vesi läheb läbi boileri või otse. Sinine LED pumba juures on pumba töö indikaatoriks, kuna see käib nii vaikselt, et tänavamüra summutab ära. Pumpa lülitab radiaatori vasakus ülanurgas nähtav termostaat-lüliti. Pump asub kohe paneeli all katuse küljes. Praegu toidab pumpa 230/12V seinaadapter, aga tulevikus on plaanis see asendada päikesepaneeliga. Ainus pildistamata jäänud asi on paisupaak, mis asub (II korrusel)verandal ja kujutab endast konksu külge riputatud 5L plastkanistrit, põhja külge kruvitud kolmiku ja kahe voolikututsiga. Veel on pildil radiaatori ülaserva varju jäänud kraadiklaas, mida näen ülalt teise korruse aknast.
Kokkuvõtteks võin öelda, et katsetused olid üllatavalt edukad. Päike annab ikka uskumatult palju sooja! Süsteem tervikuna toimis samuti laitmatult. Järgmisel kevadel jätkan kindlasti. Loodetavasti saan selleks ajaks suurema(d) radika(d).
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#67
Mille pumpa sa ringluseks kasutad?
Vasta
#68
(05-10-2010, 00:56 AM)Ranno Kirjutas: Mille pumpa sa ringluseks kasutad?
Pump on netist tellitud spetsiaalne ringluspump jahutus- ja küttesüsteemidele. Algselt oli plaanis panna arvuti vedelikjahutuse pump, aga sisetunne ütles et ära jama, osta korralik!
See pump kannatab kuni 110 kraadi, on kemikaalikindel, pikaealine jne. On arvestatud pidevaks tööks. Voolu võtab umbes 500mA 12V juures. Kallis ta ju oli, aga olen rahul. Kes ei plaani pumpa päikesega ringi ajada, võib kasutada ka 230V keskkütte ringluspumpa. Ega mulgi tasuks majanduslikult pumba toiteks päikesepaneeli muretseda, aga küsimus on põhimõttes!Cool
12V pumba kasutamisel on siiski üks eelis veel - saab 12V akuga voolukatkestuse puhuks avariitoite teha. Muidu läheb vesi keema! Minul käiski pump alguses aku pealt. 7Ah 12V UPS-i aku toitis pumpa ühe laadimisega 2 päeva! Sellest on niisiis enam kui küll.
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#69
Isand Basilio, ära head kesta maha maga:
http://www.osta.ee/14847035
Vasta
#70
(11-10-2010, 02:38 AM)Janka Kirjutas: Isand Basilio, ära head kesta maha maga:
http://www.osta.ee/14847035

Õhuke plaatradiaator küll, aga kuidas ma sinna voolikututsid või torud külge aretan? Parem siis juba nullist ise teha! Eelistaksin valmisasja.
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#71
Kui riistu pole, siis jah - jääb tegemata.
A ise oleksin treinud (hää küsimise pääle lastakse pingile vahel ligi) või lasknud teha need kaks tutsi ja vastavad keermega pesad, seejärel kas keevitanud või tinutanud/vasega jootnud korpusesse. Isetegemine ei maksa midagi. 200-300.- eeguse treiali oleksin kah vajadusel leidnud.

Radikas 55.-eeku + nats tööraha versus poest ostetav valmis vaakumtorudega paneel ~10000.- on ikka kena vahe.

Praeguste ilmadega kütaks sooja vett veel nigut vuhin, a küll kunagi ise kah sinnamaale jõuan. Vähemalt mõte töötab ses suunas.
Ja kui hää laps oled, Basilio, siis vbl. saan sind nats isegi aidata Wink. Pean pisut ringi tuustima...
Noh, nii novembris selgub äkets miskit.
Vasta
#72
A kui suurt stutsi sinna ikka külge vaja on? Sobiva koonuspuuriga saab sinna päris kenakese augu sisse, sobiva läbimõõduga vasktoru sisse (võib ka keermestada) ja gaasipitsiga ümmert kinni joota. Saab kenasti ka pehmejoodisega hakkama.
Üks auk peaks sääl kestas juba küttekeha jaoks olemas olema. Ma soovitaksin asja ära muretseda, hiljem on aega mõelda ja teha. Muidugi, kui sarnane või veel parem käeulatuses, veelgi parem...
Parimate soovidega, Timo.
Vasta
#73
Sobiva tutsi saab ka santehnika poest. Vasega jootmine on kõva sõna! Paraku puuduvad vahendid. Tina peale ma väga ei loodaks. Liiga pehme ja võib suurte temperatuurimuutustega tutsi lahti murda. Raua külge jootmine on minu kogemuste järgi selline suht küsitav asi pealegi. Isand Janka unustab rehkenduses ühe asja - radikas asub kilulinnas, mina Pärnus. Seega võib sinna juurde liita autoga edasi tagasi sõidu.
Loodan ühe lahke kaasfoorumlase peale, kes lubas plekist keskkütteradikaid muretseda. Seega praegu meeleheitlikke samme astuma ei hakka. Smile Aga kui muud üle ei jää, siis samasugune õliradikas on endalgi olemas. Ainult töökorras on veel teine ja käsi ei tõuse naljalt lõhkuma. Aga eks ma pane hea soovituse kõrva taha! Aitäh kaasa elamast!
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
#74
Leidsin et meie kaasfoorumlane teeb ka tuulegeneraatori tiivikuid cnc pingiga. Teema ise asub siin http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=31334 Kaalujaotuse ja ühtlaste jõudude mõjumisel on see ju oluliselt täpne töö.
http://www.vigurpuit.ee/tehtud-tood-2?id=10603
[Pilt: Picture_028.jpg]
Vasta
#75
Siin lehel on allalaetav cnc ,masinale vastav fail mis lõikab välja tiiviku. http://www.cerebralmeltdown.com/cncstuff.../index.htm
Vasta
#76
(13-10-2010, 23:03 PM)Basilio Kirjutas: Sobiva tutsi saab ka santehnika poest. Vasega jootmine on kõva sõna! Paraku puuduvad vahendid. Tina peale ma väga ei loodaks. Liiga pehme ja võib suurte temperatuurimuutustega tutsi lahti murda. Raua külge jootmine on minu kogemuste järgi selline suht küsitav asi pealegi.
...

Märgin ära, et vasega jootmine on kuidagi väga küsitav asi - pigem mingi sulam või pasta ikka. Puhta vasega ühendamine... kõlab TIG-keevituse tööpõllu moodi. Puhta vasega jootmine aga on absurd.
Pehmejoodisega, keermestatud tutsi joodis peab väga edukalt vastu. Tina teeb ühenduse hermeetiliseks, keermeühendus on see, mis mehaanilise tugevuse annab. Veesüsteemi puhul pole temperatuurimuutus joodisele probleem, vastasel juhul oleksid vasktorudega veesüsteemid nagu sõelapõhjad. Puhastatud (rasva-õli-värvi-jm-jamavaba pind) raua külge hakkab tina väga edukalt, praktikas tõestet. Peaasi, et joodetav koht oleks küllalt kuum.
Parimate soovidega, Timo.
Vasta
#77
Sellist asja joodetakse ikka hõbedaga.
3D CAD, laserlõikus, CNC freesimine, 3D-printimine ja palju ägedaid tööriistu
Teosta oma projekt Kultuurikatla MakerLabis
Vasta
#78
Hõbeda(sulami, kui täpne olla) peale pole mõtet raha raisata, sellise asja hõbedaga jootmine läheb suht-eht raskeks, siis juba keevituspitsiga jootmine. Hõbedaga joodetakse asju, kus on mängus suured rõhud ja kuumus(üle ~1 atm, üle 100°C). Alla nende näitajate pole mõtet hõbedasulamitega jamama hakata - jama rohkem, kui asi väärt. + veel see väike fakt, et messingu hõbedaga jootmine on profitöö - metall kipub vedelduma natukese kõrgema temperatuuri juures, kui joodisesulam.
Sellise veesüsteemi puhul on kõige targem kasutada tina. No ja kui ei sobi, siis palun väga - keermeteip ja lõikurid abiks. Saab ka nii.
Parimate soovidega, Timo.
Vasta
#79
Pleki puhul pole keermelõikurist-teibist abi. Ikka 0,8 traadiga keevitada. Kui jäi auk sisse, pole hullu- jooda messinguga üle ja "saab absoluutne". tsaari hõbekopikast ribaga jootmist sai vaid murdunud Jawa võtme ühendamisel kasutatud, mujal -ulme. Kui tahad punasest vasest toru terasradiaatoriga kokku panna- ainult jootmine. Selleks vaja:
1.soojusallikas. Propaani keevituspitsid vähelevinud, aitab ka propaanilõikur või leeklamp (selle üleskütmine võtab kauem aega), atsetüleenileek jälle liiga valus ( ebakindlal algajal toimetamiseks).
2.messingriba- lõika suurtükihülsist, samovarist või autoradiaatori paagist spiraalselt ca 3 mm laiused ribad, sirgesta. Ja suupärase "vasega jootmise" all mõeldakse ikka messingiga!
3. räbusti- booraks, (parem kui ilma kristallveeta). Kogenum mees sai ka kaltsineeritud, pesusoodaga tehtud! Põletiga pragu või ühendatavad detailid punaseks(paksemale otsetuld, õhemale külgtuld), näpuga booraksipulbrit peale. Kui see on kuumutatud pinnale laiali jooksnud nagu sulaklaas, tuli messingribale. Sulatilgad jooksevad räbusti ulatuses laiali. Leegiga silud-suunad joodist. Prillid ette- kuskil peituv vee-, õlitilk pritsib nagu koogipannil. Erilist puhtust pole vaja. Veidi traatharja, liivapaberit, käiatükiga toimetada. Räbusti + kuumus teeb oma töö. Tinajoodis liiga pehme- sobib auto-traktorite radiaatoriaukude remondiks, mujal küsitav. Seda ka, et kord joodetud kohas ei saa keevitust kasutada- lõika välja ja uus jupp.
Vasta
#80
(01-12-2010, 19:50 PM)Timm Kirjutas: Hõbeda(sulami, kui täpne olla) peale pole mõtet raha raisata, sellise asja hõbedaga jootmine läheb suht-eht raskeks, siis juba keevituspitsiga jootmine. Hõbedaga joodetakse asju, kus on mängus suured rõhud ja kuumus(üle ~1 atm, üle 100°C). Alla nende näitajate pole mõtet hõbedasulamitega jamama hakata - jama rohkem, kui asi väärt.
Vaidlen vastu. Tegelen roostevaba ja vasesulamite hõbejoodistega igapäeva töö raames ning pean mainima, et asi on tegelikult väga lihtne. Joodiseks on spets jootehõbeda traat ning pastaks on Brazetec H.
Kasutan väikeste asjade jootmiseks HHO jootejaama ning suuremate jaoks tavalist gaasipõletit.

3D CAD, laserlõikus, CNC freesimine, 3D-printimine ja palju ägedaid tööriistu
Teosta oma projekt Kultuurikatla MakerLabis
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne