Hüdro(staatiline) ülekanne
#61

(17-03-2013, 17:16 PM)tammetonu Kirjutas:  ...
Kui minu väide,et 2,6kW võimsust on sellisele traktorile(peab lisaks enda liigutamisele veel midagi tegema) on ilmselgelt vähe on demagoogia ,siis olen ma nõus,et olen demagoog.
...

2,6 kW võimsust on vaja 600 kg massi puhul veeretakistuse ületamiseks, kui 31sentimeetrise raadiusega rehv vajub sisse kuni 3 cm.
Lähteülesanne oli selline.Toungue

Pelga põksinäksi veeretamine ei ole kuigi tõsine töö.Big Grin Isegi minusugune suudab russi kõval pinnal veeretada... Veidi maad...Sad

Kui mass kahekordistada (juhin tähelepanu sellele, et see on vaid üks ruum puidRolleyes), siis ka vajalik võimsus kahekordistub. Kui see mass on kärul, lisandub summaarsele veeretakistusele veel üks sisse vajuv/deformeeruv rehvipaar. Või kaks, kui kasutatakse tandemsilda/kaheteljelist haagist.

Aga kesse ikka ühe ruumi pärast sõidab, laome ikka paar-kolm selga. Mis tähendab seda, et algsest 600 kilost eluskaalust on sujuvalt saanud 2000 (ehk 20 kN) ja ühes sellega on vajalik pöördemoment (või võimsus, kui selleta ei saa) juba kenasti vähemalt neljakordistunud.

Kui rehv vajub sisse mitte 3 cm, vaid keskmise märja heinamaa jagu ehk kümmekond cm, pole veeretakisus enam mitte 5%, vaid julgelt 30. Kõik see suurendab jälle edasiliikumiseks vajaliku pöördemomenti (ehk võimsust).

Kõike saab arvutada, kuid selleks tuleb õiged algandmed anda. Ning täpsust taga ajades ei saa enam mõne ligikaudse arvutusega - tuleb kogu sõiduki dünaamikaarvutus läbi võtta.

Ja veel: kui teoreetiline arvutus ja praktiline elu kokku ei lähe, on midagi olulist jäänud teooriat püstitades kahe silma vahele. Füüsikaseadused kehtivad mõlemal juhul samamoodi.

Üsna kindel võib olla selles, et Tifti pakutud mootorit saab Lada silla puhul kasutada, kui mootori pöörlemissagedust vähendada oluliselt (sama palju suureneb pöördemoment). Nii 5-10 korda peaks päris hea tulemuse andma.Cool
Vasta
#62

Kas mitte ei olnud mingit reduktorit, venelaste sõnnikutööstuses kasutuses, mille ülekanne oli 1/35, või midagi sinna kanti. Ma täpselt ei oska öelda, kus seda kasutati, aga sõnnikuga oli küll tegemist. Kindlasti oli neid ka erinevate ülekannetega.
Kui selline sinna süsteemi lisada...

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#63

(17-03-2013, 17:16 PM)tammetonu Kirjutas:  Kui keegi oskab minusugusele vaegguugeldajale saata linke müüdavate hüdromootorite ja -pumpade kohta,siis oleks tänulik.Ehk kulub teistelegi marjaks ära.Tifti näidatud lingil ei leia ma tehnilisi andmeid,hinnad küll meiesugustele mängijatele sobivad.
Lugupeetud tammetonu, seal lehel leiad vasakpoolsest menüüst HYDRAULIC PUMPS ja HYDRAULIC MOTORS jne. Kui mõnel neist klikkad, siis avatakse leht, millel näed kuskil keset ekraani pdf faili allalaadimist. Klikkad seal, kus on technical data või midagi seesugust. Fail laaditakse alla sinu arvutisse ja siis saad kõike näha.
Kuna need on pdf failidena, siis ei saa vist nagu linkida.


Vasta
#64

(17-03-2013, 23:30 PM)Tift Kirjutas:  Kuna need on pdf failidena, siis ei saa vist nagu linkida.
Saab ikka.Rolleyes
Näide:
http://www.flowfitonline.com/acatalog/pd...RS.pdf.zip
Vasta
#65

Hr.v6sa,mulle tundub,et kohati libastud sa põhitõdedel.Pöördemoment ei ole võimsus.Võimsuse mõiste on alati seotud füüsikalise suurusega aeg.Asi on selles,et nii pöördemomenti kui pöörlemissagedust on vajadusel reduktorit kasutades võimalik muuta põhimõttel,et kui ühte saad juurde,siis teisest pead sama palju loobuma,kuid pumba võimsust ei ole mingil moel võimalik nominaalväärtusest suuremaks saada.Traktori tegelik töövõimsus ei saa olla suurem hüdrostaadi kõige väiksema sõlme võimsusest.Küsimus ei ole mitte selles,kas on paarikilovatisele mootorile võimalik leida ülekanne,mis tagaks edasiliikumiseks vajaliku pöördemomendi.See on täiesti teostatv ja midagi üle mõistuse käivat siin ei ole.Küsimus on selles(mida ma ka eelnevates postitustes järjekindlalt selgitada püüdsin),et millega mõõta aega,mis kulub sellise võimsusega masinal sellise puukoormaga metsaveerest kojutulekuks.Kell kipub jääma liialt täpseks ajamõõduvahendiks,pigem tuleks kasutada kalendrit.Seda võimsus väljendabki-ajaühikus tehtava töö suurust.Mis puutub omal ajal ehitatud väikestesse motoliikuritesse,siis seni,kuni hariti väikest potipõllumaad ei olnudki asi hull,sest ei ole suurt vahet,kas harid maa ära 5 minutiga või 25 minutiga.Kui aga asi läks puudeveoks,siis liikumist võiks kõige paremini iseloomusada lausega"pidev põrin ühe paiga peal"Ja mingist "kolmest rummist" polnud juttugi,papi oli uhke oma "meetri puude" üle,rääkimata 10 cm läbivajuvast rohumaast.Töö oli võimalik teostada vaid betoonkõvaks kuivanud pinnasel.Mina sellel teemal ilmselt enam ei sekku.Numbreid pritsida ei ole suutnud,kuid soovituslikke suurusi võib eelnevatest postitusest välja noppida küll.

www.tammetonu.ee
treimis - jm. metallitööd.
Vasta
#66

(18-03-2013, 11:37 AM)tammetonu Kirjutas:  Hr.v6sa,mulle tundub,et kohati libastud sa põhitõdedel.
...

Khm, seni on võimsust peetud tuletatud ühikuks, mida mõõta ei saa. Mõõta saab jõudu ja aega (mõlemad võimsuse tuletamisel abiks).

Tasub püsida neis suurustes, mida saab käega katsuda. Jõudu (pöörlemise korral pöördemomenti) saab, võimsust ei saa.

Kus ma väidan, et välja tuleb rohkem, kui sisse läheb? Palun viidet!

Võimsus on omal kohal ühe kontrollarvutuse juures - kas valitud komponendid ikka valule vastu peavad. Sest igasugune töö toodab alati mingis koguses kasutut soojust. Seda peab ära juhtima, et ei tekiks ülekuumenemist. Ka hüdrostaadi puhul tuleb üle kontrollida, kas sisepõlemismootori käitatava pumba poott sisse pumbatud õli ikka päeva jooksul hüdromootorist läbi nii mahub, et süsteem üle ei kuumeneks.

Tifti meie diskussioon edasi ei aita. Temal on ikka segane, millist pumpa ja hüdromootorit valida. Aidake keegi, pange mingigi viide, milline võiks olla pumba-mootori paar, kui ühest otsast tuleb sisse maksimaalselt 45 Nm 2400 rpm (see teeb umbes 20 kW) ja teisest otsast peab välja minema 100 Nm@250 rpm (see teeb lahja 3 kW).

(16-03-2013, 09:49 AM)Tift Kirjutas:  ...
Masina enda kohta oskan öelda:
täismass 600kg, vedav sild peaülekandega 4:1, vedavate rataste ümbermõõt 2000 mm.
Liikuma peaks masin suutma mõõda tavalist heinamaad. Mõte on paigaldada hüdromootor peaülekande vedavat võlli ringi ajama.
Muud hüdraulikat masinal põhimõtteliselt pole, kui ainult veokasti kallutus.
...

Kas me peaks tingimusi muutma? Masina tühimass on küll 600 kg, kuid plaanid ju midagi vedada ka? Näiteks 1500 kg haagist? Keskmine Eesti Mees kaalub kah üle tsentneri... Seega eluskaal 2200 kg?

Heinamaa võib olla kõva või pehme. Kõval pinnal pole muret, kuid pehmese sissevajumine küsib võimu... Kui sügavat rööbast me lubame? 12 cm?
See on kolmandik raadiust 2-meetrise ümbermõõduga rattale. Ning ega palju sügavamale uppudes ka edasiliikumusele eriti kindel olla enam saa.Toungue Pigem on selline pusimine lootuses, et edaspidi saab parem. Sest tagasiteed enam ei ole...Sad

Kuna siin osa inimesi ei usu mu arvutusi, siis teeks reaalelule lähemale mõned arvutusedWink

(17-03-2013, 22:17 PM)viplala Kirjutas:  Kas mitte ei olnud mingit reduktorit,
...
Kui selline sinna süsteemi lisada...

Reduktorite lisamisel kaob ju hüdrostaadi mõte ära - lihtsam ja kõigile arusaadavam oleks kohe võll reduktorist reduktorisse tõmmata. Kõrgema kasuteguri saame pealekauba Cool

EDIT: kuigi peab viidatud failiga tutvumise järel möönma, et ilmselt otseveoga vajalikku pöördemomenti kätte ei saagi. Ikkagi on alandavat reduktorit vaja....Sad
Vasta
#67

Nu nii, isand v6sa arutluse laialivalguvuse piiramiseks räägin ideest lähemalt -
üldiselt on plaanis (suur hulk raudvara on ka olemas) kokku panna üks murutraktorist õige pisut suurem liikur, mis näeb välja nagu...nagu väike T-16 - kast ees, mootor taguotsas. Masin on mõeldud aiandis kasutamiseks, veab taimekaste, prügi, oksi, prahti, jms. Ei hakka sikutama mingeid mägesid ja suuri haagiseid. Mõeldud rohkem naisterahvale - seepärast mõtlengi, et hea oleks asi hüdraulikaga liikuma panna, pole sadulas oleval tibil sidurit vaja tallata ega käikudega ragistada. Masin ei seikle soodes ja ei roita rabades, sõidab mööda suht kõvat murukamarat ja peenardevahelisi teid. On hea, kui masin ei ole liikumises hädine, eks väike jõuvaru võiks ikka olla ka.
Muuseas, kui peaülekande 4:1 suhtest ei piisa, siis mul on praegu tegemisel sinna vahele sobiv 3:1-le reduktor, kui vaja peaks minema.


Vasta
#68

a miks siis mitte kasutada mõnd murupõkat toorikuna? saaks toimiva koosluse hüdrupumbast ja mootorist ja difrist.
Vasta
#69

Miks üldse teha elu nii keeruliseks ja leiutada ise igasugu süsteeme. Tundub, et masin ei hakka tegema rasket "tööd" ja ei ole kasutuses aastaringselt. Mina lahendaks asja tunduvalt lihtsamalt: mootor + ET 1,5-e kahe siduriga reverskast + tagasild; mõned kettülekanded lisaks, momendid suht väikesed, seega võib ka rihmülekanded.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#70

(18-03-2013, 23:13 PM)metsakohin Kirjutas:  Miks üldse teha elu nii keeruliseks ja leiutada ise igasugu süsteeme.

Esitame retoorilise küsimuse - miks üleüldse ise asju tehakse? Plusse, lugupeetavad, on asja juures mitmeid, samuti võlusid. Omaette teema on protsess. Ilus on vaadata ka teemat, kus tammetonu ja v6sa hüdraulika-asja arutavad Smile. Kas see pole siis seda isetegemist väärt?
Kamoon, lugupeetavad! Projekt,nagu ma juba ütlesin, on mõttes kujunenud pikemat aega. Raudvara on olemas. Kui me ei suuda momendiks, kui aeg on küps asja tegema hakata, välja mõelda hüdraulilise ülekande parameetreid, mille järgi süsteem kokku panna, siis tuleb see masin tavalise skeemi järgi - mootor, käigukast, reduktor, peaülekanne jne. Hüdrostaatilise ülekande kasuks räägib asja käsitsemislihtsus, vahest ka lihtsam ehitada. Murutraktorit ei saa/ei taha kasutada doonoriks, sest olemasolevad sillad ei ole päris need, samuti on murukate sillad vertikaalse vedava võlliga. Igasugused kettülekanded jäävad samuti ära - olen korra proovinud ja ei meeldinud. Katsun hakkama saada kas kiilrihmade või veel parem - hammasratasülekannetega. Hüdrostaatika puhul jääks kogu see jama aga ära.
Siin teemas hakkasin seda asja urgitsema aga mitte ainult selle pärast, et mulle endale oleks tarvis leida lahendust. Pigem selle pärast, et vahest üheskoos saame selles paljudele tundmatus teemas pisut targemaks.


Vasta
#71

(18-03-2013, 23:36 PM)Tift Kirjutas:  Siin teemas hakkasin seda asja urgitsema aga mitte ainult selle pärast, et mulle endale oleks tarvis leida lahendust. Pigem selle pärast, et vahest üheskoos saame selles paljudele tundmatus teemas pisut targemaks.

Jälgin teemat huviga- huvitav kuidas sellisel isendil siin hakkab olema lugu õli kuumenemisega, ei aeta ju ainult mullahunnikut lahti vaid liigutatakse tervet masinat koos inimese ja koormaga ? Ju enamus saab aru millele vihjan Smile. Kui võtta arvesse, et iga mutike jõuab kartulikonksuga selle kartulivao lahti tõmmata ja kui juba selline töökoormus õli keema ajab, siis sellist masinat see mutike vaevalt nööriotsas järgi veaks- vastasel juhul ajaks ju nelja rattaga käsikäru ka asja ära ...kui suur see õlipaak sellise koormuse juures peaks siis olema ? Big Grin
Tahaksin ka enne neist asjust aru saada kui ehitama hakkan....
Vasta
#72

Muidugi kui on eesmärgiks ehitada peenarde vahel veerev mootoriga aiakäru,siis piisab tõesti ca 5 kW väljundvõimsusest.Samas ei ole ma kindel,et sellist HM kohe leidub,mis otse nii madalal pöördel töötaks,et vahetult VAZ silla külge kinnitada oleks võimalik.Enamuses HM on istatud ikka tugevalt aeglustava reduktori otsa.Selline lisareduktor teeb aga sellise väiketraktori elegantsile hävitava löögi,siis ei saa enam õiustada hüdroülekannet sellega,et puudub kohmakas mehhaaniline transmissioon.Muidugi see on õige,et loomisrõõm on ka midagi väärt,kuid antud masina puhul oleks kindlasti lihtsam kasutada mingit variaatorit-samuti lihtne juhtida ja rõõmu nii masina valmistamisest kui kasutamisest küllaga.Muidugi kui õnnestub kusagilt hankida sellised pumbad ja mootorid,mis otse sobivad,siis on ehitamine lihtne.Loomulikult peab siis olema ka selline väikese võimsusega sisepõlemismootor,muidu läheb asi proportsioonist välja.

www.tammetonu.ee
treimis - jm. metallitööd.
Vasta
#73

Jätkame kontseptsioon väljaselgitamisega... Huvitav arutelu tekib siis, kui kaasvestlejad numbrite ja faktidega kostitavad.

Kas koormat kannab vedav sild või juhtiv sild. Mis on juhtiva silla rattamõõt (ilmselt oluliselt väiksem)? Kas on välja pakkdua koormuste jaotus tühjalt/täis masina puhul esi- ja tagatelje puhul?

Väike ratas vajub sügavamale ja kui teha saska analoogial, siis võib koormat kandev väikese rattaga esisild tekitada olulise veeretakistuse... Ehk masina liigutamiseks vajaliku jõu saamiseks tuleb mõlema telje jõud kokku liita.

Suurusjärku see vast ei muuda (kuigi, mine tea), kuid kontrollima peab. Sest mingi 8" ratas vajudes 300kilose koormuse all kamarasse 5 cm tekitab oluliselt suurema veeretakistuse, kui sama palju vajuv 13" ratas.

Samas betoonil või kõvakstallatud kruusal ei oma see olulist kaalu (mõju on sajandikes). saan aru, et plaanitava liikuri peamine kasutusala saab olema kõval pinnal...

Teine küsimus tuleb hüdraulikast: kuidas plaanid kiirust seada? Teed möödavoolu kägistamisega õli mootorisse sundides või paned jaguri survepoolele?

Vaadates hüdromootorite andmeid, siis tundub, et alandava reduktorita ei pääse - momenti jääb väheks ja pöördeid saab palju. 1:3 peaks olema üsna sobiv (HM pöörded nii 750, küsitav pöördemoment 35 tuuris). Viidatud tabelis kenasti keskmised näitajad mootoritele. Mahuks näiteks 80 kuupi - see määrab ka pumba mahu.
Vasta
#74

Vabandan ette kui loll jutt, kuna mul pole aimugi vintside reduktorite ülekannetest ja nende vastupidavusest pöörete ja pikema töötsükli suhtes. On neid ju aga kindlasti ka erineva kiirusega ja mõni selline aitaks ehk sellise väikese "põka" intelligentsi säästa.
Kiiruse muutmiseks piisaks ehk mootori pöörete muutmisest. 1000 ppm siia-sinna peaks ju olulise vahe kiiruses (h-pumba tootlikuses) andma. Liigub ju ka h-silinder gaasi andes poole kiiremini kui tühikäigul. Jagajaga saaks edasi-tagasi käigu tekitada ja kogu moos ..- ei hakata ju selle masinaga peenarde vahel rallit sõitma ..Smile .
...hoiatage mind enne kui millegiga loopima hakkate ..Big Grin!

reguleeritava töömahuga aksiaal-kolbpump võiks ka abiks olla..
Vasta
#75

(19-03-2013, 17:17 PM)maitus Kirjutas:  ...
reguleeritava töömahuga aksiaal-kolbpump võiks ka abiks olla..

Palju see nüüd kallim oligi tavalisest?Rolleyes

Mootori pööretega saab muuta kolm korda (1200-3600). Iseküsimus, kaua seda lahjat 4 krpmi taluda suudavad nii kõrvad kui rahakott (kütusekulu).

Ning tühikäigul pole ottomootoril pöördemomenti ollagi (sellest aga tekib võimsus ehk seda ka ei ole).
Vasta
#76

Kas seda tühikäigu võimsust vajagi on kui vintsi reduktor vahel on ?
Vasta
#77

Tihti kasutatakse vintsidel tiguülekannet,mille sisehõõrdumine on suhteliselt suur,kuid alates ülekandearvust 1/40 loetakse neid isepidurdavateks.Muidugi kasutatakse ka teist tüüpi reduktoreid koos piduritega.Mingil uunik(vist Fordsonil) traktoril oligi peaülekandes kasutatud tiguülekannet.Häda oli selles,et teda ei saanud käima lükata.

www.tammetonu.ee
treimis - jm. metallitööd.
Vasta
#78

(19-03-2013, 17:31 PM)maitus Kirjutas:  Kas seda tühikäigu võimsust vajagi on kui vintsi reduktor vahel on ?

Vintsi ülekande arv on kümnetes kordades. Pahatihti tiguülekanne, mis kannab momenti üle vaid ühes suunas ja kulutab päris palju energiat sisehõõrdumisele.

Meil on vaja alandada (või momenti võimendada) korda 10, mitte korda 50...
Vasta
#79

Sain ka väikse arvutamise peale sama tulemuse, et 1:0 oleks paras reduktor.
Tuli välja nii, (võtsin aluseks 10 km/h max kiiruse pööretel 2500 ppm)et kui kasutada reduktorit 1:7.5, siis oleks liikumiskiirus 1000 ppm juures 4 km/h ja 2500 ppm juures 10 km/h. Seda siis sel juhul kui rattatiir on 2m ja tagasild 1:4. Aga jah, kas tuhande juures hinge kinni ei võta..? Mulle aga tundub, et 10 km/h on mootoriga aiakärule isegi natuke liiga suur kiirus, nii, et kasutada võiks ka suurema ülekandega reduktorit. Lühemat aega annab ju ka natuke gaasi juurde vajutada..- ega sellega ju turule taimede järgi ei minda- ju ikka kõik käe-jala juures on...Smile.
Sellised väiksemamõõdulised reduktorid ei tohiks ju küll mingi haruldus olla, ei pea ju ilmtingimata MTZ -i juppe kasutama..Smile. On selliseid reduktoreid käiadel ja igasugusel muul tehnikal mis tundide ja koguni nädalate kaupa el. mootori otsas tööd teevad. Ma küll ei uurinud põhjalikult, aga üks selline sait näiteks: http://www.elektrimootorid.com/index.php?page=143
Krutitakse ju sellistega igasugu uksi kinni ja lahti, liigutatakse edasi-tagasi konveiereid jne..mõni selline sobiks kindlasti suurepäraselt oma omadustelt ja ka mõõtmetelt.

Tegelikult saaks ju sapaka mootoriga üsna uhke tagarataste veoga käru teha ..Smile

Kui selle h-mootori mingi nipiga käigukasti asemel mootiri siduri külge saaks, siis oleks ka asjal jumet rohkem...saaks kohapealt startimiseks mootori pöördemomenti tõsta.

Vabandust- ..hüropumba ikka Smile

Ja postituse alguses peab olema reduktori ülekanne 1:10 mitte 1:0... meie kasuks..Smile. Pean hakkama ikka eelpostitusi läbi lugema Smile.
Vasta
#80

Natuke pildimaterjali platsilt.

http://nagi.ee/photos/pildidplatsil/2209...et/240872/
http://nagi.ee/photos/pildidplatsil/2209...et/240872/
http://nagi.ee/photos/pildidplatsil/1352...et/240872/
See käigukasti väljavõte on ettte nähtud aks-kolb pumba käitamiseks GAZ 53 kastilt . minuteada sarnast väljavõtet mujal ei kasutata ja sai hea tutvusega ainult Meletopoli tehasest Ukrainast. Hüdromootor on demonteeritud vene järelveetava 22 meetrise korvtõstukilt mida käitas NS 10 pump (mis on ka vana MAZ roolivõimendi pumbaks) ja reduktor on AP-17 korvtõstuki tigu reduktor nii pöördeks, kui ka redeli välja- sisse liigutamiseks Palju muud veel peidus lume all kaetult Big Grin

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne