T-25´'le laiemad rattad
#41

(04-01-2014, 23:14 PM)diesel Kirjutas:  kui kellelgi laiade papude aretajaist juhtub neid 9,5x32 susse üle jääma siis paluks lahkeste mulle pakkuda. no kui ikka väga ei pragune ja kasutada kõlbavad, siis hõõruks kaupa küll.
soodsaimad uued on 170 rubla tükist ja seda ei taha rahakoti paksus hästi lubada.

Ei saa aru, miks keegi teise teemat reostab ostukuulutusega. Selleks peaks olema turuplats.
Teisalt miks kuradima pärast peaks keegi andma odavalt rattaid ära, kui eestlane on nõus maksma 200euri per ratas (rehv+velg) isegi mõranenud detailide eest. Seega endal vähemalt tekib küsimus: Mis asi on soodne ja kelle jaoks.

Veidi teemasse juurde.
http://www.ss.lv/msg/lv/agriculture/agri...kjdmj.html
T30a69, uuemat tüüpi t25a teiste sõnadega.
[Pilt: agriculture-agricultural-machinery-wheel...-3.800.jpg]
[Pilt: agriculture-agricultural-machinery-wheel...-4.800.jpg]

Roolivõimu süsteemist paar pilti, kui tõesti tahetakse üle 10" rehve ka ette panna. Seljuhul tuleb kindlasti mõelda ka roolivõimu peale. Siin näha ka 2 hüdropumpa paraleelselt mitte üksteise järgi.

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta
#42

(05-01-2014, 13:18 PM)unimüts Kirjutas:  ...miks keegi teise teemat reostab...
minu paha, vabandan ja palun võimekamatel kustutada.
Vasta
#43

(03-01-2014, 21:32 PM)mlsluik Kirjutas:  Sisu keevitatakse teine või pannakse poltidega orginaal kilp sisse.
   

Otsisin oma CK-4 rattad kuuri alt välja ja hakkasin sobitama.
See ülaltoodud pildi lahendus ei ole hea, kus ainult sisu on ringi tehtud. Kuna CK kilbid on suure kumerusega, siis ühtepidi ei saa puht füüsiliselt neid alla panna, kuna rehvid lähevad vastu poritiibu küljega. Ja teistpidi jäävad rattad liiga eemale. Murrab üleliia pooltelgesid, pluss metsas puude vahel halb õiendada.
Kõige parem ongi selline variant, nagu Ksf unimüts välja pakkus. Et teha kilp CK-4 velje sisse sirgest plaadist. Selliselt jääb rehvi külg mõned sentimeetrid kaugemale poritiivast ja traktori laius sisuliselt samaks, kui seda on originaalrataste ja "õigetpidi" kilpidega.
Niisiis oleks vaja plaadid teha. Uurisin plasmalõikuse hindasid. Lõikus ise suht talutav, aga metall kallivõitu. Keskeltläbi läheks 100-120.- kanti nende sõõrikute tegemine. Ja see pole veel siis päris valmislahendus, vaja ka kuidagi augud saada plaatidesse, nii velje kui ka rataste traktori külge kinnitamiseks.
Tekkis aga selline mõte CK-4 originaalkilpi vaadates.
   
Kui lõigata kilp pooleks täpselt keskelt. Selle teostamisega oli parasjagu nikerdamist. Suurimaks probleemiks märkimine. Ringjoon peab olema ilusti ühekaugusel kilbi servast. Järgnevalt natuke ketaslõikuri tööd ja tekkisid kaks sellist detaili.
   
Ja nüüd põhiasja juurde. Tekkinud väiksema kilbikupli teistpidi pöörates ja asetades selle suurema kilbirõnga sisse tekib see, mis vaja. Nii kilbi sise- kui ka välisplaadi äär on täpselt samal tasapinnal. Ehk siis tegu nagu sirge plaadiga ja seda ju vaja oligi. Vaja ainult ringkeevitusega tagasi kinni panna. See plaanis teha sirge malmlaua peal. Tõmban mõlemad kilbiosad aukudest kinni, et keevitusega kõveraks ei tõmbaks.
   
Aga enne kahe kilbiosa keevitamist on kilbi keskava ja rattapoltide augud ringi vaja teha. Augud täis keevitada ja siis keskava treida 180mm peale. Originaalis kuskil 145mm kandis. Õnneks treimisega nüüd enam probleemi pole, detail juba juppmaad väiksem ja mahub ilusti pinki.
   
CK kilbil rattapoltide aukude juures topelt tugevdusrõngas ka juba olemas.
   
Muidugi sellise väikse põka all ilmselt ilma ei juhtuks ka mitte kui midagi.
Eks näis, mis sellest välja tuleb. Vähemalt esialgu paistab niimoodi päris hea. Jääb suur osa rahast tasku ja puurimist ka on vähem. Vaja ainult kuus rattapoldi auku teha, mis peaks saama lahendatud treipingis. Lisaks peaks olema velje kilp sellise tekkinud kolmnurkkumerusega tunduvalt tugevam läbipaindumise suhtes, kui lihtsalt "trumminahast" plaat.
   
Kes aga ei viitsi sellist vaeva näha, siis laserlõikusega saab plug and play plaadi teha. Viska aga selline joonis ette ja valmis ta ongi.
   
Plasmaga minu uurimise peale tuli vastus, et poldiauke teha ei saa.
Üks teine mure ka. Liigutasin neid SK rattaid ja on ikka teised jube rasked.
Peale veeretamist jäi silma, et rehv võngub jupp aega kohapeal. Natuke uurimist ja tuli selgus. Keegi kunagi on pannud õhukummid vett täis millegipärast.
Lõin rõhku õhukummi juurde ja keerasin ventiili alla. Välja sain enamuse, aga kuidas ülejäänu kätte saada?
Ei tahaks hakata rehvi maha võtma, kuna lahtipressimisega veljelt ilmselt juba jupp jama. Vene aeg vist oli mingi spetsjom seade nende õhukummide täitmiseks ja tühjendamiseks?
Joogikõrre saaks vast ventiilist sisse ajada küll, aga millega imeda?
Vasta
#44

mingi pehmem silikon voolik ja suurem süstal? Rolleyes
miks neid rehve on täidetu ei tea aga maasturi mehed täidavad oma rattaid tasakaalustamise eesmärgil nii vedeliku kui ka graanulitega
Vasta
#45

Natuke OT aga mitte liiga: selliste veljelõikuste juures saab kasutada rummu otsas pööramist. Kui see rumm pöörleb (auto) mootori jõul ja rellakat hoidev käsi kindel on, võb väga täpseid rattaid (taas)luua.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#46

Ei tahaks hakata rehvi maha võtma, kuna lahtipressimisega veljelt ilmselt juba jupp jama. Vene aeg vist oli mingi spetsjom seade nende õhukummide täitmiseks ja tühjendamiseks?
Joogikõrre saaks vast ventiilist sisse ajada küll, aga millega imeda?


Pakuksin välja sellise seadme nagu külmkapi kompressor. Sai kunagi edukalt kasutatud kummide pumpamiseks. Samas on võimalik seda ka imema panna kui ühendad pumpamise vooliku imemise poolega. See jutt siis kehtib õhu imemise kohta.

Vedeliku imemiseks kasutas siinsamas foorumis keegi suruõhu pealt töötavat pesupüstolit. Eemaldad paagi, ning ühendad vooliku imitoruga. Katsetasin ja toimis väga hästi.
Vasta
#47

Vedelikku saab imeda igasuguste tolmuimejatega. Ka tubasega. Kui tal vedeliku luba ei ole, tuleb mingi potsik vahele aretada, kuhu vesi jääb. Ka õli ja kütus lähevad selle meetodiga ühest vaadist teise nii et lust vaadata. Bensuga ei soovita siiski katsetada, tolmuimejas käib õhuvool harjade vahelt ka läbi...

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#48

[Pilt: ris21.jpg]

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#49

(08-01-2014, 22:30 PM)oop123 Kirjutas:  Vedeliku imemiseks kasutas siinsamas foorumis keegi suruõhu pealt töötavat pesupüstolit. Eemaldad paagi, ning ühendad vooliku imitoruga. Katsetasin ja toimis väga hästi.

Ükskõik millest tekitad õhuvoolu noolega näidatud suunas, hakkab alt imema. Olgu tolmuimeja, kompressor või muu käepärane. Vaja vaid kolmikut.


Manustatud failid Pilt (pildid)
   

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#50

(08-01-2014, 20:17 PM)meli666 Kirjutas:  ...
Tekkinud väiksema kilbikupli teistpidi pöörates ja asetades selle suurema kilbirõnga sisse tekib see, mis vaja. Nii kilbi sise- kui ka välisplaadi äär on täpselt samal tasapinnal. Ehk siis tegu nagu sirge plaadiga ja seda ju vaja oligi. Vaja ainult ringkeevitusega tagasi kinni panna. See plaanis teha sirge malmlaua peal. Tõmban mõlemad kilbiosad aukudest kinni, et keevitusega kõveraks ei tõmbaks.
...

Õige lähenemine.Cool

Miks põksi kilpi ei kasuta? Pääseks puurimisest-sobitamisest?
Lõigata oleks küll tülikam...

Tsentreerida saad poldiavadest rehvi istepinnale. Sobiva konksu üle veljevõru serva mõõtmiseks saad ilmselt isegi tehtud...

Kui poldiavade servadest on rehvi istepind võrdsel kaugusel, jääb viskama vaid veljevõru deformatsiooni ja rehvi ebaühtluse võrra.
Kui vanade rehvide puhul pead valima, kas teed kilbid konkreetse rehvi jaoks (vana rehvi deformeerumise ulatus ja iseloom on teadmata) või ajad südamiku tsentrisse rehvi istepinna suhtes veljevõrul. Seda viimast Sa ilmselt teha ei taha, kuna eeldab rehvi mahavõtmist.

Traktori all keerutamine on ka võimalus saada asi täpselt jooksma, kuid peenhäälestust on üsna tülikas teha niiBig Grin

Millimeetrisest täpsusest on südamiku ühendamisel küllalt - niikuinii ei kannata nende eelajalooliste sõõridega täiskäigul kuigi kaua sõita. Metsas-põllul ukerdades pole väike ekstsentrilisus aga probleemiks.

Rehvitühjendamise vidina pilt juba oli. Imeda poel seal midagi - ajad rehvirõhu paika ja topid tolle sifoontoru ventiilisüdamiku (traktoritel saab tolle peenikese omakorda eemaldada) asemele. Rehvirõhk sunnib vedeliku vabatahtlikult väljuma.Big Grin
Vasta
#51

(08-01-2014, 22:30 PM)oop123 Kirjutas:  Ei tahaks hakata rehvi maha võtma, kuna lahtipressimisega veljelt ilmselt juba jupp jama.
Mis jama ikka,kui juba põks olemas siis ju ka press olemas.Rehv aiste alla ja pressid,vajadusel asjatad kuvaldaga veel pisut.Alles eile Pressisin sedaviisi 53 velgedelt rehvid maha.
Vasta
#52

Vitsad sain üksi maadeldes käsitsi kuidagi maha.Kanalile 2 relsssi risti üle ja sinna peale ratas kumerus üleval ja relss vastu velge.Kraana hetkel kolmnurga otsas ja tolle telje alla ladusin teise velje ja siis põksil aisad alla,algul rattad maast lahti,aga kuvaldaga pisut õpetust ja nii roniski velje rehvilt maha.
Vasta
#53

Natike teise nurga all peab olema see imeja toru. T kuju pealt pead Y kuju alla toru saama, siis hakkab imema ka.

mida paraleersemad "imeja" toru ja suruõhu toru on, seda ideaalsem on.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#54

Velgede keevitamisel võib olla abi ka paarist vastava pikkusega loodist ehk pannes pikema loodi risti üle velje ja siis lühema loodi keevitatava osa peale ja neid siis paraleelselt liigutades peaks asja piisavalt täpseks küll saama kinni keevitamiseks. Kõik peaks toimuma ka loodis ja sirge aluse peal.
Vee saaks ehk mingi vaakumpumbaga sealt kätte (mingid kummipaatidest õhu väljaimemiseks kasutatavad pumbad on olemas).
Vasta
#55

http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=45840

Teises postituses pilt ja jutt. Imeb lohvi kokku ja vee pressib välja.

Bedford Blitz CF350 Madel(1980), K-750m(1965), GAZ 21(1964), GAZ 66-01(1977)
Vasta
#56

Pressimise kohapealt on proovitud t-150 rehvi maha pressida mis kaua peal olnud(20aastat) jcb541 upitajaga mis kaalub 7800kg ja isegi sellega oli tükk nokitsemist ennem kui lahti tulid...
Vasta
#57

Enne mahapressimist kalla pool liitrit diislit vahele ja lase päeva nii seista. Üle poole liitri pole mõtet- immitseb läbi ja rikub õhukummi.
Vasta
#58

Doni juhtrehvid üks ühele 25-le alla! Endal olemas, ei mingit porri Smile
Vasta
#59

Mis mõõduga need Doni tagarehvid muidu on?
Vasta
#60

Kuskilt veerisin- Don esi: 30,5" * 32" ja juhtratastel e. taga: 18,4" * 24"
CK-4 esiratas 15" * 24" ehk 400 x 610mm
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 3 külali(st)ne