GAZ 52-04 (SAZ-3503)
#21

(16-12-2009, 11:32 AM)Maz500 Kirjutas:  Huvitav millal muutus GAZ 5204 nina? Nt 1978.a masinatel on veel kitsaste ribidega ja teistmoodi kujundusega nina kui 1980.a omadel.
Osadel GAZ 5204 oli esiosa(võre) värvitud valgeks osadel aga autoga sama
värvi,kas keegi oskab seletada on see valgeks värvitud osa hilisem
omalooming või tehase poolne töö?
Samas huvitav,et see masin pole kapitaal remonti saanud seda võiks omamoodi
imeks küll pidada.
Igal juhul eduSmile masinaga.

Nina muutus toimus ca 1985. a. Kõikide gaz 52 tüüpide ninad olid alati värvitud kabiiniga ühte tooni, selle aja värvigammas olid valdavalt tumedam gazi sinine ja harvem helesinine, tumeroheline, väga harva beež. Kõikide 52 mudelite välised valgusseadmed olid kuni tootmise lõpuni 1990 vanemat liiki ehk nina küljes olevad suunad gabariidi olid väiksed ja valge klaasiga, tagatuled ümarad üleni punased. Ülaltoodud pildil on 52 puhul valged/oranžid tuled omaaretus. Tihtilugu hakkasid hilisemal ajal ekslikult nõudma E tähistusega tulesid ennasttäis ja ebakompetentsed ülevaatuspunkti töötajad, seega ka siis uuemate tulede paigaldust mudelile 52.
Ka gaz 53-l peale nina muutust tulid autod uutena umbes aasta jooksul vanade tuledega, hiljem juba uute valge/oranži klaasiga suuremad suunad ja tagatuled samuti. Valget esinina kasutati uue võrega Gaz 53-l tihti, aga see ei olnud alati reegliks, oli ka samuti, kuid harvem, nagu 52-l kabiini värvi. Rohelist värvi tsiviilteeninduses kasutataval 53-l ei olnud kunagi nina tehasest tulles valge. Samuti ei olnud näiteks ka rohelise ZIL 130 puhul nina värvitud valgeks (militaarvärv).

Tehasest on lühikese raamiga kalluri baasauto margiks GAZ 52-02
Vasta
#22

Ehk Lp.kasutaja Taruvaras oskab öelda,millal asendusid GAZ 52l ameerika tüüpi esitulede klaasid ,E2 kirjaga esitule klaasidega? Ma ise siiani olen arvanud,et see toimus 1978,kuna siis tolle aegse partei kommitee käeskkirjaga hakati nii mitmeidki asju euroopalikumas suunas muutma.

Teema algatajale endale oleks ka küsimus: nimelt kas on lootust,et tekib siia ka fotosid kapoti alusest hinge elust?



Vasta
#23

(18-04-2011, 13:45 PM)Maz500 Kirjutas:  ...millal asendusid GAZ 52l ameerika tüüpi esitulede klaasid ,E2 kirjaga esitule klaasidega? Ma ise siiani olen arvanud,et see toimus 1978,kuna siis tolle aegse partei kommitee käeskkirjaga hakati nii mitmeidki asju euroopalikumas suunas muutma.

Ma pakuks aastakese varem, Iz ja zaz toodang oli 78.- ndal juba uute tuledega, vast gaz-id ka. 75-.ndal olid kõigil autotehastel veel raudselt vanad ameerika valgusjaotusega lambid, peale Vaz-i muidugi.

Vasta
#24

(18-04-2011, 13:45 PM)Maz500 Kirjutas:  Teema algatajale endale oleks ka küsimus: nimelt kas on lootust,et tekib siia ka fotosid kapoti alusest hinge elust?

Kui huvi on, võin maal käies kapoti alt ka pilte teha. Ilmselt ca nädala pärast saan postitusse pildid juurde lisada.
Tehnilise poole pealt veel küsimus: hetkel on mul eelmise omaniku jutu järgi väidetavalt karburaator timmitud väga ökonoomsele reziimile. St sõitma hakates gaasi andes on oht väikeste pöörete peal välja surra, kipub nagu pisut puterdama.
Kas karburaatori timmimine on raketiteadus või saab sellega pisut näppe määrides hakkama küll?

Kassisõber
Vasta
#25

'Reixmees Kirjutas:Kui huvi on, võin maal käies kapoti alt ka pilte teha. Ilmselt ca nädala pärast saan postitusse pildid juurde lisada.
Tehnilise poole pealt veel küsimus: hetkel on mul eelmise omaniku jutu järgi väidetavalt karburaator timmitud väga ökonoomsele reziimile. St sõitma hakates gaasi andes on oht väikeste pöörete peal välja surra, kipub nagu pisut puterdama.
Kas karburaatori timmimine on raketiteadus või saab sellega pisut näppe määrides hakkama küll?

Huvi on ikka, ma pole siiani nagu pihta saanud kas sul on ühe lõõriga karburaator K-22G või kahe lõõrine K-126?




Vasta
#26

Möödunud pühapäeval sai "kiisukesele" elu sisse puhutud. Üldiselt talvise seismisega midagi otseselt ära polnud lagunenud, vesi sisse ja peale mõnda käivitamisüritust ta põrisema hakkaski. Imelik on see, et eelmisel kevadel vahetasin vanad ja mõranenud radiaatorilõdvikud ära ja praegu on juba jälle väikesed pindmised mõrad kummi sisse pugenud. Ilmselt pole kummidetaile ikkagi mõtet Vene omasid paigaldada - need lihtsalt ei kesta.
Kuna pühapäev osutus ilmastikutingimuste poolest selle aasta kuumimaks, sattusin kassi näppimisel nati hoogu. Seoses ülevärvimise ideega, siis otsustasin masina kabiini legoks teha. Päris kõike veel laiali lammutada ei jõudnud, aga midagi siiski. Lammutamisprotsessi käigus süvenes minus mõte, et pintsliga värvimine on vist ikka üks üsna pornograafiline idee, ning ilmselt peaks selle mehhanismi siiski värviga üle pritsima. Kuna mul värvipritsimise kogemust varnast võtta pole, siis teadjamad mehed võiksid arvamust avaldada, kas isehakanud entusiastil tasub üldse värvimisega põllu peal mässama hakata?

Mõned pildid ka:
[Pilt: gaz5.jpg]
[Pilt: gaz6.jpg]
[Pilt: gaz7.jpg]
[Pilt: gaz8.jpg]


Kassisõber
Vasta
#27

Kui sul pole suur töö, tõsta korra kapott üles ja vaata, mis markeeringuga sul küünlad seal reas-6-sel peal on. Kas on A-11, CE-100 vms?
Otsin enda vanadele reserviks järgmist vahetust, a raske on leida neid vana tüübi omi. Moodsamad variandid, näit NGK-de müüjad, vast sobiks ka sinna, a pean uurima kuidas need vene vanad ja kaasaegsed omavahel sobivad (näit (B-8-H(s) vms). Tänud!


[quote='Reixmees' pid='262937' dateline='1303888464']
Möödunud pühapäeval sai "kiisukesele" elu sisse puhutud.
Vasta
#28

(28-10-2011, 15:43 PM)koterman Kirjutas:  Kui sul pole suur töö, tõsta korra kapott üles ja vaata, mis markeeringuga sul küünlad seal reas-6-sel peal on. Kas on A-11, CE-100 vms?
Otsin enda vanadele reserviks järgmist vahetust, a raske on leida neid vana tüübi omi. Moodsamad variandid, näit NGK-de müüjad, vast sobiks ka sinna, a pean uurima kuidas need vene vanad ja kaasaegsed omavahel sobivad (näit (B-8-H(s) vms). Tänud!


[quote='Reixmees' pid='262937' dateline='1303888464']
Möödunud pühapäeval sai "kiisukesele" elu sisse puhutud.
Vabandust, et vastan nii hilja aga küünla peal olid kirjad "Classic C71C"

Kassisõber
Vasta
#29

On vahepeal ka miskeid remondi töid või arenguid olnud?


Vasta
#30

Nüüd panen küll huupi. Ei ole kodus ja ei pääse paberite juurde.
Nagu seda küünla marki lugesin, kangastus mul silme ette Jawa. Kui seal küünla peal on veel PAL märk, siis ongi nii. Need küünlad aga ei ole mette kõikse sobivamad siis.
Kontrollige fakti
Vasta
#31

Ma arvan, et tegu firma "CLASSIC" küünaldega mis on väga odavad võrreldes näiteks "NGK" küünaldega. Müüakse meil saarel "Tarmo poes" Peaksid olema ikka sobivad.
Vasta
#32

Kuna 2011 aasta suvel hakkas masina värv kahtlaselt kooruma ning vene plekk tundub olevat eriti õhuke ning roostealdis, siis sai sügisel Bauhausi värviosakonnast paar purki värvi ostetud ning masinale edasise roostetamise peatamiseks uus värv selga.
Ei saa just väita, et värvilahendus oleks olnud ootuspärane, aga kuna pole olnud väga palju aega selle vanakesega mässata, siis parem ikka kui niisama kätte ära ussitab. Tulevikus on alati võimalik silmale ilusamaks võõbata.
Küünalde poole pealt - kevadel plaanis tehniline pool kriitilisema pilguga üle vaadata. Need küünlad, mis seal peal, on eelmise omaniku pärandus.
Paar pilti ka:
[Pilt: gaz9.jpg]
[Pilt: gaz10.jpg]

Kassisõber
Vasta
#33

Värvilahendus on huvitav. Samas küsiks, kaua sellise varjualuse püstitamine aega võttis`?


Vasta
#34

(01-03-2013, 10:19 AM)MAZ Kirjutas:  Värvilahendus on huvitav. Samas küsiks, kaua sellise varjualuse püstitamine aega võttis`?
Varjualuse ehitab suvel 2 mehega valmis 1 täispäevaga.
Mul oli nii, et karkassi panime 1 päevaga püsti ja eterniidi ladusin mõni nädal hiljem peale. Plaanis on veel küljed vertikaalselt paigaldatud kooritud kuusepilbastega kinni panna.

Kassisõber
Vasta
#35

Kui suur see ehitus on mõtlen m2?


Vasta
#36

(01-03-2013, 13:22 PM)MAZ Kirjutas:  Kui suur see ehitus on mõtlen m2?

Katusepinda on laiusesse umbes 6 ja pikkusesse 7 meetrit. Postide vahel vast meetri-pooleteise võrra vähem ruumi nii pikkusesse kui laiusesse, seega umbes 30m2 kanti peaks olema kasulikku pinda.
Mul seisis 1 talv hobijeep maal lumehanges ja nii see varjualuse idee tekkis. Varjualune sai alguses ehitatud selle arvestusega, et 2 sõiduautot peaks lahedalt ära mahtuma. Teise sõiduauto varu oli vajalik selleks, kui peaks mingi VAZ, Mosse või Volga hullus peale tulema.
Aga tuli hoopis vene kastika vajadus peale ning õnneks see elukas mahtus ka sinna ilusasti ära Smile

Kassisõber
Vasta
#37

Puitehitusega kokkupuutunud inimesena soovitan esimesel võimalusel nii külg- kui otsaseina korralikud diagonaalid sisse panna(süvista püstpalgi sisse,muidu võtab uskumatult suure ruumi ära),muidu vajub ehitis varem või hiljem inetult viltu.Väike töö ja materjalikulu,kuid külgpüsivus suurusjärk suurem.

Suure lumega aastal võiks katust keskelt paari ajutise toikaga toestada samuti.

www.tammetonu.ee
treimis - jm. metallitööd.
Vasta
#38

Ehitisel pole iseenesest viga, kuid ma leian,et viilkatus on parem. Kui selline lamekatus. Juba sellepärast,et lume erisurve jaotub ühtlasemalt ära ja sulades vajub ise alla.
Ise tegin analoogse kuuri aga väiksema ning katus sai valesti tehtud ja nüüd saan iga talv korralikult sealt lund kühveldada.


Vasta
#39

Lisaks võiks soojal suvel tugipostidesse maast u.20 cm kõrgusele u.tollijämedused allpoole kaldu olevad augud puurida ja sinna u.kuu aja vältel näiteks vana mootoriõli kallata.

www.tammetonu.ee
treimis - jm. metallitööd.
Vasta
#40

Kuna varjualuse ehitamisel oli peamiseks eelduseks lihtsus ja paigalduse kiirus, siis viilkatuse peale eriti ei mõelnud. Katuselt lumekoristusega olen arvestanud. Eelmisel kahel talvel viskasin katuse puhtaks siis, kui sinna oli kogunenud pisut alla meetri lund (selle koguse peale oli mõningane läbivajumine täitsa silmaga märgatav. Samas on kõrval asuv maamaja viilkatusega ning ega selle eterniidi pealt samuti see lumi just ülemäära ladusalt maha vajuma ei kipu (olen ka selle viilkatuse pealt eelmised 2 talve usinasti lund rookinud). Plekkkatusega on asi lihtne ja mugav, sulaga libiseb ilusti lumi maha.

Diagonaalid tuleks tõesti mingi aeg lisaks panna ja see allapoole kaldu olevate õlitusaukude tegemine tundub olevat ka täitsa väärt idee. Ma esialgu mõtlesin, et kui tugipostid alt mädaks lähevad, toestan vastava posti ära, saen/kaevan alt mäda osa välja ja valan normaalse vundamendi alla. Aga seda tööd siis annab regulaarse õlitusega pisut edasi lükata.

Kassisõber
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne