Anker Sichelrad komplekteerimisel
#1

Tere kõigile. Mina olen üks loll uustulnuk ja küsiks abi.

Sattus mulle ammu kätte selline (täiesti sõiduvõimeline kui rehvid alla panna)isend. Olen koguaeg hoogu võtnud ja nüüd hakkaks tegema. Üritaks teda pisut kõpitseda ja pisut suunavaid nõuandeid oleks seega vaja.
Sisuliselt kõik mis kunagi oli kroomi all on vaja välja vahetada (või üle kroomida mis on vastikult kallis nagu ma aru olen saanud)
1. (Põhiline) Pakkuge mulle korralikke velgi - kasvõi siis veneaegset kroomi.
2. (Põhiline) Pakkuge kroomosasid alates sadulast lõpetades porilaudadega.
3. Andke nõu kuidas triipusid tehakse. Enda arust juba tean aga küsiks üle. Mulle seletati nii lahti et "enne kuivamist tõmbad ðablooni lahti ja siis värv ei jäta teravat serva".
4. Mismoodi käib velo-classic.de tellimine? Kirjutan neile et sellist-sellist juppi vaja ja nemad vastavad? Palju saatmiskulu tuleb? Sealt saaks palju vajalikku ent ma eeldan et seda on ka siin foorumis liikumas.

Iseenesest jooksud-laagrid on korras, midagi ei logise ega ragise. Veljed on läbiva roostega, sadul räbal kuigi peale kannatab istuda, eesmise porilaua ankur on olemas, embleemid - kirjad küljes kuigi maalitud kirjad aimatavad. Raaminumbri järgi peaks olema 33 aasta toode - kunagi uurisin.
Pildid sellest kooslusest (hetkel laialivõetud) saaks nädala keskpaiku või veits hiljem kui keegi tahab näha.
Vasta
#2

Kõigepealt mõtle enda jaoks hoolikalt läbi, mida sa saavutada tahad - kas masina originaali taastada või lihtsalt endale laheda retroliikuri pühapäevasõitudeks ehitada.
Kui oled oma otsuse teinud, siis jää sellele kindlaks - kui taastad, ära mine kahtlaste osade kasutamisega kompromissidele ja kui teed lihtsalt retroratast, siis ära lase õhku täis kollektsionääridel ennast surnuks rääkida, kuidas selline masin tuleb ikka hoopis taastada ja hoopis nende erakogu oleks sellele ainuõige koht jne.

Kui taastada, siis ega sa originaalosade suhteliselt pikaaegsest otsimisprotsessist ja detailide kaupa korda tegemisest ja ka kroomimisest/nikeldamisest ei pääse.

Kui lihtsalt stiilset liikurit selle raami peale ehitada, siis vanakooli välimusega sadulad, käepidemed, juhtrauad, pedaalid, veljevõrud jne jne jne on kõik siiani toormises olemas ja laiast maailmast ka saadaval, kuigi ega näiteks nahksadulad ja käepidemed väga odavad ei ole.
Päris vanade vene tükkide peale ülesehitamist ei soovitaks.

Mõlemal juhul pead arvestama et oma masinasse pead päris palju tuhandeid sisse panema.
Vasta
#3

Eesmärgiks on teha pühapäevasõiduk mis oleks võimalikult restaureeritud (sisuliselt SIISKI stiilne liikur ent võimalikult lähedane). Tegu on minu hinnangul tüüpjubinatega v.a. kahvel ja lenksukäepidemed. Kahvel õnneks igati ok.
Seda et tegu pole 500.- eeguse väljaminekuga olen täitsa arvestanud. Ja müüma/vahetama ma seda ei kavatsegi hakata sest sellel ei näe mingit mõtet.
Vasta
#4

Eks selle - kas nii või naa ja kuiohohoriginaaliks, sellega ju nii, et võib panna alla ka vene rattad (on proovitud - sõidab täiesti, kuigi täna hommikul käis mingi raks ja esiratta võll läks hommikul tööle sõites pooleks), läti porilauad jne. Peaasi, et midagi ära ei rikuta. Hiljem saab ju vahetada õigemate vastu, kui ikka veel viitsimist on.
Aga ega keegi eriti midagi ei paku ja ega kellelgi suurt midagi ilusat - läikivat eriti üle ei ole, vähemalt arvan nii.
Selle velo-classicuga on nii, et mõni kuu tagasi saatsin neile sellise üldise ebamäärae sisuga kirja, et - kuidas läheb, mina olen kõva tegija ja küll ma aga telliks igasugu staffi, kui teil aga oleks pakkuda. Ja ei kirpu ega konna vastuseks. Vb ei saanud kätte, vb ei saanud aru vb oleks pidanud kohe konkreetselt ja kurjalt nõudma. Hinnakiri, mis neil üleval, on aastast 2004(5) ja uuendatud midagi ei ole. Samas lehe järgi nad saksa laatadel osalevad ja arvan, et mõni aasta tagasi nägin neid ise ka oma esimesel ja ilmselt viimasel saksalaada reisil, küll mitte eriti lookas lettidega, aga ikkagi tegutsemas, vb olid ka mingid teised vennad (eks neid velomehi oli teisigi, aga just need ühed paistsid selle classicu tegelasteks sobivat).
Eks selle saatmisega on vast niimoodi, et enne raha - siis toolid. Saatmise kohta ka ei tea, näiteks peaks tulema mulle Saksast alumiiniumist väikese 2-taktilise silindripea - saatmine 18 euri, eks need hinnad on kusagil olemas ja eks neid on erinevaid ka.

Aga selle sirpkahvli kohta - olen jõudnud omadega sinnamaale, et arvan, et kui vanajalgratas, siis mõni huvitavam ja erilisem, mitte 10 tavalist, nii et sellist ratast tasuks teha ja omada minu arvates.
Vasta
#5

Suhtlesid nendega inglise keeles?
Vasta
#6

Ega ilusaid säilinud galvaanikas tükke 1930ndatest palju ei liigu. Aeg ja meie karm kliima on oma töö teinud. Algses galvaanikas on reeglina need asjad, mis on lahti võetud või mida pole muidu kasutatud ja mis on millegipärast kuiva pööningule või köetavasse konkusse pandud. Ülejäänud on reeglina vähem või rohkem viga saanud.

Kui laatadel, kuulutusekeskkondades jm silmad lahti hoida, siis ühtteist leiab, aga tuleb juba ette arvestada, et galvaanika ei ole perfektne.

Värvi versus galvaanikaga seostub veel üks eripära. Nimelt oli meie turul 1930ndatel aastatel "minek" galvaanikas velgede ja porilaudadega ratastel, samal ajal kui Saksas olid levinud värvitud variandid. Ja siis tehtigi meie turu jaoks galvaanika all olevad variandid, kohaliku turu jaoks teised.

Ja veel - veljed olid siin müüdavatel ratastel reeglina kuni 1941. aastani rantrehvile mõeldud, samal ajal kui Saksamaal mingi traatäärisele üle juba kusagil 1930ndate algul. Seega keskelt soonega rantäärisele mõeldud veljed - nn Westwood veljed - olid siin liikunud ratastel 1930ndatel masslevinud, Saksas pole neid aga peaaegu üldse. Esimesed korrad, mil ma Saksa laatadel käisin ja sealseid osi/rattaid vaatasin, olin ma neist nüanssidest üllatunud, nüüd olen sellega lihtsalt harjunud ja tean, et siinsetel teedel vurasid veidi teistsuguselt komplekteeritud rattad kui saksa teedel. Seega - kroomitud/nikeldatud Westwood-velgi Saksast naljalt ei leia.

Mis aga Sinu ratta taastamisse puutub, siis nagu ksfksf! oldomped ja kass juba mainisid, juhindu siin oma vaistust. Ei ole olemas sellist asja, nagu ainuõige restaureerimine/korrastamine, on palju erinevaid lähenemisi, milledel on kõigil oma eelised ja puudused. Üks lähenemine on kõik paljaks ja uus värv/galvaanika peale. Teine äärmus on ainult värviparandused. Samuti saab mitut moodi ringi käia hävinud galvaanikaga. Nn klassikaline meetod on kõik hävinu maha + meeletult ajamahukas eeltöö + uus galvaanika asemele. Eelmisel aastal kasutasin seda meetodit 1940.a. Ilmarise peal, praegu on pooles tegemises samade võtetega 1929/30.a. Rudoni. Teine äärmus on (ajutiselt) panna valed osad, nt 1950-60ndate klassika. Kolmas äärmus (odav hädalahendus) on galvaanika ajutine asendamine alumiiniumvärviga, nii nagu ma tegin oma 1937.a. NSU naisteratta eelmisel suvel näituseks hädapäraselt vaadatavaks.

Igatahes - jõudu tööle Sulle oma Sichelradi taastamisel - vii mingilgi tasemel (vt eeltoodud variandid) oma töö lõpuni ja ära lase kellelgi ratast endale kaubelda (minu enda erakogus on olemas mõlemad, nii naiste kui ma meeste Sichelradid ja rohkem ma neid kindlasti ei kogu).

Ja veel. Kui raamil on näha algsed kaunistused, siis enne igasugust puhastamist, kraapimist vms soovitan kindlasti nad esimese ringiga üle pildidstada (kvaliteetse kaameraga, makrofunktsioon sees) ja siis lisaks veel maha mõõta. Hiljem võib olla juba hilja, sest nt kui isegi mitte terasharjaga/liivapaberiga mitte talle kallale minna, vaid nt pehme lapiga, võib seegi juba osa kaunistuste detaile kustutada ja pärast pole enam teavet, mis ja kuidas oli.

Ning lõpuks - minu ülitagasihoidlik soov oleks lähiajal näha oma silmaga Sinu raami koos värvikaunistuste jäänustega enne, kui Sa sealt midagi maha nühid/kraabid. Nimelt on minu mõlemal Sichelradil kogu kaunistusskeem jäädavalt hävinud ning tulevikus, kui ma kunagi oma rattad tegemisse võtan, on mul vaja teada, mis, kus ja kuidas tal käisid.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#7

(01-02-2010, 23:09 PM)stig.liim Kirjutas:  Suhtlesid nendega inglise keeles?

Vaatasin igaks juhuks üle - olin ikka katsusnud saksa keelt keerutada aga nagu mainitud, suhtlemist ei tekkinud. Sad
Kui need on aga samad tüübid, keda kohtasin Saksamaal laadal, siis seal sai ka inglise keeles asja ajada.
Vasta
#8

(01-02-2010, 20:45 PM)stig.liim Kirjutas:  Pildid sellest kooslusest (hetkel laialivõetud) saaks nädala keskpaiku või veits hiljem kui keegi tahab näha.

Küll tahtjaid on, raaminumber pakub samuti huvi.
Oluline kõik eelpool öeldud, asendusosades ei ole ju midagi halba, kui kõik täpselt üles kirjutad. Ja värviosa lase võimalusel tõesti korüfeel või parem kahel üle vaadata, sinine paistab vahel roheline.

andke mulle ratas ja ma veeren minema
Vasta
#9

(02-02-2010, 00:23 AM)holz Kirjutas:  ... värviosa lase võimalusel tõesti korüfeel või parem kahel üle vaadata, sinine paistab vahel roheline.

Mina ei usu oma silmi ja sellel põhinevat mälu enam ammu. Pigem tollipulka ja kaamera poolt jäädvustatut.

Korralikud detailfotod koos üldmõõtmete/paigutuse fikseerimisega on hädavajalikud, kui hakkad vanu värvikaunistusi taastama.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#10

Üks tähelepanek. Nimelt taotleti sirpkahvlile patenti alates 19. oktoobrist 1933. aastal. Nii et kui tõesti on 1933. aasta ratas, siis üsna varane sirpkahvel.

Teemaväliselt. Kas saksakeelsele sõnale Strahlenkopf on eestikeelset vastet?

andke mulle ratas ja ma veeren minema
Vasta
#11

Homme üritan pildid ära teha.
On kusagilt adekvaatset numbrivahemikku ka teada? Ise panin paika seda kunagi sedapidi et vaatasin mida omanikud oma rataste aastanumbriks on pakkunud ja siis tuletasin. Seega pole minu väljapakutud aastakäik kuigi pädev...
Vasta
#12

(03-02-2010, 20:01 PM)holz Kirjutas:  Teemaväliselt. Kas saksakeelsele sõnale Strahlenkopf on eestikeelset vastet?

Hierzu führen die Ärzte einen kugelförmigen, bis zu fünf Zentimeter großen Strahlenkopf direkt in die Wundhöhle ein.
Kas "kiirguspea" või "kiirituspea" sobiksid? Onkoloogias kasut.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#13

(03-02-2010, 22:01 PM)stig.liim Kirjutas:  On kusagilt adekvaatset numbrivahemikku ka teada?

Tilmani baas, lehel http://www.fahrradsammler.de/. Kuna Sa pole raaminumbrit siin avalikustanud, ei saa ma öelda oma arvamust.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#14

http://album.ee/album/515813/50217449

Pildid siis. Panin lihtsalt asja kokku seisma pildi jaoks. Tagajooks koos uute kodaratega ei mahtunud pildile - asub pisut eemal. Osade detailidega olen viitsinud suvel pisut vaeva näha ja ketikaitse/kahvel ei meeldi mulle üldse. Kahvel ootab edaspidi ka uusi triipe ning ankruid külge. Raaminumber aga 275239. Seega siis 1936 - 1937.
Vasta
#15

Seekord siis sedapidi raami ja sadula kombinatsioon.
Mertinsi järgi 1936. aasta. Minu jaoks esimene, millel mudeli number on näha "215", ühe reklaamlehekese järgi peaks küll olema "S 215", aga vahest ei kantud S-i raamile, kaugele näha ju, et Sichelrad. Teab keegi lisada, mis võiks selle ratta peal kirjas olla, midagi nagu paistab.

Igal juhul väärt tükk ja ülesmõõtmist ja pildistamist seal on.

andke mulle ratas ja ma veeren minema
Vasta
#16

Kardan , et "selle ratta" peal ei ole midagi kirjas, kuigi tollal, kui "see ratas" selle pildi peale jäi , 2008 mai, ei osanud sealt raamikaelalt või "kiirgavapea" Toungue pealt mudeli numbrit ega muhvigi otsida. Ratas on Varbolas, rattad, sadul jms mudru lihtsalt komplekti jaoks külge pandud näituse ajaks. Raam üle värvitud millalgi tumerohelise ollusega.
Vasta
#17

Velo-Classicust saab edukalt juppe tellida ,olen seda teinud 2007 aastal.
Inglisekeelne meil "töötab" hästi ,kuid soovitan olla ostusoovides täpne.
Herr Fingerhut on lühikese jutu mees....
Vasta
#18

Tellisin hakatuseks veljed ära. Sa valdo tahtsid nagu asja vaatama tulla? Saatsin PS-i kunagi. Anna teada millal saabud.
Vasta
#19

(14-02-2010, 12:18 PM)stig.liim Kirjutas:  Tellisin hakatuseks veljed ära. Sa valdo tahtsid nagu asja vaatama tulla? Saatsin PS-i kunagi. Anna teada millal saabud.

Tahtsin. Tegelikult tahtsin asja üle vaadata, et Sulle ehk midagi soovitada. Ja kui on säilinud midagi algsetest värvikaunistustest, siis üle pildistada/joonistada, mida ma viimasel ajal palju üle Eesti teinud olen. St ma tuleksin paberi, pliiatsi, joonlaua ja fotoaparaadiga. Eks homme algaval nädalal millalgi?

Velgede kohapealt... kas Saksamaal on saada tellimise peale rantäärisega Westwood (keskelt vaoga) velgesid? Seal kasutati sel ajastul rohkem juba traatäärisega rehve. Sinu Ankeril olid kindlasti sellised all.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#20

Kui tahad sel teemal suhelda siis saada mulle PS. Ma ei kipu siin oma numbrit andma.
Tulid veljed kohale ja on küll Westwood - mugandatud tänapäevase rehvi jaoks (serv alla valtsitud) aga muidu mõnus raske raud mitte mingi udukerge. Koos saatmisega tuli 74 eurorubla.

Mission update. (Jaa ma tean et valed rehvid ja autoventiil - elab üle)
[Pilt: large_22450533_Socj.jpg]

Järgmiseks telliks porilauad ja pedaalid(või)lenksu(või)piduri. Sadul jääb kindlasti viimaseks sest too maksab pea 1 kilo. Niikaua saab triipude maalimist harjutada.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne